NAISTEJUTUD ⟩ Tüli vindub ja vindub ega lõppegi kunagi ära... Tõhus lahendus on siin!

Kristina Herodesajakirjanik

11. veebruar 2023, 11:00

«Konflikte ikka tuleb, see on paratamatu,» ütleb Jaanus Kangur. «Ja kui meil ei ole mehhanismi, et sellele punkti panna, võibki see jääda kestma ja kestma.» Siin tulevadki meile appi rituaalid – ka väga tõsiseid konflikte saab nende abil lahendada. Pole vaja üle mõelda ega selgitustesse uppuda, vaid selge joon vahele tõmmata: enne oli nii ja nüüd on nii. Enne oli tüli, nüüd oleme sõbrad. Praktilisi nippe, kuidas rituaale enda elus rakendada, jagab koolitaja ja religiooniantropoloog Jaanus Kangur.

Miks meil rituaale vaja on? Otsest kasu ei tundu neist justkui mitte mingit olevat. Tegelikkus on siiski teine – mõju on tohutu! Ilma rituaalideta on kohati elu sedavõrd raske, et me ei tule sellega isegi toime! Ei suuda lahendada konflikte ega taju murdepunkte elus. Aga rituaalse käitumisega saab selge joone vahele tõmmata ja olukorda lõplikult muuta. «Ma olengi uurinud rituaalse käitumise mõju konfliktide lahendamisel,» räägib saatekülaline, religiooniantropoloog ja hinnatud koolitaja Jaanus Kangur.

Kuula veel Jaanus Kangurit: Psühhopaadid. Kuidas neid ära tunda ja nende kõrval ellu jääda?

Konfliktid

«Konfliktide lahendamine on ühelt poolt lihtne ja teiselt poolt väga keeruline teema,» sõnab Jaanus Kangur. «Lihtne on ta selle poolest, et inimesed hakkavad konfliktides käituma väga lihtsalt. Väga intelligentsed, arukad inimesed hakkavad käituma üsna primitiivselt. Või ütleme, et loomalikult.» Koolitaja sõnul saavad inimesed ka ise aru, et ajavad oma õigust taga nagu väikesed lapsed, aga teiselt poolt – pidama ka ei saa!

«Keeruline ongi konfliktide juures see, et me ei oska nendega alati toime tulla. Meil on oma strateegiad, mida me kasutame, aga need ei pruugi alati kõige tõhusamad olla. Kui me võtame konfliktide lahendamiseks appi ainult psühholoogilised tööriistad, siis on meil mingisugune arsenal olemas, aga me saaksime ka teisi asju kasutada. Näiteks rituaalset käitumist.»

«Naistejuttude» salvestus – saatejuht Kristinka ja külaline Jaanus Kangur. Nagu ikka – saatesse kutsun vaid inimesi, kelle mõtted mind ennast väga huvitavad. Foto: Jaanus Kangur

Rituaalid

Selgitamaks rituaalide olemust ja tähendust toob Jaanus Kangur näiteks noored ööklubis. Just äsja, koroona ajal oli meil võimalik näha – kogunemised on keelatud, kuid noored ei suuda siiski põrandaalustest pidudest hoiduda. Miks nad nõnda käituvad?

«Mina kui antropoloog selgitaks seda nii – mis seal ööklubis toimub? Tegemist on klassikalise epigaamse rituaaliga, mis on juba looduses olemas. Nõndanimetatud pulmamäng või paaritumisrituaal. See on möödapääsmatu tegevus, mida lihtsalt peab tegema. Või peaks olema asendusrituaal sellele.» Kuna noortele paaritumishimulistele asendusrituaali ei pakutud, ei olnudki neil antropoloogi vaates muud võimalust, kui reeglitest üle astuda.

Kuula ka seda: «Aga siis tuli mu ellu armastus ja sain aru, millest kõigest olen puudust tundnud!»

Kangur toob ka teise näite: EKRE meeleavaldus, kus kanti võimuesindajate kohta üsna reljeefsete väljendustega plakateid. «Psühholoogid põhjendavad seda nõnda, et see on mingisuguse frustratsiooni välja elamine,» selgitab asjatundja. «Antropoloogid ütleksid, et tegemist on jälle klassikalise rituaaliga. Paljudes kultuurides kannab karnevalide traditsioon sarnast rolli – aastas korra pööratakse sotsiaalsed staatused pahupidi ja sellel päeval võib kuningale kõike näkku öelda.» Võib oletada, et kui meil ka Eestis oleks näiteks karnevalitraditsioon, oleks vaenu õhutajate padrunisalv tühi ja inimesed saaksid end turvaliselt välja elada. Paraku on lääne kultuur õhuke ja traditsiooni juurdumiseks ning mõjule pääsemiseks oleks vaja pikemat ajalugu. «Kuid väiksemas mastaabis küll,» nõustub antropoloog. «Rituaalne käitumine aitab afektidega toime tulla, see ongi üks selle põhilisi väärtusi.»

