TAIMEKIIRABI ⟩ Kuidas surev leheline taas elule turgutada?

Kodu.postimees.ee

30. detsember 2023, 17:30

Märkasid oma taimel jõuetuid, kolletunud, kuivanud, deformeerunud või maha varisenud lehti? Avastasid taime juures muud iseäralikku, mis teeb murelikuks? Enamasti annab kiratsevate taimede tervist edukalt parandada, kui taastada taime kasvuks vajalike tingimuste tasakaal.

Plantarium aitab järgneva seitsme sammu abil välja selgitada, mis taime vaevab. Samuti jagab Plantarium nõuandeid, kuidas taime kiirelt turgutada ning sarnast olukorda tulevikus ennetada.

1. Vaadake taim üle ja hinnake selle seisukorda

Vaadake üle taime juured, vars ja lehestik. Seni kui taime juured on elujõulised, eksisteerib võimalus taim taas edukalt elule tuua. Elujõulised juured on elastsed, struktuurilt tihedad, ilma kahjustuste ja mädaplekkideta. Märksa lootusrikkam on olukord juhul, kui ka taime vartel veel elumärke nagu pungad või lehed leidub. Kui taimel on märgata vaid üksikuid kuivanud lehti või vähest kiratsemist, saab taime kiire kosumise jaoks tõenäoliselt juba mõne lihtsa pingutuse abil palju ära teha.

Vaadake taime kriitilise pilguga. Foto: Min An / Pexels

2. Korrastage taim, eemaldage elutud taimeosad

Eemaldage taimelt kõik kahjustunud või kärbunud lehed, varre- ning juureosad. Varred ja juured tuleb kärpida tagasi kuni elujõulise ehk rohelise osani. Elutute või tugevalt kahjustunud taimeosade eemaldamine mõjub taimele tervistavalt ning esmaseks abinõuks võimalike haiguste ning kahjurite leviku tõkestamisel.

Surevad osad tuleb eemaldada. Foto: Shutterstock

3. Kontrollige mulla niiskust ja seisukorda

Sõltuvalt sellest, kui sageli olete taime kastnud, võite ehk juba aimata, kas taim võib kannatada ala- või ülekastmise all. Ühtviisi kahjuliku mõjuga on taime jaoks mõlemad.

Alakastmine

Tunnused: Taim on jõuetu väljanägemisega, lehed on longus või osaliselt kuivanud. Muld on sõrmega katsudes täiesti kuiv.

Abinõud: Asetage taime juurepall koos potiga veevanni ning leotage seda seal umbes 1-2 tundi. See aitab tagada taime juurtele kiirelt ja tõhusalt vee kättesaadavuse. Samuti võib taime lehti piserdada toasooja veega. Juhul, kui taime juurepall on väga tihe, ei suuda taim kastmise käigus juurtega mullast vett omastada ning see voolab üle juurepalli servade või poti ääre maha. Sellisel juhul on pott taimele kitsaks jäänud ning taim tuleks istutada ümber suuremasse potti.

Ennetamine: Jälgige, et potis oleks taime juurtele piisavalt kasvuruumi ning taim saaks kastetud regulaarselt vastavalt konkreetse taimeliigi vajadustele.

Üheks ülekastmise tunnuseks on mulla pinnale tekkiv hallitus. Foto: Shutterstock

Ülekastmine

Tunnused: Muld on sõrmega katsudes niiske, taime lehed on värvunud kollaseks, juurel ning varrel võib märgata mädaplekke, mullapinnal paikneb valkjas hallituse sarnane kiht.

Abinõud: Kastke taime alles seejärel, kui muld on juba peaaegu kuiv. Juhul kui taimepoti põhjas puuduvad drenaažiavad, tuleks taim paigutada potti, millest toimub liigse kastmisvee äravool. Erinevat liiki toataimede niiskusvajadused on erinevad, mistõttu on oluline kasta taime edaspidi arvestades just selle taime vajadusi arvestades.

Ennetamine: Taimepottides tuleb tagada hea üleliigse kastmisvee äravool. Sügis-talvisel puhkeperioodil võiks toataimede kastmist vähendada, kastes taime mõõdukalt alles seejärel, kui mullapall on juba peaaegu kuiv.

4. Vaadake üle valgustingimused

Taimele tuleks leida asukoht, mis ei ole antud taimeliigi valgusvajadust arvestades liialt varjuline ega liialt intensiivse valgusega.

Liiga vähe valgust

Tunnused: Taime kasv on kidur, välimus jõuetu või koguni longus. Lehed ja õienupud võivad taimelt maha langeda, lehtede värvus on kahvatu.

Abinõud: Asetage taim ruumis valgusküllasesse, kuid otsese keskpäevase päikese eest kaitstud kohta. Puhastage tolmust taime lehed, et valgus paremini taimeni jõuaks. Kui puhastamist vajavad ka taime valgustava akna klaasid, siis tuleks ka see töö ette võtta. Sügis-talvisel perioodil võiks toataimedele anda täiendavat valgust spetsiaalse taimelambi abil. Varjulises ruumisopis saavad levinud toataimedest edukalt hakkama havisabad, sulgvõhad ja tõlvlehikud – kuid ka need taimed oskavad pimedal ajal lisavalgust hinnata.

Ennetamine: Viige end kurssi konkreetse taimeliigi valgusvajadusega ja leidke sellest tulenevalt taimedele parim asukoht. Puhastage taime regulaarselt tolmust ning andke võimalusel taimedele novembrist veebruarini lisavalgust.

Igale taimele tuleb leida õige koht. Foto: Shutterstock

Liiga intensiivne valgus

Tunnused: Taime lehed on pleekinud, värvunud kollakaks või osaliselt kuivanud.

