LÕPP EBAÕIGLUSELE! ⟩ Sai ei teegi paksuks. Aga vaid siis, kui seda õigesti süüa...

Kõhupekke ei saagi saia süüks ajada, see on müüt! Foto: Shutterstock

Kristina Herodes

29. juuli 2023, 09:00

• Sai on tänapäeva «moesüüdlane», kelle kaela aetakse nii ülekaal kui tervisemured.
• Kuidas süüa saia nii, et see paksuks ei teeks?
• Saial ja saial on vahe – milles see seisneb?

Vaene sai! Vaevalt leiab tänapäeval toitu, mida sedavõrd tigedalt ei rünnataks. Praegu on moes ajada nii lisakilod kui ka seedeprobleemid saia süüks. Gluteeni väldivad kui katku needki, kel mingit tervisemuret pole. Loosung kõlab: loobu saiast ja oledki peenike, ilus ja igavesti noor. Aga vaadakem tõele näkku: kuidas on lood saia söömisega tegelikult?

Sai pole ehk maailma kõige tervislikum valik, kuid karta pole seda samuti vaja. Saial ja saial on suur vahe! Foto: Foto: Peeter Langovits

Pole olemas ühte toiduainet, mille vältimine lahendaks kõik mured. Miks? Sest toitumine pole kahe lause teadus, vaid kogu elu hõlmav terviklik süsteem. Ja tõesti – sai ei tapa sind, vaid võib teha paljugi head.

Toitumissoovitusi on palju ja vastukäivaid. Kuid kindel on üks – otseteid pole olemas! Sai ei tee meid paksuks ja saia vältimine ei tee meid ka peenikeseks. Siin on teadlaste kõige värskemad toitumissoovitused:

Tervislikud ja keskkonnasõbralikud toitumissoovitused Põhjamaade ja Balti riikide inimestele

Köögiviljad, puuviljad ja marjad – 500–800 grammi päevas. Eelista kiudainerikkaid, vähese suhkruga, ilma lisatud suhkruta.

Kaunviljad – kasulik süüa rohkem, kasuta liha asendajana.

Kartulid – kasulik süüa rohkem, valmista vähese rasva ja soolaga.

Pähklid ja seemned – 20–30 grammi päevas. Kasulik süüa rohkem.

Rasvad ja õlid – minimaalselt 25 grammi päevas. Eelista taimset õli; võid ja troopilisi õlisid kasuta limiteeritud koguses.

Kala – 300–450 grammi nädalas, millest vähemalt 200 grammi peaks moodustama rasvane kala. Kasulik süüa rohkem.

Punane liha – maksimaalselt 350 grammi nädalas. Parim süüa veel vähem, vaid kord nädalas. Suurema kogusega kasvavad märkimisväärselt terviseriskid. Keskkonnast hoolides peaks liha tarbima veel vähem!

Valge liha, kana – kasulik süüa vähem, väike kogus, kord nädalas.

Piimatooted – 350–500 milliliitrit päevas. Eelista väikese rasvasisaldusega piimatooteid. Tarbimise vajalikkus sõltub kaltsiumi, joodi ja B12-vitamiini esindatusest toidusedelis. Kasulik süüa mõõdukalt.

Allikas: Launch of the Nordic Nutrition Recommendations, 20.06.2023 Island. Vahendas Mai-Lis Hellénius.

Soovitame lugeda: LOE, ENNE KUI NEELAD | Tavaline eestlane paneb jaanipäeval nahka lihahunniku, mis on liig isegi... 

Mis imeloom see on, millest on praegu moodne loobuda? Lihtsalt kiirete süsivesikute allikas, ei midagi mütoloogilist. Liikuv inimene, kes tarbib palju energiat, võib seda südamerahus vahel põske pista. Samamoodi nagu makaronegi, siin pole mingit mäekõrgust vahet. Kui argielus rapsid vähe, võiks ka saia süüa vähem ja harvem.

«Pole mina veel kuulnud, et keegi oleks ühest kuklist paksuks läinud!»

Vahel arvatakse, et aeglaselt imenduvad süsivesikud on justkui paremad – hoiavad kõhu kauem täis. Nii see tõesti on, aga vahel on eelis just kiiretel. Samuti võib vabalt eelistada puuvilju või teisi süsivesikuallikaid, kust saad lisaks vitamiine, kiudaineid ja muudki kasulikku. Valik on alati lai, kuid ükski Sai pole saatanast! Kütus pole kurjast.

Loe kindlasti ka: OHTLIK TREND | «Nii saad kiirelt kõhnaks ja sama kiirelt hauda!» 

Kaunitar, kes ei julge saia uneski näha? Mitte tingimata... Foto: AFP / Scanpix

Mis kasu saiast on?

