Copy

Elu maal pole kergete killast, ometi otsustas maaelukogemuste ja -teadmisteta Handsmittide pere kolm aastat tagasi vanasse talumajja elama kolida. Seni pole nad valikut kahetsema pidanud.

Diana ja Andres Handsmiti perre sündis neli aastat tagasi esimene laps. Tartu üürikorteris elamisest isu täis saanud noored leidsid, et on õige aeg soetada päris oma kodu.

«Olime Tartus elanud selleks ajaks viis aastat. Suvi oli kohe algamas, mina olin lapsega kodune, Andresel sai just kool läbi,» meenutas Diana. Noored alustasid kinnisvarakuulutuste kammimist Tartust, ent pidid peagi pettunult loobuma.

«Oleksime saanud ainult pisema korteri peale mõelda, korterite hinnad Karlovas, Supilinnas ja kesklinnas olid väga kõrged,» seletas Diana.

Hammas ei hakka peale

Kuna Tartus ja selle ümbruses noortele midagi meelepärast ja ühtlasi taskukohast silma ei jäänud, tuli otsinguala laiendada.

«Hakkasime mõtlema oma vanemate ja nende kodukandi Viljandi peale. Mis saaks olla toredam, kui et pojake elaks vanavanemate lähedal, kes oleks meie tugivõrgustik,» rääkis Diana.

Kommentaarid (1)
Copy