NAISTEJUTUD ⟩ Mis saab siis, kui perearst ja patsient ei jõua kokkuleppele?

Kristina Herodesajakirjanik

4. veebruar 2023, 11:00

«Mul ei ole isegi sõnu! Arst oli väga ülbe, vaatas mulle otsa ja teatas: «Minul puudub empaatiavõime!»» Katrin jagab avameelselt oma isiklikku, haiget tegevat kogemust perearstiga.

Eesti perearstisüsteem on vähemalt idee poolest imeline. Sama doktor tunneb kogu perekonda ja teab selle terviselugu. See säästab diagnoosimisel ja abi andmisel kõigi aega. Lisaks kujuneb aastatepikkune suhe. Aga mis saab siis, kui see suhe pole sugugi hea?

Arstide kohta ringleb kaks peamist müüti. Esimene kõlab: «Ah, arstid ei tea midagi!» Aktiivseteks levitajateks on kurioossel kombel need, kel on arstidega kõige vähem kokkupuuteid. Teine on teisest äärmusest: «Arstid on jumalad ega eksi kunagi.» Selle suuvoodreid on nii tervete kui patisentide seas. Kumbki neist pole õige. Tõsi on hoopis see, et arstid on inimesed nagu me kõik. Meil on kõigil tunded ja emotsioonid, omad plussid ja miinused.

Artikli autor vabandab perearstide ees, kes probleemi tõstatamise tõttu end puudutatuna tundsid. Saan kahetsusega aru, et soovides mitte ühtegi isikut nimeliselt välja tuua ja otseselt kritiseerida võis seetõttu hoopis laiem ring arste tajuda, et lugu puudutab neid. Nii see ei ole - lugu on erandlik.

Antud artiklis pole sõna saanud vastaspool, sest me ei soovinud osutada ühegi arsti tööle, mis oleks nimelise kommentaari korral paratamatult juhtunud, kuid oleme valmis selgitused lisama.

Tagasisidena saatele oleme saanud hulgaliselt toetuskirju arstide suurepärasele tööle ning ka meie veendumus on - enamikel juhtudel on perearst usaldusväärne tervisepartner ning tema suhtumine on laitmatu. 

Oma lugu jagab Katrin Grigorenko, kelle perearst valis ootamatult agressiivse käitumisviisi. «Mul ei ole isegi sõnu! Arst oli väga ülbe, vaatas mulle otsa ja teatas: «Minul puudub empaatiavõime.» Ma lausa ehmatasin sellise lause peale. Minu enesetundest ei huvitunud ta üldse. Tundsin, et minu õigusi rikuti.»

Sarnasel teemal: Perearstindus on äri, kus keerlevad miljonid eurod 

Katrin Grigorenko otsustas kõigest ausalt rääkida – äkki tema lugu toetab või aitab ka kedagi teist, kes sarnase murega silmitsi seisab. Foto: Katrin Grigorenko

Katrini lugu

Minu perearst on viimase nädala jooksul mind üllatanud. Kahjuks ebameeldivalt. Ma mõistan tema vaadet samuti ning soovin konflikti sõbralikult lahendada, aga samas ei mõista inimlikkuse puudumist.

Tegemist on olukorraga, kus pidin minema välismaale lähedase inimese surma tõttu. Töövõimetuslehe avas seoses vaimse tervise probleemidega pereõde juba mõned päevad enne, kui läksin välismaale. Arst oli kõigest teadlik, ka sellest, et mul pole võimalik vastuvõtule ilmuda.

Kuna mul on ka suured probleemid seljaga, millest mu perearst on teadlik, siis uskusin naiivselt, et ei ole probleemi töövõimetuslehe pikendamisega. Sain mõned päevad peale Lissaboni saabumist arstilt meili, kus ta kutsus mind vastuvõtule. Ma ei mäleta, kas ma mainisin enda pereõele haiguslehte avades, et ma sõidan ära, kuna minu elukaaslase ema suri ja mu elukaaslane elab Lissabonis.

Mentaalselt olin täiesti katki ja mul tekkisid seljavalud juba esimesel päeval, kui ma siia tulin.