Esiteks emotsionaalne nauding! Insuliinilaks tõstab otsekohe sööja tuju, see on korralik annus kiirelt imenduvaid süsivesikuid. Edasi sõltub kõik sellest, mida su keha selle mõnusa, kergelt tulnud energiapahvakuga ette võtab. Parim aeg saia kallale karata on umbes pool tundi pärast aktiivsemat liigutamist – keha kasutab glükoosi otsemaid ära lihaste glükogeenivaru taastamiseks. Väike süsivesikuamps teeb su tugevamaks ja tervemaks, jaksad kiiremini taas trenni tulla. Ja võidad ka saleduses: kui keha saab, mida vajab, jääb hilisem hundiisu ära. USA teadusdoktori Elizabeth M. Wardi uuringud kinnitavad seda fakti. Pane tähele, et sa ei vaja palju, umbes 50 grammi süsivesikuid, aga selle eest vajad seda kiiresti pärast trenni. Aja-aken on vaid 30–40 minutit, nii et saiake trennikotis teeb vaid head. Aga sama töö teeb ära ka õun või banaan.

Kui sulle tundub nüüd, et saia võivad süüa ainult sportliku eluviisi harrastajad, siis päris nii see ka ei ole. Keskmine kukkel sisaldab 180–300 kcal. Ja rahu, sa ei pea pärast selle söömist trenni tormama, sest kõige rohkem põletab energiat elamine ise. Kui palju täpselt, on individuaalne ja sõltub ainevahetuse tüübist, east, kasvust, kaalust, kehaehitusest ja elustiilist, aga võid kindel olla: ennelõunasest kuklist pole õhtuks kübetki energiajääki, mida rasvana tallele panna. Ka siis, kui oled kogu vahepealse aja diivanil lösutanud, vajab keha energiat soojahoidmiseks, hingamiseks, funktsioneerimiseks. Niisiis loeb aeg päris palju – muretu kuklisööming võiks toimuda päeva esimeses pooles või lõunal. Otse enne tuttuminekut pole see hea mõte juba seetõttu, et suhkur teeb erksaks ja takistab rahulikku uinumist.

Selge see, et kolm korda päevas saia mugida pole kellegi tervisele hea. Aga veelgi hullem on paaniliselt saia vältida! Teaduslikult on tõestatud, et tahtejõud on limiteeritud ressurss. Kui kulutad selle teatud toiduainetest hoidumisele, ei jätku sul seda palju tähtsamateks tegudeks, oma ideede elluviimiseks ja millegi saavutamiseks. Raisata elu sellele, et muretseda asjade pärast, mida «ei tohi süüa», see on igal juhul ebamõistlik!

Kui loobumisega kaasnevad kannatused, teeb see kindlasti rohkem kahju, kui vahel mõni kuklike põske pista. Endaga võitlemisel pole mõtet, selles mängus murdub varem või hiljem ka kõige kõvem kivi. Ära looda ka, et saiavaba dieet või gluteenivaba kook oleks mingi taevane ambroosia, mis teeb sulle ainult head. Ka sellest võid end paksuks süüa, kui piiri ei pea.

Sai ei tee paksuks

«Pole mina veel kuulnud, et keegi oleks ühest kuklist paksuks läinud,» muigab personaaltreener Kristjan-Johannes Konsap. «Ülekaal vajab pikemaajalist pingutamist. Kiired süsivesikud – väike kogus pärast trenni on kasulik. Või enne trenni – kui sa oma kukli ära põletad, siis ei juhtu ka mitte midagi. Mõistuse piires võib endale kõike lubada.»

Kristjan-Johannes Konsap, personaaltreener, Myfitness Foto: Foto: Jaanus Lensment

Konsap ise on hästi kursis kulturistide kõige rangemate menüüdega ja temast paremas vormis oleks üsna raske olla. «Miks on sai ebapopulaarne? Eks inimestele meeldivad mustvalged soovitused: see teeb paksuks, see ei tee paksuks. Tegelikult loeb tervik: kui palju sa kokku sööd ja kulutad. Sai imendub kiiremini, kõht läheb rutem tühjaks ja seetõttu on lihtsam üle süüa.» Konsap tunnistab siiski, et dieediperioodil loobub enamik fitness-sportlasi saiast. «Aga see on mõnes mõttes ka saia maine pärast. Sellest ei saa vitamiine ja mineraalaineid, nagu näiteks puuviljast.»

Personaaltreener ei soovita enda vastu ülearu karm olla, teadlikult endale vahel millegi lubamine aitab tema sõnul hoopis distsipliini hoidmisele kaasa. «Korra nädalas võib endale ükskõik mida lubada, ka fitness-sportlasel on nädalavahetusel tavaliselt üks selline päev. Nii on isegi lihtsam dieeti pidada, sest eesmärkideni viib pikk teekond. Ega sportlased ole mingid imeinimesed, ikka söövad kõike, võti on lihtsalt mõõdukus.»

