:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16548950t1h2690.jpg)
Mullu sügisel korraldas Lemmiku portaal fotokonkursi, kuhu ootasime pilte sellest, mida lemmikud sügisel teevad. Silmapaistvamad fotod said ka autasustatud ning üheks võitjaks krooniti koer Krõll, kellega lähemalt tutvust teeme.
10aastane Krõll sündis Kaia ja Tõnu enda kennelis ning oli algusest peale väga aktiivne ja tragi. Oma nime sai multifilmi Krõlli järgi, kes tiirutas kohutava kiirusega. Väga kiireid tiire ümber teiste koerte tegi ka Krõll. Peagi aga ilmnes, et Krõlli kuulmine on ebatavaline. Kui pesakonna teised kutsikad läksid uutesse peredesse, jäi Krõll koju. Umbes aastaselt kadus tema kuulmine täielikult. «See ei ole takistanud teda huvitavat koeraelu elamast,» ütleb Krõlli pere. Vastupidi – Krõllil on tänu sellele hoopis eriline oskus ette näidata.
Suhtleb märkide keeles
Üldiselt on Krõll sõbralik ja kuulekas koer, kellega pereliikmed suhtlevad viipekeeles. Viipamist saab muidugi kasutada ainult juhul, kui pereliikmed on koera vaateväljas. «Õppinud kurdi koeraga suhtlemist spetsiaalselt meil ei ole, see kujuneb iseenesest, kooselu käigus,» ütleb Krõlli pere. Tegelikult oli neil märgikeeles suhtelise kogemus olemas juba enne Krõlli, sest pere üks varasematest sõpradest kaotas vanas eas kuulmise.
Käemärkide peale tuleb Krõll juurde, istub, lamab, läheb kohale, hüppab autosse ja diivanile ning näpuviibutus toimib «ei» käsklusena. Kas praegu koerte õpetamist käemärkide järgi kusagil õpetatakse, Krõlli pere ei tea. «Kui, siis ehk juht- ja abikoerte koolis tehakse seda, sest võib ju olla mõni tumm klient, kes häält kasutades abikoeraga suhelda ei saa,» arvavad nad. Nõukogude ajal õpetati nende sõnul teenistus- ja sportkoeri töötama paralleelselt häälkäskluste ja käemärkide järgi. «Usun, et on veel mõni eakas treener, kes seda mäletab.»
Käemärkide peale tuleb Krõll juurde, istub, lamab, läheb kohale, hüppab autosse ja diivanile ning näpuviibutus toimib «ei» käsklusena.
Muidu meeldib Krõllile autoga sõita, metsas jalutada, linna lõhnadest osa saada jne. Samuti meeldib talle erinevaid esemeid maha matta. Arvatavasti võib tema arvele kanda ühe jäljetult kadunud kalossi. Sageli võtab Krõll puuriidast halu ning matab selle maha, kui keegi õigel ajal jaole ei saa. Sügiseti on traditsiooniks suurte ja ilusate õunte matmine. Muidugi meeldib talle ka õunu süüa.
Eriline sõber Kraaksu
Vares Kraaksu sattus seltskonda mai keskel, kui kanakull ta pesast välja tõmbas. «Leidsime Mustikaga pesapuu alt veel tiiva- ja sabasulgedeta varesepoja. Viisime ta tuppa, soojendasime ja toitsime. Peagi kasvasid tiivad ja saba ning lind õppis õues lendama. Elas ja sõi ikka meie juures, sageli lendas Mustikale ning Krõllile pähe ning ratsutas nende turjal, armastas ka meie õlal istuda,» kirjeldasid Kaia ja Tõnu.
/nginx/o/2022/12/22/15041546t1h228e.jpg)
Kasvades muutus Kraaksu aga järjest ülbemaks. Näppas koertelt mänguasju ja kui õnnestus, siis ka maiustusi. Sageli peitis oma toidupalakesi okste või lehtede alla. Nüüd said koerte ninad tööd ning maitsev palake rändas leidja kõhtu. Sikutas ka penisid sabast ja inimesi püksisäärest.
Sügisel hakkas Kraaksu suhtlema teiste varesega, kuid sõi ja ööbis ikka kodus. Peagi hakkas kahe päeva tagant kodus käima. Kui tuttav vareseparv kuu aja eest ära lendas, läks temagi kaasa. «Loodame oma Kraaksut kevadel jälle näha.»
/nginx/o/2022/12/23/15043708t1he8d9.jpg)
Pere teised lemmikud
Lisaks Krõllile ja Kraaksule elab Kaia ja Tõnu peres veel kaks koera. Viku on viieaastane Saksa lambakoer, kes tuli Tallinnast. Ta on väga mänguhimuline ja kiire jooksja. Talle meeldib trenni teha ja kuulekas olla. Armastab autoga sõita, metsas ja ka linnas jalutada.
Mustikas on kolmeaastane sakslane, kes tuli perre Rakvere kandist. Ta on väga sõbralik erinevate loomade ja lindude vastu. Ta on väga aktiivne, tormakas ja üleannetu koeratüdruk, kes armastab autosõitu ning jalutuskäike metsas ja linnas.
Lugu ilmus esmakordselt 23.12.2022.