Loe ka seda: Domineerimine. «Naine tahabki seda – keegi tuli ja võttis mind nagu mees!»

Mida rituaalne käitumine teeb?

«Üks levinumaid tegevusi rituaalide käigus on ühine söömine,» ütleb Jaanus Kangur. «Kuid selle rituaalsuse määr on erinev. Söömine võib olla puhtalt füsioloogiline, perekondliku eine rituaalsuse määr on juba kõrgem, kuningakoja õhtusöögi puhul on see veel oluliselt kõrgem ja kõige kõrgem on see näiteks kristliku armulaua puhul, kus söömine on täiesti teisejärguline ja tähendus on hoopis milleski muus.» Põhilised rituaalid markeerivad sõltumata kultuurist peamisi bioloogilisi muutusi – need on seotud sünni, surma ja viljakasse ikka jõudmisega. 

Loe ka seda: Mürgised suhted. Nii mõneski pealtnäha ideaalses suhtes toimub tegelikult jubedaid asju

«Pulmarituaalidega on selline naljakas lugu, et tegelikult on need leinarituaalid,» selgitab religiooniantropoloog. «Lein on seotud sellega, et tütar peab oma pere hülgama ja minema võõrasse perekonda. Meie käsitleme tänapäeval pulmi natukene teistmoodi – meie kujutame ette, et on väga rõõmus sündmus, aga tegelikult on lein.» Taustana tasub meenutada, et abielu võis olla kahe perekonna vaheline kokkulepe ja pigem sund kui valik.

Koolitaja Jaanus Kangur soovitab – rituaalide abil on konfliktide lahendamine kiirem ja mõjusam kui lõputute vaidluste ja selgituste teel. «Rituaalil ei pea olema mitte mingit tähendust, rituaal on see, mis teeb inimesega midagi. Staatus muutub.» Foto: Kristina Herodes

Kuula ka seda: Iga naine tahab meest abieluranda lohistada – on see nii? 

Kuidas rituaalide abil konflikte lahendada?

Kahetsuse akt

Leppige kokku konkreetne tegu, mis väljendab kahetsust, vastutuse võtmist ja oma süü tunnistamist. Tihti on inimestel sõnaliselt väga raske vabandust paluda või kahetsust väljendada, rituaali kaudu on seda oluliselt lihtsam teha ning ka vabastav mõju võib olla suurem.

Kahetsuse akt võiks olla tugeva dünaamikaga – me sümboolselt hävitame selle halva teo, näiteks:

• Viska midagi katki, näiteks toores muna.
• Pane eksimus kirja ja põletage see koos ära.
• Puhuge ühiselt õhupall täis ja tehke katki.

Leppimise akt

Leidke konkreetne tegevus, mis mõlemale poolele meeldib ning mida te mõlemad mõistate staatuse muutuse kinnitusena – nüüd on punkt pandud. Olime konfliktis paar, nüüd oleme leppinud paar. Leppimise akt võiks olla liitev ja pakkuda naudingut, näiteks:

• Sööge üheskoos pidulikult midagi erilist.
• Lepitusseksi Kristinka ei soovita, kuid Jaanus arvab, et seegi on hea.
• Kasutage mõnda loovat tegevust, joonistage koos pilt.

Kuidas tülidega toime tulla nii, et need vinduma ei jääks? Sellest räägimegi saates veel palju pikemalt ja rikkalike selgitustega. Niisugune lahendus on emotsionaalne, lihtne ja mis kõige toredam – see töötab!

Tüli vindub ja vindub ega lõppegi kunagi ära. Äkki meil puudub kokku lepitud rituaal, mis markeeriks – nüüd on see asi lõpetatud! Foto: Shutterstock

«Sport on muuseas ritualiseeritud vägivald,» toob Kangur välja huvitava seose. «Mis on jalgpall? See on tegelikult sõda! See on viis, kuidas tsiviliseeritud inimesed omavahel sõda peavad. Spordivõistlus on vägivalla maandamise vahend.»

Ilma rituaalideta on inimestel tegelikult suhetes palju raskem hakkama saada ja konfliktidele joont alla tõmmata. Rituaalide mõju on suurem, kui meil on kõrval ka väline autoriteet, aga kui oleme välised autoriteedid oma elust välja lülitanud, siis see tähendab, et peame ise rohkem vastutama. Poola filosoof Leszek Kołakowski on selle kohta tabavalt öelnud: «Tänapäeva lääne kultuur on selles mõttes naljakas – me tahame väga palju vabadusi, teiselt poolt me tahame, et keegi meie isikliku õnne eest vastutaks.» Mõelge sellele.

Kuula ära kogu saade – leiad hulgaliselt praktilisi nippe, kuidas rituaale enda elus rakendada. Väärtuslikke ja väga praktilisi teadmisi jagab koolitaja ja religiooniantropoloog Jaanus Kangur.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 282 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kui lõputu selgitamine, arutamine ja vaidlemine tundub liiga energiakulukas, siis proovi rituaale. Kahetsus, leppimine ja õhk taas puhas! Foto: Shutterstock