Saial ja saial on vahe

Saia kehv maine on tulnud praeguse aja saiatoodetest, mille jahu on kloriiniga valgendatud, kasulikud ained eemaldatud ja hulk lisaaineid asemele pandud. Meie kehal pole seda kraami vaja. Aga miks see Mendelejevi tabel siis saia sees peidus on? Kellel seda vaja on? Tootjal.

Kristiina Saar-Rand, kirglik hobiküpsetaja Foto: Foto: Brette Saar

«Saial ja saial on vahe – tööstuslikus tootmises kasutatakse palju lisandeid, et kerkimine ja valmimine oleksid võimalikult kiired,» selgitab kirglik hobiküpsetaja Kristina Saar-Rand. «Paljud saiad on igavesti pehmed, ei lähegi kõvaks. Saiad säilivad meeletu pika aja, kuid see pole ehtsale saiale loomulik! Ma ei soovitaks süüa üldse mitte midagi, mis säilib tohutult kaua, see pole enam toit.»

Kristiinale andis tõuke ise saia tegema hakata tunnustatud meister Richard Bertinet, kes tõi välja, milleks on sai tänapäeval muutunud. Esialgu olid saias vaid jahu, vesi ja sool. Aga tänapäeva saiapakil lesib meeletu pikk nimekiri keemilisi aineid, mida me õieti ei tunnegi. «Kui teed saia ilma lisaaineteta, puhastest talutoodetest, on see üks väärtuslik suutäis,» kinnitab Kristiina. Ta ise sööb saia igal hommikul, sporti ei tee, kuid pole oma saledale taljele aastatega ainsatki saiavolti korjanud. «Minu sai valmib 24 tundi – iga hea toiduga peab vaeva nägema. Kergitus käib looduslike bakterite juuretise pealt ja sai tuleb kohev ning õhuline, koorik on krõbe, nagu peab õigel saial olema! Oma populaarseima retsepti olen ise tuletanud, meie pere ja kogu suure sõpruskonna lemmik on juuretisesai. Lisan sinna porgandit, speltahelbeid, ainult häid asju, ja samast tainast tulevad ka imemaitsvad vastlakuklid. Head asja ei pea sööma palju! Kui toit annab maitseelamuse ja emotsiooni, siis saab kõht hoopis parema tundega täis.»

Kristiina Saar-Rand teeb puhta koostisega ja lisaaineteta vastlakukleid Foto: Foto: Brette Saar

Gluteen pole koll

«Gluteeni pole mingit mõtet vältida, kui sa pole haige,» paneb toitumisnõustaja Erik Orgu asjad paika. «Gluteenitalumatus ehk tsöliaakia on raske haigus, mida on diagnoositud alla ühel protsendil inimestest, nii et ülivähestel.» Gluteenikartjaid on seevastu tuhandeid kordi rohkem. Küllap on kalduvus mõelda endale välja olematuid talumatusi lihtsalt üks toitumishäirete vorm, õigustamaks haiglast kontrollivajadust toidulaua üle.

Erik Orgu, toitumisnõustaja erikorgu.ee Foto: Foto: Sander Ilvest

«Gluteen on teraviljas sisalduv valk, see pole üldse mingi mürk! Usun, et gluteen tembeldati halvaks seetõttu, et see kipub leiduma kõrge kaloraažiga ja mitte kõige kasulikumates toitudes,» räägib Orgu. «Paljudel on pärast saia söömist enesetunne halb – selle võib põhjustada kiire veresuhkru tõus ja langus, mõned jahud ei pruugi seedimisele sobida, aga samuti muud ained saiatoodetes. Näiteks margariin, transrasvad! Mõjub kogu kompott koos!»

Orgu ei ole ise just eriline saiasööja. «Eelistan süüa võimalikult vähetöödeldud, naturaalset toitu, ja ma ei saa öelda, et iga tavaline sai seda oleks. Iga lisatud aine tähendab töötluse astet, lisaks visatakse see ju veel ahju ka! Kui toitumine on tervislik ning korra eksib kukkel sekka, siis pigistame silma kinni. Aga kui harjutada end iga tähistamise puhul käega lööma – see on juba iseenda lollitamine. Toit olgu võimalikult kvaliteetne kütus, et mootor püsiks töökorras. Pika säilivusajaga lisaaineid täis topitud sai on täiesti mõttetu asi, nii et miks seda süüa?! Kuid puhta koostisega sai: vesi, jahu, sool, või – vabalt võib süüa.»

Lugu ilmus Postimehes 2017. Suvel on soov saledam olla taas päevakorral, aga samavõrra sooviks kohvikus südamerahus saia süüa. Nii et kasulik lugeda ka täna.