Copy

26. detsembril 2004. aastal leidis India ookeanis aset maavärin magnituudiga 9,1, mille põhjustatud surmavas tsunamis hukkus üle 230 000 inimese ja miljonid jäid kodutuks. Allpool meenutavad inimesed oma lugusid, kaasa arvatud üks eestlane.

Tugev sisetunne päästis eestlanna

Töötasin koduabilisena soomlaste peres, kes oli Eestisse elama tulnud. Olime omavahel väga lähedasteks saanud.

2004. aasta detsembris läksid nad – ema, isa, neli last ja vanavanemad – paariks nädalaks Taisse talvepuhkust veetma. Nad kutsusid mind samuti kaasa, kuid keeldusin. Lihtsalt oli selline tunne, et ei taha minna. Ütlesin neile, et järgmisel korral kindlasti ühinen ja saatsin nad puhkust veetma.

Olin parajasti jõulupeol, kui mu ema helistas ja küsis, kuhu linna mu tööandja pere puhkama läks, sest ta kuulis raadiost kohutavat uudist tsunamist. Ma ei olnud süvenenud, kuhu linna nad täpsemalt suundusid ja uskusin südamest, et nendega on kõik hästi. Järgmisel päeval võtsid Soome pere sugulased ühendust ning soovisid teada, kas olen nende lähedastest midagi kuulnud...