Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike pingutus liidab nii oma pere inimesi kui ka naabreid, kes linnas ei pruugi üksteise nimegi teada.
Väike pingutus liidab nii oma pere inimesi kui ka naabreid, kes linnas ei pruugi üksteise nimegi teada. Foto: Anton Semenuyra

Kogukonnaaed on linnaruumi rajatud aed, mis on kerkinud kas ettevõtlike naabrite või ühistuliikmete eestvedamisel. Viimastel aastatel paljude linnainimeste huviorbiiti tõusnud aiandussuund täidab peale sahvri-keldri ka naabritevahelised lõhed ja ebakõlad. Pealinna peaks tänavu koguni seitse kogukonnaaeda juurde tulema.

«Eriti aktuaalsed on kogukonnaaiad linnapiirkondades, kus on ohtralt kortereid ja vähe väliruumi, kus kodanikud saaksid lihtsalt istumise ja liikumise kõrval ka natuke vabas õhus toimetada,» rääkis Tartu Aleksandri kogukonnaaia aktivist Gloria Niin, kelle sõnul on seesuguseid aedu viimastel aastatel eelkõige Tallinna ja Tartu linnapilti lisandunud.

Tulemused innustasid

Kogukonnaaiandus algab aktiivsete inimeste otsimisest, lisaks tuleb leida koht, mis on kõigile mugavas kauguses ning kuhu oleks võimalik aeda rajada. Kogukonnaaedu on mitmesuguseid, ka kahe kortermaja ühine aed võib tinglikult olla kogukonnaaed, kui seal on selgelt määratletud reeglid, kasutus- ja hoolduskord ning valitseb heanaaberlik käitumine. Kogukonnaaianduse plaanid tuleb konkreetselt ja selgelt läbi rääkida, et oleks tagatis linnale ja kogukonnale.

Teised ajakirjad

Tagasi üles