Abinõud: Taimele tuleb leida hajusa valgusega koht ning seda koheselt hoolsalt kasta. Veenduge, et taim oleks korralikult kastetud, kõrvetav päike kuivatab mulla kiirelt. Toasooja veega võiks niisutada ka taime lehti.

Ennetamine: Vältige toataimede asetamist otseste keskpäevaste päikesekiirte kätte. Otsest päikesevalgust armastavad laialdaselt levinud toataimedest vaid tääkliiliad ja erinevad sukulendid, sealhulgas kaktused ning agaavid. Keskmisest rohkem päikesevalgust vajavad ka kirjulehised toataimed.

5. Kontrollige taime kahjurite osas

Toataimede kahjurid ja haigustekitajad on taimesõbra suureks nuhtluseks. Nendega võitlemine võib osutuda parajaks väljakutseks, mistõttu tuleb kohe pärast esimeste märkide ilmnemist probleemiga tegelema hakata.

Tunnused: Taime lehtedel ja õitel paiknevad plekid, täpid või kühmud, lehed ja õied võivad olla deformeerunud. Mitmete erinevate kahjurite olemasolu aitab välja selgitada niinimetatud kurgi test: mulla pinnale asetatakse kurgiviil, millelt on maiustama asunud kahjureid lihtsam märgata ja avastada. Julgelt võib aga öelda, et taime erinevatele osadele vatilaadseid tupsukesi moodustavateks nuhtlusteks on villtäid ning lehe pealmisel küljel paiknevad kollased täpikesed võivad viidata punase kedriklesta või kasvuhoonekarilase tegevusele.

Kui taimele ilmuvad parasiidid, tuleb kiiresti tegutseda. Foto: Shutterstock

Abinõud: Eralda kahjurite kahtlusega taim koheselt teistest taimedest, et pahalased ei jõuaks levida ka teistele läheduses paiknevatele taimedele. Üksikutest kahjuritest saate tõenäoliselt võitu igapäevaselt taimelt kahjurite eemaldamisega, taime toasooja veega pesemise ning taime rohelise seebi lahusega pritsides. Kui kahjurid on juba hulgakesi võimust võtnud, tuleks kasutusse võtta mõni tõhus kahjurimürk või kaaluda taimest loobumist, et tõkestada kahjurite levikut. Lendavate kahjurite vastu on mõttekas kasutada spetsiaalseid liimpüüniseid. Vältige taime ülekastmist kuna hooghännaliste ja seenesääskede jaoks on liigniiske keskkond paljunemiseks soodne.

Ennetamine: Kahjurite ja haigustekitajate puhul on kõige olulisem panna rõhku just probleemi ennetamisele, kuna võitlus nendega ei vii paraku alati võiduka tulemuseni. Seepärast kontrollige kõiki toataimi regulaarselt ja hoolikalt – kahjurid peituvad peamiselt lehtede all ning teistes pilkude eest varjatud taimesopikestes. Asetage iga uus koju või kontorisse toodud taim esmalt teistest taimedest eraldi ning jälgige taime vartel, lehtedel ning mullapinnal toimuvat paari nädala vältel.

6. Väetage taime mõõdukalt

Muld peab sisaldama taime edukaks kasvuks vajalikke ühendeid. Tuleb hoiduda nii liialt rohkest kui ka kasinast väetamisest.

Toitainete puudus

Tunnused: Taim on kidur, taime kasv on peatunud, taime ei õitse või teeb seda tagasihoidlikult.

Abinõud: Väetage taime regulaarselt. Kevad-suvisel kasvuperioodil võiks taime väetada iganädalaselt. Kõige lihtsam ja mugavam on kasutada spetsiaalseid eriväetisi, mis on loodud spetsiaalse taimegrupi või -liigi vajadusi arvestades. Kui taime juurepall on kuiv ja tihe, siis ei ole see võimeline kastmisvett ja koos sellega ka toitaineid efektiivselt omastama – taim tuleks istutada ümber uude mulda.

Ennetamine: spetsiaalsed eriväetised, mille koostis erineb õitsvate toataimede väetistest. Eriväetised on töötatud välja arvestades taimegrupi vajadustega.

Taime väetamine on oluline, kuid sellega ei tohi liialdada. Foto: Shutterstock

Üleväetamine

Tunnused: Üleliigsed toitesoolad kogunevad mullapinnal ning tekib valge kirme. Taime kasv on pidurdunud ning taim näib jõuetu, lehed on otsese päikesevalguse suhtes tundlikuks muutunud, lehtedel esineb põletusest tingitud laike. Lehed ja õied närbuvad ning varisevad maha.

Abinõud: Asetage taime juurepall koos taimepotiga toasooja veega täidetud kaussi või vanni ning loputage mullapalli põhjalikult ja korduvalt. Kui üleväetamine on olnud pidev ning intensiivne, siis tuleks seejärel istutada taim ümber värskesse mulda. Väetamise osas tuleks teha vähemalt 2-3 nädala pikkune paus.

Ennetamine: Lisa väetist kastmisveele ettenähtud koguses. Järgi põhimõtet: pigem vähem kui rohkem! Kasta taime alati enne väetamist hoolikalt, et vältida juurte kõrvetamist väetises leiduvate ühendite poolt. Mugav on kasutada mitme kuu vältel toimivaid õitsevatele või lehtdekoratiivsetele toataimedele mõeldud väetisepulki. Ka üksnes aktiivse kasvu perioodidel väetamine või puhkeperioodil väetise annuse vähendamine kahandab taime üleväetamise riski oluliselt.

Lugu avaldati esmakordselt 19.02.2022.