JOODIK-NAISED. Piinlikud lood, mida isegi sõbrannad ei tea

Kristina Herodesajakirjanik

28. detsember 2023, 12:14

Naine ja joodik? Võimatu. Naine on peen veininautija või tore peotüdruk. Enamik naisi ei tunnista endale iialgi, kui neil on alkoholiga probleem. Ja see on kõige suurem probleem.

Hommikul tundub, et keel on meisterdatud kuivatuspaberist ja kipub takjana suulakke kinni jääma. Õhtul algab ebamäärane rahutus – tahaks midagi, aga mida? Keha leebub alles siis, kui esimene lonks veini kõrist alla valgub.

Muidu toimib naine normaalselt. Töö saab tehtud, kodu hoitud, kedagi alt ei vea. Kõik on seega ok? Ei ole. Ah et kust ma tean? Sest ma olen ise olnud see naine. Aitab halva mängu juurde hea näo tegemisest!

Siin on piinlikud lood elust. Kõiki neid ei rääkinud mulle naised, kuid peategelased on alati naine ja alkohol. Jagan neid õige eesnime või varjunime all, just nii nagu inimene soovis.

Digiajakirjad toovad lugejani parimad lood ka Postimehe kullafondist. Joodik-naiste lugu esmailmus jaanuaris 2021. Teema on sama aktuaalne täna.

Alkoholiga stiilselt sõbrustada on sotsiaalselt hinnatud omadus. Kuid ettevaatust, kaunitarid - see on erakordselt õhuke jää! Foto: Kristina Herodes

Kohutav suudlus

Asi oligi selles, et pidusid enam ei korraldatud. Peoigatsus – see nähtus oli juhtunus süüdi! Väikesele istumisele kogunes käputäis kolleege. Annika nautis seltskonda, särav naeratus kõrvuni, kuid oli rohkem elevil kui tavaliselt. Ta oli salaja armunud noorde töökaaslasesse Fredisse. Pidu võttis hoogu ja käsi valas rummi aina raskemalt.

Pärast keskööd olid kolm viimast pidulist juba üsna tihedas udus. «Ma ei usu, et ma seal nii väga flirtisin, mitte rohkem kui tavaliselt,» jutustab Annika. Kuid Fredi sai muidugi ekstra tuliseid pilke. «Ma tegelikult soovisin, et ta midagi teeks, olin nii romantiliselt häälestatud.»

Varsti olid kolm töökaaslast kaelakuti koos, puistasid südant ja kiitsid üksteist ülevoolavalt. Veel mõned joogid, spontaansed tantsud. Siis astus Fredi ootamatult tüdruku selja taha, pööras ta ringi ja suudles. Aeg jäi seisma, kõik oli väga ilus, kuni mees korraks pisut eemale tõmbus ja naisele otsa vaatas.

«See oli kohutav hetk,» meenutab Annika. «Seal ta oli, silitas mu juukseid, vaatas armunud silmadega, ja ma sain aru: appi, see on ju hoopis vale mees!» Kanges rummimarinaadis kaunitar polnud isegi märganud, et see, kes talle läheneda püüdis, polnud sugugi ta unistuste prints, vaid kodanik tema kõrvalt. Kainena poleks sellist saatuslikku eksitust eluilmas juhtunud. «Õige prints» oli kohmetult end ülearusena tundnud ja vaikselt minema hiilinud.

Naine on ilus, ahvatlev, purjus, otseselt seksile vastu ei sõdi... niisiis võib? Foto: Kristina Herodes

Ärakasutamine on vägistamine

«Igal juhul olin ma tol ajal vallaline,» alustab Kati. «Läksime sõbranna ja tema mehega baari ja sõbrannal tekkis kinnisidee, et peab mind ka kellegagi paari panema.» Seltskond alustas napsuvõtmist juba varem, «sest iga arukas eestlane teeb kodus põhja alla».

Agara sõbranna leitud mees oligi huvitatud. Kati sai aru küll, et on ilmselgelt liiga täis, kuid sõbranna utsitas äsja leitud kallimaga kaasa minema. Kati mõtles tuimalt: ah, olgu siis. «Ma olin jumala ebaadekvaatne!»

Edasine lugu oli lühike. Kati mäletab, kuidas nad noormehega käsikäes baarist välja astusid ja värske tuuleõhk talle näkku hoovas.