Sellepärast tuli mulle suure üllatusena, kui perearst saatis mulle kirja, kus teavitas, et ta on minu töövõimetuslehe lõpetanud. Pidin tõttama abi paluma kohaliku perearsti juurde. Lissaboni perearst andis mulle tõendi, vaatas üle mu selja ja määras ravikuuri. Kuna ma ei tööta Portugalis, siis ma ei saa siin avada haiguslehte. Olen aru saanud enda pereõe jutust, et kui toon siinselt arstilt tõendi, on neil võimalik avada haigusleht Eestis.

Võtsin kõik dokumendid Lissabonist kaasa, kõik korrektselt allkirjastatud, nii nagu pidi. Arst isegi ei süvenenud, viskas need mulle näkku ja ütles: «Tahan notariaalselt tõlgitud dokumenti!» Pakkusin, et võin ju tõlkida, seal pole palju teksti. Võime kontrollida Google Translate'is. Aga ta keeldus mind aitamast.

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

Järgnes pikk kirjavahetus perearstiga, telefoni teel kätte saada ei ole neid võimalik. Sisuliselt perearst tõi mulle vabandusi, miks ta ei saa avada haiguslehte. Nagu tõestamine, et nagu tema on otsustanud, nii ka jääb.

Võtsin ühendust neuroloogiga. Tema oli minu peale väga vihane, sest perearst oli märkinud digilukku, et ma lihtsalt niisama ei ilmunud vastuvõtule. Kui ma üritasin selgitada olukorda, siis neuroloog ütles mulle, et teda ei huvita, kes mul ära suri, ma valetan, ja ka tema ei avanud mulle haiguslehte.

***

«Minu soov oleks olukord siiski sõbralikult lahendada, üks konflikt ei tähenda ju, et meie koostöö peaks lõppema. Ma loodan väga leida rahumeelset lahendust,» ütleb Katrin saates. Probleemi kõrval toob ta välja ka, et varasem koostöö arstiga sujus kenasti. Ning rääkides loost sõbrannale ei suutnud viimane oma kõrvu uskuda - tema perearst teeb imelist tööd on empaatiline ning toetav.

Mis on sellest loost tänaseks saanud?

3.02 kirjutas Katrin: Hetkeseis on siis selline, et kolisin Lissaboni ja arstiga pole rohkem kokkupuudet olnud. Pöördusin nii haigekassa, terviseameti kui ka sotsministeeriumi poole. Tulemus on null ehk siis tundub, et arstil on alati õigus.  

5.02 kirjutas Kartin, et olukord on lahenenud ja varem mainitud sõbranna imeline perearst on nõustunud ta oma nimistusse võtma.

Perearstide seltsi vastus: Perearst ei kiusanud kedagi, vaid järgis Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Te süüdistate perearste asjades, mis tegelikult näitavad, et perearst tegi lihtsalt oma tööd korrektselt. 

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Iga naine tahab meest abieluranda lohistada – on see nii?

«Naistejuttude» salvestus. Stuudios on Katrin Grigorenko – «Naistejuttude» podcast'i kuulaja esimesest saatest peale! Saatejuht Kristinka ehk Kristina Herodes. Foto: Kristina Herodes

Katrini lugu pole erand. Teemat tõstatades saime lühikese ajaga palju kirju, mis kinnitavad – suhtluses perearstiga kogevad probleeme ka teised. Kas võib olla mure hoopis selles, et patsiendid ootavad liialt palju? 

​Kuhu pöörduda, kui arstiga on mure majas?

Vahel jääb patsiendile mulje, et doktor on alati tugevama positsioonil ning teda ei aita keegi. Nii see pole. Perearstid kuuluvad haigekassa haldusalasse.

Terviseameti lehelt leiab tervishoiuteenuste kaebenõude esitamise vormi, mida täiendab ka tabel selle kohta, mis küsimuses ja kes selle teemaga tegeleb. Ülevaatliku tabeli ja kaebenõude veebivormi leiab siit. 

Patsiendi õigustega saab tutvuda siin.

Nagu ikka – tasub olla mõistlik ja hinnata olukorda rahulikult. Alati on kõige lihtsam, soodsam ja tervislikum saada lahkhelidest üle ja saavutada kokkulepe kohapeal. Kui see ei õnnestu, tasub otsida abi.

