TEEME SELGEKS ⟩ Millal on viimane aeg kassiga arsti juurde minna?

MTÜ Pesaleidja

26. september 2022, 10:26

• Vaktsineeri ning kiibista oma lemmikloom korrektselt
• Leia loomale sobiv perekliinik, kus tavaprotseduure ja lihtsamaid muresid mugav lahendada
• Kui loomal on spetsiifiline tervisemure, pöördu erialaspetsialisti poole

Meie loomus on juba kord selline, et me pöördume arsti poole alles siis, kui on tekkinud sümptomid ja muremõtted mõistuse halvanud. Oma looma suhtes aga nii käituda ei tohiks – meie väiksed sõbrad vajavad regulaarselt arstil käimist.

Elementaarne vaktsineerimine, ussirohi ning kiibistamine

Tõenäoliselt ei vaja see loomasõpradele isegi selgitamist, ent teeme seda siiski. Ainus asi, mis sinu looma kaitseb kõikvõimalike viiruspuhangute ja nakkusohtlike olukordade eest, on korrektne vaktsineerimine. See tähendab, et 2.–3. elukuul esimene kompleksvaktsiin ning mikrokiip (ja kindlasti selle registreerimine!), sellest kuu hiljem teine kompleksvaktsiin ning marutaudivaktsiin. Edaspidi käib vaktsineerimine kord aastas: iga aasta kompleks-, ja üle aasta marutaudivaktsiin. Samuti soovitame iga aasta vaktsineerimas käies kontrollida ka kiibi toimimist.

Ka kodune toakass peab saama ussirohtu regulaarselt ja vähemalt kolm korda aastas, sest me ise toome välisjalatsitega kõikvõimalikke nakkuseid koju ning regulaarne paarieurone ussirohi võib päästa nii sinu kui ka su looma väga ebameeldivast enesetundest.

Ootamatu terviseprobleem – kuhu pöörduda?

Kui esimene osa on lihtne ja loogiline ning ajaliselt planeeritav, siis kõik muu paraku pigem mitte, kui just ei ole teada mõnd kroonilist haigust, mida peab aeg-ajalt kaardistama.

On palju loomaomanikke, kes ei tea, et ka loomadel on oma erialaspetsialistid, täpselt nagu inimestelgi. Nii nagu ei lähe me ise katkise hambaga perearsti juurde, on mõistlik ka kiisu hambaid lasta üle vaadata ning eemaldada ainult stomatoloogil. Eestis on neid üksjagu, pealinnas näiteks valik võrdlemisi lai.

On palju loomaomanikke, kes ei tea, et ka loomadel on oma erialaspetsialistid, täpselt nagu inimestelgi.

Niisamuti on loomadel olemas oma silmaarst, ortopeed, neuroloog, gastroenteroloog ja muud kogenud erialaspetsialistid, kes teavad oma valdkonnast tunduvalt rohkem, sest neil on igapäevased kogemused.

Niisiis – kui su kass lonkab, ta silmad nõretavad või on paistes, suu on põletikuline ning haiseb, tekkinud on peakalle või tasakaaluhäired, siis võta ühendust just valdkonna spetsialistiga, kes teab, mis uuringuid su loom vajab, ning kes oskab anda maksimaalset abi.

Foto: Pesaleidja blogi

Ka kass vajab perearsti

Meie oleme seda meelt, et on lihtne ja mugav, kui su loomal on oma kindel nn perearstikeskus ehk tavakliinik. Nii on kogu raviajalugu ühes kohas, kergesti leitav ja sa ei pea nuputama, kus sa eelmine aasta temaga käisid ja kas leiti mingi muutus, mis vajaks tähelepanu ja võib-olla ka uuringuid. Sinu looma veterinaar on kursis ka kaasuvate haigustega ning oskab märgata nüansse, mis võivad olla sinu looma tervisliku seisundi puhul eluliselt määravad.

Lihtsamate ja mitte nii spetsifiiliste tervisemuredega oskavad perekliinikud samuti hästi aidata – nende võimuses on teha vereanalüüsid, saata laborisse analüüse, teha röntgenpilte, ultraheli, puhastada hambaid, teha operatsioone. Ning sinu kiisu perearst teab ka, millal on õige suunata kass teise veterinaari juurde ning kes see olla võiks.

Erakorralise arstiabi kättesaadavus

Lisaks on ööpäev läbi avatud loomakliinikud ehk meie mõistes nn EMO ehk erakorralise meditsiini osakond. Sellisesse kliinikusse võib loom sattuda siis, kui avastame õhtul või nädalavahetusel kassi seisundis, milles ta ei kannata oodata abi saamist hommikuni või nädala alguseni.

Ööpäev läbi avatud kliinikusse võib loom sattuda siis, kui avastame õhtul või nädalavahetusel kassi seisundis, milles ta ei kannata oodata abi saamist hommikuni või nädala alguseni.

Eks sealsed patsiendid on tihti trauma saanud, aga ka kroonilise haiguse ägeda reaktsiooniga loomad. Samuti juhtumid, kus loom ohjeldamatult oksendab või muutub loiuks, või kui on oht, et loom on alla neelanud võõrkeha, aga ka paistetused, lonkamised, hammustused jne.

Eakad kassid ja nende probleemid

Seeniorvanusesse jõudnud kiisuga on soovitav anda kord aastas üldine vereproov, et märgata kiirelt muutusi näiteks neerudes ja ka maksas. Need mured kipuvad ilmnema tavaliselt soliidsemas eas, kuid kassid ise näitavad muutuseid välja alles siis, kui on juba tihti väga hilja. Varasem avastamine võidab juurde väga väärtuslikku ühist aega.

Seisundid, mis vajavad kindlasti kliinikusse pöördumist:

• ohjeldamatu oksendamine;
• pikaajaline kõhulahtisus, mis ei ole tingitud toiduvahetusest või ussirohust;
• haavad, millel on suur tõenäosus minna tugevalt põletikku või mis vajavad õmblemist;
• söögiisu märgatav langus või ka tõus;
• kaalu märgatav langus või tõus;
• pissimine sageneb või koguseliselt tunduvalt suureneb;
• pissimine/roojamine valesse kohta;
• pikemaajaline nohu või ninavesisus, samuti silmade vesisus ja nõre;
• traumad;
• loom on loid, õnnetu, kössitab kuskil peidus või pesas.

Ja eks neid asju võib loetlema jäädagi ning eks iga loomaomanik tunneb oma looma ning tema eripärasid vast kõige paremini. Küll aga tahame väga südamele panna korrektset vaktsineerimist, kiibi registreerimist, korrapärast ussirohutamist ning seenioreas (7+ eluaastat) kassil kord aastas vereanalüüsid. See kõik võib ühel hetkel su looma elu päästa!

*Artikkel ilmus 23. augustil 2022 Pesaleidja blogis ning on avaldatud autori loal.