«Eriti aktuaalsed on kogukonnaaiad linnapiirkondades, kus on ohtralt kortereid ja vähe väliruumi, kus kodanikud saaksid lihtsalt istumise ja liikumise kõrval ka natuke vabas õhus toimetada,» rääkis Tartu Aleksandri kogukonnaaia aktivist Gloria Niin, kelle sõnul on seesuguseid aedu viimastel aastatel eelkõige Tallinna ja Tartu linnapilti lisandunud.
Kogukonnaaiandus algab aktiivsete inimeste otsimisest, lisaks tuleb leida koht, mis on kõigile mugavas kauguses ning kuhu oleks võimalik aeda rajada. Kogukonnaaedu on mitmesuguseid, ka kahe kortermaja ühine aed võib tinglikult olla kogukonnaaed, kui seal on selgelt määratletud reeglid, kasutus- ja hoolduskord ning valitseb heanaaberlik käitumine. Kogukonnaaianduse plaanid tuleb konkreetselt ja selgelt läbi rääkida, et oleks tagatis linnale ja kogukonnale.