Igaühele, keda on vägisi võetud, on see ju kohutav trauma! Naine tahaks nii väga selle olematuks teha.

Tüdruk ärkas võõra kuti juures. «Mees magas mu peal.» Pilt oli niimoodi eest läinud, et ühtki detaili ei tulnud meelde. Ja siis sai naine vihaseks. «Mina pole seksiks nõusolekut andnud, järelikult on see sama mis vägistamine! Nõusolek on oluline ja adekvaatsus on oluline. Hei, mees – kui sulle pole luba antud, selgelt ja üheselt, siis sul pole ka õigust seda teha.» Kuigi mehele võib tunduda, et kõik on lubatud, pole see sama, mis seda teada. «Täiesti lääbakil naise baarist kaasa vedamine ei ole kindlasti ok!»

Kati elus on olnud ka mehi, kes tema purjusoleku tõttu on seksist keeldunud. Vihjavad delikaatselt, et naine pole hetkel võimeline otsustama, vaatame asja hommikul. «Tagantjärele olen neile tänulik, ehkki leidub muidugi ka naisi, kes solvuvad, kui nad endal nina täis tõmbavad ja mehed neile ei anna.»

Kati on muidu seks-positiivne naine ning üheöösuhete poolt. «Aga selle seksi pärast on mul siiamaani häbi ja väga vastik tunne. Ma polnud suuteline oma soove väljendama ega oma keha eest kõnelema. Mis kõige vastikum – see pole erandlik, tean palju hullemaidki sarnaseid lugusid. Mehed kasutavad naise abitust ära ja peavad seda normaalseks!»

Vägistamine, mis oli ja ei olnud

«Ta on väga ilus tüdruk ja minu jaoks väga kallis inimene,» jutustab Ain. «Aga seda ma tunnistan, et pitsi pole Anna kunagi sülitanud. Ta võtab hommikul pohmelli vastu kohvi viinaga. Ning kui end täis tõmbab, siis ta enam asjadest aru ei saa.»

Anna lugu ehmatas noormehe siiski korralikult ära. «Ta tuli baari ja teatas: «Mind just praegu vägistati! Siinsamas, üleval korrusel. Ma olin liiga purjus, et ei öelda.»» Aini meelest oli asi segane. Kes seda tegi? Jutust oli raske aru saada. Kuid seda mõistis mees kohe, et sõbrannat peab uskuma. Kirjutas hiljem, et toeks olla, ei tahtnud väga torkida.

Selleks ajaks oli Anna aga ennast kaineks maganud ja mõelnud välja uue versiooni. Ta hindas olukorda nii, et häbi juhtunust teadasaamise pärast teeks talle rohkem kahju kui toimunu ise. Anna eitas raevukalt kõike. «Ta käitus nagu lähisuhtevägivalla ohver. Et midagi polnud. Või kui oli, siis ma olin ise süüdi. Nii närvi läks, et sai minu peale pahaseks, et mis asja ma käin ja tema häbi levitan!» Ain ei osanudki oma sõbrannat rohkem aidata. Loomulikult pidas ta suu, kuid kumb verisoon loost tõele vastab, jäigi selgusetuks. «Ma saan aru, et ohver on hullus seisus, ta tunneb end igatpidi lõksus. Igaühele, keda on vägisi võetud, on see ju kohutav trauma! Naine tahaks nii väga selle olematuks teha.» Aga kas eitamine seda teeb?

Reetlikud poorid

Kristile andis tõuke olukorrale ausalt otsa vaadata piinlik hetk kolleegiga. See oli esimene silmast silma kohtumine pärast mitut kuud kodukontorites, kui sõbranna küsis Kristilt heasoovliku murega: «Rasked ajad? Oled joomisega kimpu jäänud?» Õnneks polnud punastamist paksu meigikorra alt näha. Jumestuskreemi läks mitu kihti, kuna nägu peeglis oli tol hommikul tiba lillakas tundunud.

«Ei-ei-ei, kõik on korras,» pareeris ta esmalt. Kuid küsis siis häält tasandades: «Miks sa seda arvad? Kas mu hingeõhk...?»

Kristi teadis täpselt, et sel hommikul polnud ta tilkagi võtnud. Kodus olles aga... Jah, tihtipeale jäi ta pudeli seltsi pikemaks, kui plaanitud. Ja selliseid päevi oli kogunenud ridamisi... tal tõesti polnud aimugi, kui palju.

