Elu maal pole kergete killast, ometi otsustas maaelukogemuste ja -teadmisteta Handsmittide pere kolm aastat tagasi vanasse talumajja elama kolida. Seni pole nad valikut kahetsema pidanud.
Diana ja Andres Handsmiti perre sündis neli aastat tagasi esimene laps. Tartu üürikorteris elamisest isu täis saanud noored leidsid, et on õige aeg soetada päris oma kodu.
«Olime Tartus elanud selleks ajaks viis aastat. Suvi oli kohe algamas, mina olin lapsega kodune, Andresel sai just kool läbi,» meenutas Diana. Noored alustasid kinnisvarakuulutuste kammimist Tartust, ent pidid peagi pettunult loobuma.
«Oleksime saanud ainult pisema korteri peale mõelda, korterite hinnad Karlovas, Supilinnas ja kesklinnas olid väga kõrged,» seletas Diana.
Hammas ei hakka peale
Kuna Tartus ja selle ümbruses noortele midagi meelepärast ja ühtlasi taskukohast silma ei jäänud, tuli otsinguala laiendada.
«Hakkasime mõtlema oma vanemate ja nende kodukandi Viljandi peale. Mis saaks olla toredam, kui et pojake elaks vanavanemate lähedal, kes oleks meie tugivõrgustik,» rääkis Diana.
Noorpere, kelle unistuseks oli poja esimene sünnipäev päris oma kodus veeta, usaldas kõhutunnet ning kolis Viljandi lähedale maale, vanasse remonti vajavasse talumajja. Julge sammu teinud noored polnud toona veel midagi ise ehitanud ega renoveerinud. Handsmitid jäid lootma julgele pealehakkamisele ja tugevale töötahtele.
«Ma arvan, et vanematel oli küll mure sees, et mis me endale nüüd kaela võtsime. Eriti just seetõttu, et maja oli vana, pesta polnud seal kusagil, aga meie tahtsime aastase lapsega kohe sisse kolida,» rääkis Diana.
Maale kolija
Maale kolija Maale kolib pigem noorem või keskealine, tihti loominguline inimene koos perega.
Ühed lahkuvad linnast vähemalt enda arvates jäädavalt.
Teised jätavad linnakodu talvekorteriks, kuid veedavad suure osa ajast maal. Nemad plaanivad päriselt maale minna vanemas eas.
Handsmitid raske töö ees risti ette ei löönud.
Vana talumaja renoveerides tuleb arvestada kõikvõimalike puuduste ja ehituslike iseärasustega. Üks töö ajab teist taga ning töötunnid kestavad varajastest hommikutundidest hilisööni. Õnneks andis pank tagasihoidliku tagatisega perele töö alustamiseks laenu.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/12/11946043t1h1de3.jpg)
«Vanast maamajast ei saa loota, et seinad ja laed on sirged. Perfektsionistil oli sellega esialgu raske leppida, kuid nüüd mõistan, et see ongi selle maja võlu,» märkis Diana.
Iga päev algas noortel teadmatusega, kust mida vaja tuua või mida järgmiseks kiiresti teha.
Esimene töö, mille Handsmitid ette võtsid, oli eelmise pererahva prügi välja vedamine. Vanemad tulid appi ja koos veeti päevaga välja neli tonni rämpsu.
/nginx/o/2019/04/12/11946045t1h858e.jpg)
Diana leiab nüüd, kolm aastat hiljem, et mitte midagi ei tule lihtsasti ega kiiresti, kui tahad võimalikult palju ise ära teha. Keerulisemad ja mahukamad tööd lasi pere teha ehitusmeestel, aga paljud asjad, alustades lammutamisest ja tolmutamisest kuni pistikupesade ühendamiseni, jäid pererahva peale.
«Ma arvan, et abikaasa on ehitamisest nüüd palju õppinud, sest enamikku töid tegi ta siin majas esimest korda elus. Olen õnnelik, et ta on nii tegus ja ettevõtlik ning mitte millelegi ees verest välja ei löö,» rääkis Diana, kes peab enda pärusmaaks eeskätt sisustamist ja aiandust.
«Mina olen pigem siin sellise puhta töö peal olnud. Värvin kõik valgeks, mida vaja, ja minu meelistegevus on tubade sisustamine. Peale selle on mul suur entusiasm tekkinud taimede vastu nii aias kui ka toas,» lisas ta.
/nginx/o/2019/04/12/11946046t1h0e02.jpg)
Ehitavad unistuste kodu
Handsmitid nendivad, et aeg on läinud tohutult kiiresti, suvel saab perel kolm aastat uude koju kolimisest. Kolme aasta jooksul on uuenduskuuri läbinud nii maja katus kui ka fassaad. Välja on vahetatud aknad, samuti elektrijuhtmestik. Suur tükk tööd on tehtud, aga vähemalt teist sama palju on veel teha.
Selle kõige juures leiavad Handsmitid, et millessegi elus ei tohiks ülemäära sügavalt kiinduda – see käib ka kodu kohta. Noored tunnevad rõõmu tehtu üle ning elavad päeva korraga, sest otsa ei saa töö ega kodusoojus.
«Me teeme valmis oma unistuste kodu ja naudime neid hetki nüüd ja praegu. Pean väga oluliseks seda, et on üks paik, mis nii lapsele kui ka meile annab tugeva kodutunde ja kus saame enda asju hoida ja mis on täis armsaid ja rõõmsaid hetki. Me võime ju ära käia, aga siia me tuleme alati tagasi,» ütles Diana.
Tegudeni jõuavad vähesed
/nginx/o/2019/04/12/11946049t1hdbbb.jpg)
Kinnisvarabüroo Uue Maa analüütik Risto Vähi
Maale kolimise tung on inimestel peal olnud juba aastaid. Soov on suur, romantilist mõtlemist palju, tegudeni jõuab väiksem hulk inimesi ning paraku on ka neid, kes ei saa siiski hakkama ja on pidanud talu uuesti müüki panema.
Talumaja osta soovija peab arvestama, et maal on muresid omajagu: noored kolivad minema, asutusi suletakse, teed on korrast ära ning leidub vähe töökohti. See ei käi kõigi valdade kohta, kuid võimalus, et midagi sellest loetelust võib teid tabada, on suur. Paremini läheb seal, kus on lähedal mõni tähtsam keskus, sest seal on töökohti ja maksujõulisem elanikkond, mis omakorda tähendab rohkem raha infrastruktuuri ja teenustesse.
Samas on näha, et varasemaga võrreldes on inimestel parem reaalsustaju ning maale kolijad teevad palju põhjalikuma eeltöö, kaaluvad otsust pikalt ja põhjalikult. Muu hulgas tähendab see, et kui soovitakse tegeleda põllumajanduse või muu majandustegevusega, siis uuritakse enne läbi, kas ja kuidas seda teha, sest üks, mis varasemaga võrreldes on kohe kindlasti muutunud – igasugu reegleid on palju enam.
Pakkumisi on üldiselt vähemaks jäänud. Vahe varasemaga võrreldes on aga selles, et enam on müügiks pakutavate vanade talude seas korrastatud hooneid, sest järelturule on saabunud majad, mis on ostetud maale tagasi kolimise esimeses laines.
Praegu on võimalik soetada väga kauneid ja terviklikke talukomplekse üle Eesti. Muidugi on saadaval ka veel korrastamist vajavaid hooneid.