KOGEMUSLUGU Miks on hea võtta endale kutsika asemel hoopis eakas koer?

Dan Foto: Helina Tammeleht

Varjupaikade MTÜ töötajad kuulevad koerasoovijatelt tihti, et üle viie aastane koer on juba vana ning näevad, et vanemad koerad ootavad oma uusi kodusid tunduvalt kauem kui noored. Tegelikult pole viis aastat aga koera jaoks sugugi vana ning vanus võib koera peremehe elu hoopis lihtsamaks teha!

Sellest, miks ei peaks koera vanusel end lemmiku valikul mõjutada laskma, räägib lähemalt koeraomanik Dmitri Batejev, kes pakkus igavest kodu 8-aastasele Danile (pildil).

Dan ootas Tallinna loomade varjupaigas oma uut võimalust üle poole aasta, kuid mitte keegi ei tundnud tema vastu huvi. Dimitri sõnul on Dan aga suurepärane lemmik ja sõber, kellega on väga lihtne oma elu jagada.

Kuidas jõudsid äratundmisni, et just Dan on sinu koer?

Kuigi töötasin varjupaigas ja tegelesin iga päev koertega, siis soovisin ikkagi päris oma koera. Olin selle üle mõelnud juba pikalt. Dan sattus varjupaiga hoole alla eelmise aasta oktoobris ja sestsaadik otsiti talle ka uut kodu. Tegemist on eakama koeraga ja mitte keegi ei tundnud Dani vastu huvi. Tegelesin temaga üle poole aasta – söötsin, jootsin, jalutasin ning nägin, et tegu on väga targa ja tubli koeraga. Samuti ei saa teda pidada ka vanaks – teda ootab ees veel 4–5 ja miks mitte veel rohkem aastaid. Ka eakas koer vajab väärilist kodu.

Miks eakas koer, aga mitte kutsikas?

Kutsikat on vaja õpetada ja kasvatada. Kutsikaga on vaja palju tegeleda ja see nõuab väga-väga palju aega ning tähelepanu. Inimestel, kes käivad tööl, seda aega ei jätku. Täiskasvanud koer on juba välja kujunenud ja on näha, milline ta on, milline on tema iseloom. Dan on väga hea meelega meiega koos, kuid ta saab suurepäraselt ka üksi hakkama. Ta ei nõua nii palju tähelepanu ja oskab ka oodata, kuni ma koju jõuan. Samuti saan kindel olla, et kodus midagi ei lõhuta ega närita – sellest east on ta lihtsalt välja kasvanud.

Täiskasvanud koer on juba välja kujunenud ja on näha, milline ta on, milline on tema iseloom.

Dan
Dan Foto: Helina Tammeleht

Milline on Dani uus kodu?

Ma elan üürikorteris ja koera koju toomine sai alguse sellest, et pidin üürileandjaga koera korteris pidamise eelnevalt kokku leppima. See kokkulepe sai sõlmitud ja alguses tuligi Dan minu juurde hoiukodusse, sest soovisime olla kindlad, et kõik sobib. Et Dan on eelmise peremehe poolt varjupaika loovutatud, siis oli teada, et ta on enne korteris elanud ja teab, mida see tähendab. Ma ei pidanud Danis pettuma – ta on just selline nagu ma temast teadsin ja arvasin, temaga ei ole probleeme. Ilma asjata ta ei haugu, ainult siis, kui keegi võõras tahab korterisse tulla.

Mida tähendab elu koos seeniorkoeraga?

See on suurepärane – Dan on selline musirull. Me saame lihtsalt koos olla, naudime elu ja kaisutame. Koeral on oma igapäevane rutiin – ta sööb kaks korda päevas ja jalutamas käime ka 2–3 korda päevas. Lisaks meeldib Danile rõdul värsket õhku hingata, rõdu on kindel ja kõrgete piiretega. Tal on oma magamiskohad ja voodisse ta ei trügi. Jalutama lähme sinna, kus on rohelust ja loodust, mis meile mõlemale meeldib. Jalutuskäigud ja mängimine ei pea olema pikad, sest Dan ei ole enam esimeses nooruses ja väsib kiiremini.

Ta ei nõua nii palju tähelepanu ja oskab ka oodata, kuni ma koju jõuan. Samuti saan kindel olla, et kodus midagi ei lõhuta ega närita – sellest east on ta lihtsalt välja kasvanud.

Kuidas on varjupaik toetanud vanema koera võtmisel?

Dani tervis oli kontrollitud ja ma sain selle kohta täieliku informatsiooni. Et Dan oli veidi ülekaaluline, sain soovitused toitumise kohta. Kui vahepeal tekkis Danil nahaprobleem, aitas varjupaiga loomaarst põhjust leida ja koera menüüd muuta. Ttean, et võin murega varjupaiga poole pöörduda ja saan abi. Mina olen igatahes väga rahul, et otsustasin pakkuda kodu vanemale koerale, kes elas varjupaigas.

Jalutuskäigud ja mängimine ei pea olema pikad, sest Dan ei ole enam esimeses nooruses ja väsib kiiremini.

Varjupaikades käib seeniorkoerte kuu, loe selle kohta ja vaata kodu otsivate eakate koerte profiile SIIT.

Tekst on algselt ilmunud Varjupaikade MTÜ blogis ning Lemmikus avaldatud autori loal.

Teised ajakirjad

Tagasi üles