«Ei. Seda õhkub juba su nahapooridest. Alkoholi. Kõik tundsid seda.»

Salastriptiisitari paljastamine

Aastavahetuspeod jäid sel aastal küll ära, kuid Laurat see ei takistanud. Kuue sõbraga kogunesid nad korteripeole ja möllasid hommikuni. «Sa ei kujuta ette – keegi poleks oodanud, et nii vägev pidu tuleb! Tants käis seitsmeni välja,» jagab kaunitar joviaalselt muljeid. Pika peo käigus võeti hoogsalt napsi ja kõik tipnes olukorraga, millesse naine kaine peaga iial poleks sattunud. «Mitte keegi kõrvalt ei saanud aru, et ma olin nii täis, sest mu liigutused olla väga ilusad paistnud. Aga läksin nii hoogu, et tõmbasin seintelt kaunistused maha! Ja siis kiskusin endal ka riided maha. Hakkasin lihtsalt striptiisi tegema.»

Päris kindlasti oli see kõigi kohalolnute jaoks meeldejääv vaatemäng. Laura ise sai paraja šoki, kuid samas leiab ta, et alkohol toob meis esile ikkagi selle, kes me päriselt oleme ja muul ajal ehk olla pelgame. «Ma täitsa tunnistan, et mul on hea tüdruku kompleks, see kaob alkoholi tarvitades ära. Mina olen siis palju julgem, naljakam, seksuaalselt provokatiivsem. Aga teha tuleb seda turvalises keskkonnas, head sõbrad peavad ümber olema!» Laura sõpruskonnast sai karantiini ajal lausa perekond – enamik on noored vallalised inimesed, üksi isolatsioonis oleks trööstitu, nii kohtutaksegi omas ringis tihedalt.

«Nüüd järele mõeldes, ühelt poolt oli ikka väga piinlik. Teiselt poolt hea meel ka – ma ei teadnudki, et nii hästi strippi teha oskan. Sa ei või iial teada, mis sinust täis peaga välja tuleb. Mis sa ikka teed, kui kõik asjad maailmas on nii halvasti – viska riided seljast ära ja tantsi!»

Kaunitarid klaase kokku löömas - see on ju tavaline, glamuurne elu! Paraku peitub glasuuri varjus nii mõndagi. Foto: Kristina Herodes

Kas sul on alkoholiprobleem?

Siin on selged märgid, et sellele viitavad:

• Tabad end joomise varjamiselt.
• Nädalas on vähem kui 3 alkovaba päeva.
• Tekkivad spontaansed isud alkoholi järele.
• Tunned, et pead rohkem jooma, et vinti jääda. See tähendab, et kehal on suurenenud juba alkoholi tolerants.
• Kainenedes tunned, et halva enesetunde leevendamiseks vajad uut drinki.
• Kui alustad joomist, on raske pidama saada.
• Sul on joomise käigus ette tulnud mälukaotust.
• Huvi muu elu vastu (töö, suhe, hobid, sport) langeb.
• Sul on tervisemuresid, mille teket saab seostada alkoholiga.
• Tavaline kogus ületab 2 alkoholiühikut (ca kaks pokaali veini või klaas õlut).
• Kui kahtled, kas sul on probleem, siis enamasti nii ongi. Uuri lisa alkoinfo.ee

Lapsesuu ei valeta

Margit ei pannud tähelegi, et midagi oleks teisiti. Ta on keskealine, hea välimuse ja korraliku karjääriga intelligentne naine. Köögivirtuoos, kes teab täpselt, millist cremant’i krevettide kõrvale serveerida, ja väärt veinid on ju kultuurse õhtusöögi osa. Töö ajal ei võta, õhtul klaasikese-paar.

Kodukontoris laabus töö kui lepase reega. Ainult õhtu hakkas saabuma aina varem. Ja peagi veinita päevi enam polnudki. Mees ei öelnud midagi. Kuid peale üht närvilist telefonikõnet küsis laps abivalmilt: «Emme, tahad sa veini?»

«Miks?»

«Aga sul on ju alati nii! Kui on paha tuju, siis vein teeb su tuju heaks»

See kraapis hinge, kuid Margit rahustas end: «Laps on laps. Mul on asjad kontrolli all.»