Kui koostöö ei laabu, on võimalik perearsti vahetada. Selleks tuleb leida oma piirkonna arst, kelle nimistus on veel vabu kohti. Selliseid nimistuid on üle Eesti umbes 350 ning needki leiab terviseameti leheküljelt.

Kristeri lugu

Ma olin aastaid patsient perearstikeskuse Sinu Arst nimistus. Mingi hetk läksid nad üle sellisele süsteemile, kus tervisemure korral tuli end logida sisse mingisse veebirakendusse ja hakata seal endale ise sümptomeid valima rippmenüüst. Siis läks mööda hea tükk aega ja paari päeva pärast pereõde, keda ma kunagi ei näinud, teatas «arsti otsusest», kusjuures arst polnud patsienti samuti näinud.

Eriti ajas mul harja punaseks see, et nad saatsid ka ülbe teavituse: «Terviseteemadel saadetud meilidele enam ei vastata.» Ehk siis perearstikeskusega oli võimalik suhelda ainult läbi selle kohutava keskkonna.

Ükskord, kui vererõhu tõttu silme ees virvendas ja oli ravimit vaja, ma sisuliselt ei näinudki seda peent kirja. Samas arendas sama perearst luksuslikku Kesklinna kliinikut «tasulistele patsientidele», kuhu läksid tal tööle kõik toredad arstid, kellelt minevikus oli võimalik ka lihtrahval ehk sotsiaalmaksu kaudu kindlustatutel tavalisel moel abi saada. Jah, tõenäoliselt on nii, et elanikkonna vananedes tuleb hädalisi aina juurde ja arstid tahavad jällegi maksimeerida oma elukvaliteeti ja elada külluses ja tuleb vist olla tänulik, et kõik neist kõrgemate palkadega riikidesse tööle ei põruta, mis sest, et haridus Eestis tasuta saadud. Aga jubedalt ajas ikkagi vihale see Sinu Arsti kogemus, kus teenus keeratakse sisuliselt miinimumile, mis sest, et pearaha nimistu patsientide pealt kogu aeg tiksub. Teoreetiliselt sai helistada ka Sinu Arsti perearstikeskusesse, aga see liin oli pidevalt kinni.

Isikliku kogemuse pani kirja ajakirjanik Krister Kivi. Tema põhjalikust loos sarnasel teemal leiab ka arstikeskuse vastulause:

«E-visiit tuli koroona ajal, sest keegi ei jõudnud enam vastata nendele tuhandetele kõnedele. Tänu e-visiidile saab lahendada väga palju probleeme väga kiiresti, tuhanded inimesed on rõõmsad, et saavad kas või öösel oma probleemi esitada ja ca 24 tunniga täpse soovituse tegevusteks või kutse visiidile,» väidab E-visiidi teenuse 2021. aastal juurutanud Anneli Talvik perearstikeskusest Sinu Arst.

Ta avaldab lootust, et mõni leht laseb püünele patsiendi, kes on tänulik, et saab konkreetset ja kvaliteetset abi e-visiidist kui tänapäevasest meetodist. Ta märgib: «Lärmavad kõige tervemad! Olen kindel, et viie aasta pärast on e-visiit iga perearsti töömeetod. /---/ Arsti aega raiskavate muude tegevuste väljavõtmine tööst on paratamatu, kas see inimestele meeldib või mitte. Peame praegu tegelema kokkukukkuva meditsiinisüsteemi ümbertegemisega soovipõhisest teenusest vajaduspõhiseks abiks.»

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | «Mul oli tohutu hirm suud lahti teha!» Siis võtsin riski ja juhtus midagi uskumatut

Perearstikeskus saatis ka ülbe teavituse: «Terviseteemadel saadetud emailidele enam ei vastata.» Foto: Shutterstock

Marta* lugu

Mul on praegune perearst olnud juba kümme aastat, aga ma pole teda kordagi näinud. Retsepte pikendab meili teel. Tema juurde aega saada on võimatu, lepin sellega, et saan enne terveks või annan otsad.

Mul on tunne, et minu arst äkki ei teagi, et on võimalik vereanalüüse anda, vähemalt pole ta kordagi mind kuskile analüüse andma saata soovinud. Kui mul kaelanärvipõletik oli, siis sain pereõe telefoni teel kätte. Tema käskis mul salli kanda, mitte kaela liigutada ja seitse päeva ibuprofeeni megadoose süüa. Kui need ei aita, siis «vaatame edasi».

