OHTLIKUD LEMMIKUD? ⟩ Koeratõud, mis on mitmes Euroopa riigis keelatud

lemmik.postimees.ee

29. september 2022, 10:31

Kas mõni koer võib juba tõuomaduste poolest olla nii ohtlik, et tema pidamist tuleks seadusega piirata? Kuigi mitmed riigid on seda teed läinud, ei paista see olevat päris selgesti põhjendatud.

Euroopa riikides on võrreldes muu maailmaga keelatud võrdlemisi vähe koeratõuge. Huvitav fakt on, et vaid Taani riik paistab siin teiste seast silma eriti pika keelatud koeratõugude nimekirjaga: sealt leiab koguni 13 tõugu, kelle pidamine ja aretamine, sh ka teiste tõugudega ristamine, on seadusega keelatud või muul moel piiratud, vahendab Animal Corner.

Koeratõud, kes on mitmes Euroopa riigis keelatud

Pitbullterjer ja Ameerika Staffordshire'i terjer

Lühidalt pitbullide ja amstaffide pidamine on seadusega keelatud Taanis, Norras ja Küprosel. Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Rumeenias ja mitmes teises Euroopa riigis on tõu pidamine restricted ehk piiratud, ehk selleks tuleb taotleda ametlik luba.

Lisaks Euroopa riikidele on tõud, üldnimetusega pitbullterjerid, keelatud Suurbritannias, Austraalias, Kolumbias, Tais ja veel mitmes riigis.

Arvatakse, et agressiivne käitumine on pitbullidel veres, kuna nad on spetsiaalselt aretatud võitluskoerteks ning ka meedias figureerivad nad kõige sagedamini seoses juhtumitega, kus inimene on koera rünnaku tagajärjel hukkunud. 

Ameerika pitbullterjer Foto: Shutterstock

Piiramisega seoses on kasutusel hulk keerulisi mõisteid ja linnade- või piirkonnapõhiseid spetsiifilisi tingimusi, mida lühidalt ja konkreetselt kokku võtta on pehmelt öeldes keeruline. Näiteks Hispaanias ei ole pitbullterjerite pidamine küll täielikult keelatud, kuid tõu omanikele on seatud nõuded, mis tuleb kindlasti täita, kui on soov seda koera omada.

Loe ka seda: Need koeratõud on Suurbritannias keelatud

Pitbulle nimetatakse Hispaanias potentsiaalselt ohtlikeks koerteks, vahendab Petraveller. Sellise koera omanik peab olema vähemalt 18-aastane, koer peab olema vaktsineeritud ja kiibistatud ning kohalikus omavalitsus registreeritud, samuti peab koeraomanikul olema tehtud kindlustus, mis katab vajadusel ka võimaliku koerarünnaku kulud.

Lisaks peab koer avalikus ruumis olema alati rihma otsas ning kandma suukorvi. Koeraomanik peab tagama, et koer ei pääseks iseseisvalt kodust/aiast välja ning kohalikku omavalitsust viivitamatult teatama, kui koer kaotsi läheb.

Sarnased nõuded on kasutusel ka mitmes Saksamaa piirkonnas. Ohtliku koera pidamiseks on seal võimalik aga hankida ametlik luba.

Tosa Inu Foto: Shutterstock

Tosa

Keelatud Norras, Küprosel ja Taanis, Saksamaal piiratud. Jaapani Kennelliit klassifitseerib Tosa Inu seltsikoeraks. Tegelikult kasutatakse teda Jaapanis peamiselt võitluskoerana. Võitluskoertel on sama karmid ja pikaajalise traditsiooniga reeglid nagu sumomaadluses ning võitjad on sealt pea sama suure au sees nagu edukad sumomaadlejad.

Teiste koertega peavad tosa omanikud olema väga ettevaatlikud, sest koertevõitlus on nende lemmikutel veres, kirjutab koer.ee. Seoses tõu ajalooga teda mitmel pool niivõrd ohtlikuks peetaksegi.

Tosa Inu Foto: Shutterstock

Kas koeratõugude keelustamisest on kasu?

Kriitikute sõnul koeratõugude keelustamisest kuigi palju kasu ei ole, sest selle kõrval jäävad tähelepanuta palju sügavamad ja olulisemad teemad, mis koerte halba käitumist põhjustavad.

Olukorda ei lihtsusta seegi, et keelatud koerte tõupuhtust ei olegi alati nii lihtne kindlaks teha. Seda eriti pitbullide puhul, keda piirangud aga paradoksaalsel kombel kõige sagedamini puudutavad (pitbullterjer on üldine nimetus koeratõugudele, kes on aretatud buldogitest ja terjeritest).

Koeratõugude keelustamise asemel tuleks hoopis selgeks teha, miks üks või teine koer käitub halvasti. Koeraspetsialist Aivo Oblikas rääkis möödunud nädalal ERRi saates «Hommik Anuga», et koeratõugude keelustamist ei saa üheselt võtta. 

«Halva juhtumise korral võib iga koer last hammustada, ka pisike koer võib sattuda kuhugi arterisse või veeni, ehk see selgelt ei ole mingisugune tõu teema,» rääkis Oblikas. Ta rõhutas, et pigem tuleks hoopis tegeleda koeraomanike harimisega koerte kasvatamise valdkonnas ehk koeraomanikud peaksid õppima selgeks koerte keele. 

Elementaarset arusaamist koera käitumisest ja kehakeelest rõhutab ka tunnustatud Eesti loomaarst Tiina Toomet. «Koer ei mõtle nagu inimene. Enamasti ei ole mõtet koeraga pahandada, kui ta käitub nii, nagu meile ei meeldi või ei sobi. Koer teeb asju lihtsalt sellepärast, et ta on koer,» rääkis Toomet Postimehele. 

Toomet rõhutas ka, et kurja koera, kes on kuri kurjuse pärast, ei ole olemas. «Kui koeral ilmnevad kutsikaeas agressiivsuse ilmingud, tuleb kohe võtta ühendust käitumisspetsialistiga, kes enamasti oskab leida hirmu ja agressiivsuse põhjused. Nende kõrvaldamise järel saab sellise koeraga elada täiesti normaalset elu.» Loe Toometi käsitlust teadlikust koerakasvatamisest pikemalt SIIT!