See oli vaid mõni päev hiljem, kui ta sõbranna poolt veinisena naasis. Suundus vannituppa meiki maha võtma ja jäigi sinna. Mees avastas, et kallim oli sujuvalt vanni kukkunud ja silmapilk magama jäänud. Õnneks oli vann veest tühi ja hullemaid tagajärgi peale kangeks magatud kaela ja mõne kukkumissinika sel juhtumil polnud. Kuid tõde sai Margitile klaariks: joomise käes on tema elus jäme ots. Muu suutis seni veel veini kõrvale sobituda, aga kui kauaks?

Tööinimene, kes ei joo

Kui kolleegidel on pidu, valetab Inna endale alati sellele ajale mingid tähtsad kohustused. Ta ei võta klaasikest ka üritustel mitte. Ta on alati autoga ja tal on alati kiire. Innat teatakse kui tublit, veidi tõredat tööinimest, kes ei joo.

Aga kodus on kõik teisiti. Üksi elav, veidi üle keskea piiri tiksunud naine avab kohe pudeli kanget alkoholi. Viin on vastik, ta eelistab brändit. Mitte liiga kallist, sest seda kulub iga päev.

Ma ei saanud nii sõita, kui ta mul näos istus ja jalgadega vehkis seal!

«Ma tean, et ma olen joodik,» pahvatab Inna. «Aga ma ei tunnista seda elu sees!»

Fanaatiline vajadus varjata ei lase naisel abi otsida. See on ka põhjus, miks Inna pidusid väldib – kui tilk alkoholi veres, ta enam pidama ei saa. «No sa saad ju aru, miks mind ajab hullult tigedaks, kui kedagi napsi võtmas näen. Ma kohe nähvan. Aga pole kellegi kolmanda asi teada, miks!»

«Joodik» näkku kirjutatud

«Kui tööle soovijatega vestlen, siis ma näen neid iga päev,» räägib juhtival kohal töötav Mart. «Naised, kellele on «joodik» näkku kirjutatud! See on nii selge! Hämmastav, et nad ise usuvad, et see välja ei paista.» Kõik katsed end ohtralt meikida on Mardi sõnul naeruväärsed. Uurin, milline see joodiku-nägu siis on. «Äravajunud nägu. Kustunud pilk. Naha värvus – see on eksimatult teine!»

Mart on oma tutvuskonnas mitme toreda peotüdruku pealt näinud, kui kiiresti sellised muutused toimuvad. Aga mitte kõigil võrdselt: üks joob end mõne aastaga loperguseks, teine trimpab terve pika elu suhteliselt kõbusalt.

«Ma oma ema kohta ütlen, et talle kärakas meeldib. Kogu elu on veini armastanud,» jutustab mees. «Aga ta armastab ka liikumist ja sauna. Kuskilt peab talle mingit nooruseliksiiri peale tulema, sest ta näeb isegi pealt kuuekümnesena väga hea välja.»

Kuid Mart teab ka naisi, kelle maks kiiresti normaalselt töötamast lakkab. Eriti kurb olevat lugu siis, kui ka elukaaslaseks on napsivend, siis täiendavad maksalaike joodikust mehe käest saadud sinikad ja napilt üle kolmekümnesest naisest saab «ebamäärane vana naine».

Mida alkohol su välimusega teeb? Juba üsna kerge napsutamine jätab väga märgatavad jäljed! Foto: Kristina Herodes

Mida alkohol su välimusega teeb?

Võtsime katse aluseks ajakirjaniku enda pildi ning lisasime sellele alkoholi tarvitamise mõjud. Need on eri uuringutega kinnitatud, induvidiuaalselt veidi erinevad, kuid suures plaanis sarnased. Armutu fakt: ei loe, kui kaunina oled sündinud ja kui head on su geenid, joomine võib tundmatuseni moonutada iga inimest, ja naiste puhul on muutus meestest kiirem.

1. Tumedad silmaalused, halb jume – juba peale esimest pidu.

2. Silmade sära kustub, pilk muutub vesiseks ja vilavaks.

3. Tursed. Alkohol ajab segi vedelikutasakaalu. Tekivad kotid silmade all ja kohal, turse muudab nina laiaks, põsesarnad kaovad, näoovaal muutub loperguseks.

