Augustis-septembris on meie kliimavööndis kahjurite kõrghooaeg, nendib putukate Tõrje OÜ juhataja Gaiar Zarip.
Soojade ilmadega on välja arenenud uus põlvkond, aga kui vahepeal poleks talve, valitseks meilgi kahjurite poolest samasugune tohuvabohu kui troopikas, lisab ta.
Kortermajades saab olmekahjurite probleem tavaliselt alguse asotsiaalse käitumisega elaniku korterist, kust putukad siis valimatult oma pealetungi jätkavad. «Samas ei pruugi inimesed neid märgata enne, kui kahjurid on paljunenud, ja seda on neil kõige parem teha elamises, kus on palju panipaiku,» ütleb Zarip. Korterites põhjustavad enim peavalu ja meelehärmi prussakad, vaaraosipelgad, lõuna-aidaleedikud, leivamardikad, väike-jahumardikad, surinami riisiõgijad, maakodudes ja eramutes lisanduvad neile veel suur jahumardikas, herilased-vapsikud ning aia- ja metsasipelgad.
Toiduainete peale hammast ihuvad liigid on enamasti kohastunud toituma taimede viljadest. Viljad võivad olla nii värsked kui ka kuivanud: teraviljasaadused, kuivatatud puuviljad, pähklid... kõhutäiteks sobib kõik.
«Liblikatest on sellised liigid lõuna-aidaleedik, köögileedik, mitut liiki jahuleedikud, vähem kirjuleedik ja veskileedik. Mardikatest on tuntumad leivamardikas, surinami riisiõgija ehk aidanäkk, väike jahumardikas, ruuge jahumardikas ja mitmed teesklaste liigid,» loetleb Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia zoosüstemaatika peaspetsialisti Mati Martin.
Enamasti satuvad need kahjurid kodudesse poest ostetud kaubaga, sest meie looduses nad talve üle elada ei suuda. Küll aga leiavad nad väärt ulualuse igas soojas kohas.
/nginx/o/2019/08/22/12490304t1h7551.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