Kaks päeva võtsin ja siis korraks ei valutanud, aga neljandal päeval hakkas uuesti. Kui arstitädile kurtsin, sain tõreleda, et kui ma tema juhiseid ei järgi, siis ma ei saagi terveks.

Kust saab kiiresti nõu küsida?

Perearsti nõuandetelefoni number on [phone]. Väga sageli piisab ühest kõnest arstile ja kui oma perearst on hetkel hõivatud aitab üldabi number.

Liisa* lugu

Ainuke positiivne asi kõnealuse perearsti juures on suhteliselt hea kättesaadavus. Kõik muu aga... Paludes analüüse, hakkab rääkima, et tal pole selleks raha. On olnud ka olukord, kus helistan talle oma murega ja ta küsib, et mida ma teile siis kirjutan. Ehk enne arsti poole pöördumist pean olema endale diagnoosi pannud ja ka võimaliku ravi välja otsinud.

Saates vaatame otsa probleemidele perearstiga. Oluline on siiski rõhutada, et enamik neist on suure südamega inimesed, kes teevad tänuväärset tööd ja väärivad meie täit tänulikkust ning lugupidamist. Foto: Shutterstock

Tema kõige kohutavam omadus on aga pidev hirmutamine. Ükskõik, mis haigust teil ka eriarstid parasjagu ei kahtlusta, tema toob alati välja kõige mustema stsenaariumi. Ütleb patsiendile, et teda ei saa keegi enam aidata, kuigi see ei pruugi sugugi tõele vastata.

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Kannatad ärevuse all? Saad selle enda trumbiks keerata kui teed nii...

Lisaks kõigele õõnestab ta eriarstide määratud ravi ja isegi soovitab nende kirjutatud ravimeid mitte võtta. /---/ Kui tean, et mind ootab taas kokkupuude selle perearstiga, siis mul juba eelnevalt stressitase tõuseb.

Perearstide seltsi vastus: Uuringuid ei tehtagi inimeste tellimusel, vaid siis, kui reaalselt vaja. Teraapiafond ongi piiratud ja see pole mõeldud «valitud inimestele». Kasutusele võetud e-lahendused tegelikult just aitavad inimesi.

Ele lugu

Minul on perearstiga hea kogemus. Helistamisest ma loobusin, aga meili teen saan alati oma arsti väga kiiresti kätte. Ta on väga asjalik, kompetentne, suunab mind alati proovidele. Vahel on isegi endal laiskus peal, et muudkui peab jälle kõmpima seda vereanalüüsi tegema... Aga kui arst ütleb, et peab, ju siis ikka peab ja pärast on hea meel ka, et sai käidud ja sai konkreetsed vastused, ei pea udus sumama.

* Inimeste palvel on mõnede kirjasaatjate nimed muudetud, isikud vastutavad oma sõnade eest ning on toimetusele teada. Toome ära lugejakirjad lühendatud versioonis, täismahus saad neid kuulata saatest. 

Mida me selle teemaga tegeledes mõistsime:

• Esiteks - inimesed on saanud aru, et tervis on kõige tähtsam. Keerulised aastad on meie väärtushinnangud palju õigemaks muutnud.
• Teine taipamine - Eesti perearstisüsteem on ideaalis ikkagi üks hea süsteem.
• Kolmandaks - kui on mure, siis tuleb rääkida. See aitab lahendust leida.

Probleemide kõrval ei unusta me rõhutada, et lõviosa perearstidest, 99,9% neist teeb väga tänuväärset tööd ning on ääretult pühendunud, suurepärased inimesed.

Kuula ära terve saade – saad palju põhjalikumalt teada nii perearstidest kui sellest, kes aitab, kui suhetes arstiga suusad risti lähevad. Kui on mure, tuleb leida lahendus ning selleks on võimalused täiesti olemas. 

Milline on sinu suhe perearstiga? Jagada võid nii oma positiivseid kui keerulisi kogemusi. Kirjuta minu isiklikule meilile: [e-mail]. Garanteerime, et oleme materjaliga diskreetsed, inimlikud ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 281 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.