4. Kuivatav mõju – tekivad kiiremini ning sügavamad kortsud.

5. Punetus – pikaajalisel joomisel muutub nahk lillakaks, lisanduvad nn maksalaigud.

6. Näojoonte vajumine, moondunud suu, dogipõsed.

7. Mitu korda kiirem vananemine.

Välimuse rikkumine on vaid joomise kahjuliku mõju pinnavirvendust. Kordades suuremat kahju kannatavad napsitaja maks, ajurakud, süda ja kõik siseorganid. Lisaks muutustele näol kingib joomine naistele päästerõnga taljel ja lõualoti.

Mida alkohol su välimusega teeb? «Naised, kellele on «joodik» näkku kirjutatud! See on nii selge! Hämmastav, et naised ise usuvad, et see välja ei paista.» Foto: Kristina Herodes

Kaksiratsi näkku

«See oli täiega ohtlik olukord, mille see purjus naine tekitas,» hüüatab Vitali tuliselt. Asi sai alguse lihtsast härrasmehelikust viisakusest: kaine noormees pakkus, et viib tüdruku pärast üritust koju. Viimane polnud kaine. Suhet noorte vahel polnud. «Süütu flirt võib-olla oli.»

Sõita polnud jõutud kuigi kaua, kui juba ronis napsine naine Vitalile ootamatult kaksiratsi sülle. Küllap oli tal äkitselt tõmme tekkinud. «Ma ei saanud nii sõita, kui ta mul näos istus ja jalgadega vehkis seal!»

Viimaks ei jäänud mehel muud üle kui auto agressiivse naisega teelt kõrvale keerata. Mõnekümneminutise kodutee peale kulus mitu tundi. Aga ehk oli kauni naise spontaanses kirehoos ka midagi meeldivat? «No kurat, ei! Piinlik oli. Ma olin nii vihane ta peale. Tahtsin ainult head ja tüdruku koju viia. Aga tagatipuks sain veel ta mehelt sõimata.»

Ärkasin kõige sees

Maarika ei tundnud end peole minnes ülearu kindlalt, nii sai julgust otsitud pudelist. Parim plaan tundus jook endale kiiremas korras saunalaval sisse kallata. Ligi pool liitrit likööri korraga.

Edasi tuli tume maa. Mitte ühtki mälupilti kogu peost. Maarika ärkas toonase poiss-sõbra korteris. «Sõna otseses mõttes – kõige sees! Ma polnud ainult oksendanud, ma olin end igas mõttes täis teinud.» Ning selles äärmiselt piinlikus olukorras tuli tõtt vaadata juba tööle kiirustanud kallima emaga.

Purjus naine peol – see on ju puhas kingitus

Maarikal vedas, vastutustundlik noormees hoolitses oma ärakustunud pruudi eest. Kuid kahjuks tuleb pidudel ette ka olukordi, mil ilusa naise alkouima varmalt ära kasutatakse. «Purjus naine peol – see on ju puhas kingitus» on eluvendade hulgas levinud nali.

Nüüd pole Maarikal alkoholiga mitte mingisugust suhet. «See on kindel depressant, pole mõtet ennast petta, et tõstab tuju või annab julgust. Alkohol ainult võtab. Ta tirib nii meeleolu kui ka julguse täiesti alla! Ma lihtsalt ei saa seda endale lubada.»

Võõrutusravi peaministri juures

«Ma nimetaksin ennast teadlikuks alkoholitarbijaks,» ütleb Dagmar asjalikult. Talle pole probleem asjast ausalt rääkida. «Olen aru saanud, et toetun alkoholile psühholoogiliselt liiga palju. Eriti hästi kinnitas seda üks hommik. Nägin unes, et mind saadeti Kaja Kallase juurde võõrutusravile! Olin juba minemas probleemi lahendama. Aga siis sain isegi unes aru, et olgugi Kaja mulle ääretult sümpaatne, on tal hetkel tõenäoliselt parematki teha kui naiste joomisprobleeme lahendada.»

Dagmar on osalenud algatuses «Septembris ei joo» ja teinud ka ise mitu korda alkovaba kuu. «See pole mul kordagi õnnestunud. Tervet kainet kuud pole mul paraku välja tulnud ja see paneb alarmi peale. Hakkasin end hoolikamalt jälgima.»

