Plastikuvaba elu ei ole pelgalt maailmapäästjate kaagutamine

Plastivaba elu eeldab igapäevamustritest, harjumustest ja mugavustsoonist välja astumist. Foto: Tairo Lutter

Kristina Kostapkodustiil.postimees.ee toimetaja

16. august 2019, 20:00

Inimkonna esimene suurem samm plastivaba elu poole saab tehtud aastal 2021, kui Euroopa Liidus keelustatakse arvestatav osa ühekordsest plastist. Koduseinte vahel saame aga juba praegu rohelised prillid ette manada ning oma ökoloogilist jalajälge vähendada.

Vegan-elustiili poe slow.ee eestvedaja Helen Puistaja sõnul elame niivõrd plastisõltuvuses ühiskonnas, et sellest sada protsenti vabaneda pole enam võimalik. Küll aga võiks see olla eesmärk ja mõttekoht ettevõtete tootmisprotsessis ning inimeste ostuotsustes. «Ja mitte ainult küsides, kas ühe või teise otsuse saaks teha plastivabalt – juhul kui see pole võimalik, tasub mõelda, kas ehk annaks plasti vähendada, muuta paremaks, saata uuesti ringlusse,» selgitab ta.

Keskkonnateadliku blogija Liisa Aaviku meelest on ühekordse plasti vältimine justkui omaette narkootikum, mis avab värava keskkonnateadlikumasse ellu. «See on viis näha ja hoomata teatud aspekti oma keskkonnamõjust: prügi teket. Alustada tuleks aga teadmiste omandamisest.» Vaimuvara täiendamisele kuluv aeg tasub tema sõnul end pikkamööda ära, vähendades igapäevasi kulutusi ja kodu korrashoiule kuluvat aega ning muutes toidulaua palju tervislikumaks. «Tore on iga päev tunda rõõmu järjekordsest plasti vähendamise võidust. Mina tunnen, et mul on nüüd rohelised prillid ja võimekus oma isikliku käitumisega midagi muuta.»