Räägime sidumisest. Inimeste vaated selles küsimuses on vägagi vastandlikud. Miks osa inimesi peab oma suurimaks saavutuseks elus seda, kui keegi väärtuslik partner õnnestub endaga siduda? Ja teine osa hindab just seda, kui on suutnud säilitada oma vabaduse? Kuidas püüniste punujad ja nendest pagejad omavahel hakkama saavad? Millal on ka vabadusefännid valmis end siduma ja päriselt pühenduma? Seda intrigeerivat teemat lahkavad kirglikult, tuliselt ja ehmatavalt ausalt kultuuriajakirjanik Peeter Kormašov ja Kristina Herodes.
Enamasti leiab naistele mõeldud lugudest soovitusi, kuidas meest endaga siduda. Eeldus oleks justkui selline, et iga naine tahab meest abieluranda lohistada, mees aga mitte. Kuid võta näpust! Üldse pole nii... Üha rohkem on meie keskel selliseid naisi ja mehi, kes ennast mitte kellegi ega millegi külge ülearu tugevasti haakida ei soovi. Ei suhte, töökoha ega millegi muu. Mis siis selliste tülikate vabade hingedega pihta hakata? Kas nad üldse kõlbavadki suhete sõlmimiseks?
Loe ka seda: Mürgised suhted. Nii mõneski pealtnäha ideaalses suhtes toimub tegelikult jubedaid asju
Tagauks alati lahti
«Mina olen kindlasti selline, kes seob ennast igaks juhuks mitte liiga kõvasti,» tunnistab Peeter Kormašov. «Vähemalt elu jooksul on see nii olnud. Mul peab alati olema see tagauks nii-öelda lahti.» Kuidas see siis välja näeb?
Paljud sõprussuhted on Peetril elu jooksul muutunud. «Inimesed on tulnud ja läinud.» Teisest küljest – mõned kooliaegsed sõbrad on alles. «Tegelikult ma otsin tasakaalu nende mõlema vahel,» tõdeb Peeter. «Ja see on päris keeruline.»
Kristinka elus toimib aga huvitav valem – lähedus sünnib küll. Väga sügavalt. Aga üsna erilises seoses. Ehk on mingi kriis, keerukas projekt, seiklus või mõnikord ka tüli, mis laseb maskidel langeda ja näitab, kellega on päriselt tegu, siis tekkib inimeste vahele puhas ja aus emotsionaalne side. «Ja minu puhul see ei kaogi enam ära. Kui kellegagi päriselt sügav side tekib, siis see jääb üle aastate. Minu puhul vist aitab sidumisele kaasa see, kui toimub midagi ootamatut. Sest siis ma unustan ära oma programmi: «Ma ei taha siduda! Ma tahan vaba olla!»»