Dagmar leiab, et unenägu osutas väga õigele momendile naiste joomisprobleemide juures. «Naiste puhul tekib sõltuvus ja väljenduvad joomisprobleemid täiesti teistmoodi kui meestel. Ja seda suudavad mõista ainult teised naised.» Sest kuhu on naisel minna? Enamik ei söanda AA-ga liituda ja mõni, kes on seda teinud, leiab «tõsiste joomameeste» kõrval, et tema probleem pole ju üldsegi hull.

«Mu ajus on tekkinud seos, et aine, mis lõõgastab, on alkohol,» avaldab julge naine. «Tean paljusid naisi, kes saavad suurepäraselt hakkama. Nad on boss-ass bitch’id, suurepärased karjäärinaised, superemad ja elukaaslased. Aga sa lihtsalt pead sellest kohustuste pingest vahepeal vabanema! Meil ei räägita sellest! Naiste joomise juures on liiga palju halle varjundeid.»

Ma ei tantsi enam kunagi

«Ma arvan, et asi oligi selles, et enne ma ei joonud peaaegu üldse,» pahvatab Britta. Tema saatus oli tavaline: naine kaotas töö. Varem oli elu üliaktiivne, pikad tööpäevad, seltskonnaüritused, kaunis naine nautis tähelepanu ja hedonistlikku elulaadi.

Nüüd korraga tundusid endiselt tööl käiva mehe päevad talumatult pikad, nädalad tegevuseta ihuüksi hiiglaslikus korteris nõudsid seltsi. Vein oli nagu seltsidaam. Alguses pool pudelit õhtu peale, siis juba terve. Kallid margid lõid mulje, et tegemist on peene ajaviitega.

Ühel õhtul leidis koju saabunud mees naise trepi alt põrandalt – ta oli vintis peaga trepist alla kukkunud. Jalaluu oli kahest kohast murtud. «Ma ei tantsi enam kunagi.»

Mees ei öelnud midagi, ta oli naist seni alati imetlenud, kriitika ei tulnud ilmselt pähegi. «Ta oleks tegelikult võinud midagi öelda. Inimesed kardavad suud lahti teha, aga peaks. See võtab liiga kaua aega, et sa ise ennast ühel hetkel kõrvalt näeks. Ja kui aina võtad järgmise klaasikese, on see nagu nõiaring – sa ei näe ennast kunagi! Mäletad ikka veel vana ennast ja pead ennast olukorra peremeheks. Vintis tunne on ju nii uinutavalt hea.» Mees mattis end aina enam töösse ja üksindust, mida tuli talutavaks juua, sai naisel aina rohkem.

Tänaseks on paari suhted jahenenud, varasem tööalane reputatsioon täielikult ununenud ja naine mustas masenduses. Eluisugi hakkab kaduma. «Pudeli peal peaks olema hoiatav silt nagu sigarettide peal, alkoholile sobiks hästi «Sa kaotad kõik!»»

***

Napsutavad naised – see pole glamuurne ega populaarne teema. See on halva mainega maailm, mida peenem rahvas ei puutu. Hakkab veel külge. Eitamine on naiste alkoholismi väetis ja kannatajad ei julge tabude koorma all ka abi otsida.

Meie, naised, oleme suurepärased probleemi glasuurijad, osavad valetajad ja väsimatud õigustajad. Alkoholiga stiilselt sõbrustada on pealegi sotsiaalselt hinnatud omadus. Joodik olla on tabu. Vahe on juuksekarvajämedune.

Selline oleks Kristinka kui ta akviitselt napsu võtaks! Kas paneb mõtlema? Foto: Kristina Herodes

Kuidas ennast aidata?

• Ära varja – räägi, et soovid alkoga piiri pidada. Pere ja sõprade toetusest on palju abi.
• Toetavat sõpruskonda võib pakkuda ka AA ehk Anonüümsed Alkohoolikud. Osalus tasuta, info aaestonia.com.
• Tee alkovaba kuu. Miks mitte veebruar?
• Kaota ahvatlused – ära too alkoholi koju või pane silma alt ära.
• Mine ravile. Alusta pereartist kui vaja mine alkoholismi ravile spetsialiseerunud keskusse. See pole häbi vaid sinu võimalus saada elu tagasi. Teenus on Eestis tasuta. Vaata alkoinfo.ee