Saada vihje

Kord toob lõuendi ette raba, kord vana tööstushoone

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eve ei otsi ekstreemsusi, pigem hindab ta hedonistlikku elulaadi.
Eve ei otsi ekstreemsusi, pigem hindab ta hedonistlikku elulaadi. Foto: Remo Tõnismäe

«Tähtis pole see, mida sa maalid, vaid see, miks sa maalid,» leiab maalija Eve Kruuse, kellel kulus kunsti juurde jõudmiseks aastakümneid.

Lapsena joonistas Eve nagu lapsed ikka. Hiljem proovis korraks kätt Tartu kõrgema kunstikooli kaugõppes, aga mõistis peagi, et nii pole mõtet jätkata. «Mul polnud kedagi ega midagi, mis oleks aidanud uskuda. Nii tookord jäigi,» meenutab ta.

Nüüd on naine veendunud, et ruum – olgu tuba, loodus või ühiskond – mõjutab inimest ja tema loomingut. Kunstnik teab, et hea idee võib sündida üleöö, aga kõik ideed vajavad mõtestamist ja settimist. Inspiratsioon ei tule päris iseenesest, tühjalt kohalt.

Teised ajakirjad

Tagasi üles