/nginx/o/2023/02/05/15120217t1h146a.jpg)
Kringel kohviku tegijate eesmärgiks ei ole taimetoitu propageerida või kedagi taimetoidu parteisse meelitada, hoopis vastupidi! Kringel on tulnud selleks, et rikastada pealinlaste toidulauda ning pakkuda kordumatut elamust taimeriigi parimate roogade keskel.
Kringel on taimetoidukohvik, mis pakub kogu päeva hommikusööki koos mõnusate pirukate ja saiakestega. Kohvik ei ole pelgalt ainult taimetoiduliste meka, siin saavad kokku erinevate maitse-eelistuste ja vaadetega inimesed, nii tulihingelised veganid kui vankumatud kõigesööjad.
«Kringli tavapärane külaline ei olegi täielikult taimetoitlane. Ka need, kes oma igapäevaselt toitumiselt ei ole taimsed, tunnevad aina enam lihtsalt hea toidu vastu huvi ja ei pelga ka taimetoitu süüa. Üha enam ollakse valmis erinevat toitu proovima,» avaldas Loore ja rõõmustas, et kohvik on suutnud täita oma eesmärki pakkuda inimestele maitsvat ja kvaliteetset toitu.
Kringli peakokk Akky Lippo ütleb, et kohviku erakordsed maitsed ja isuäratavad road ei ole midagi sellist, mida nad eraldi kohviku jaoks teeksid. «See ongi see meie reaalsus, milles me opereerime. Need on need maitsed, mida me ise sööme, mis meid isutavad,» selgitab Akky ja lisab, et lihaalternatiivid või selle asendamine pole nende jaoks kunagi omaette eesmärk olnud
«Nende toitude lähtekoht ei ole see, et me võtame mõne lihaga prae ja võtame sealt liha ära ja taldrikule jääb lünk,» selgitab ta.
Loore ja Akky kinnitavad, et mingisugust imevitsa või saladuste kambri võtit kohviku menüüst otsima minna ei tasu. Haruldasi salakomponente Kringlist ei leia, suure südame ja hoolega valmistatud toite seevastu küll.
«Tahtsime luua kohta, mis meie arvates oli Tallinnast puudu. Koht, kus saaks hommikusööki juba kella 8st. Teine asi oli pagaritooted ja kringlid. Too hetk ei olnud Tallinnas kohvikut, mis keskenduks sellistele asjadele,» meenutab Loore.
Loore märgib, et kohviku meeskond leiti vahetult enne koroonakriisi algust. Nii juhtus meeskonna ühine kokkusaamine olema päeval, mil Eestis kehtestati eriolukord.
«Olukord oli puhvi löödud, kellelgi polnud õrna aimugi, mis nüüd küll saama hakkab. Mõtlesime, et praegu ei ole midagi, vaatame, mis edasi saab,» nendib Loore.
Aprillikuus ei jäänud kohviku tegijatel muud üle kui uksed avada, kinnist kohta ei olnud enam rahaliselt mõttekas hoida. «Ja siis mina ja Anne, kes me oleme algusest peale loojad olnud, hakkasime algul kahekesti seda asja ajama. Mina olin algul leti taga, siis hakkasime kaasa müüma ja sellest hetkest alates läks lumepall veerema. Sellest ajast on kasvanud kogu see meeskond ja ka see valik, mida me pakume,» selgitab Loore.
Loore leiab, et niisama ei keeda ja ei prae. Maitse on tema silmis puhtalt maitsestamise küsimus. Kõik need maitseained, ürdid ja laugulised, mida oleme harjunud suvises grill-lihas nautima, toimivad Loore kinnitusel suurepäraselt ka taimsete toitude puhul.
«Eeldada, et keeduliha on maitsev, seda üldiselt ei tehta. See on tooraine, midagi, millest sa hakkad rooga looma. Täpselt samamoodi tuleks suhtuda ka taimetoitudesse. Taimedel on endal võrreldes lihaga väga palju maitsenüansse, mis erineva küpsetamise, erineva kuumutamise, erineva töötlemisega välja tulevad ja kui neid veel rikastada erinevate maitseainetega..»
Maitsed on Loore silmis kui üks värvipalett, mille abil loominguline vabadus esile tuua. Nii on ka kohviku kokkadel loominguliselt vabad käed, millega nädalast-nädalasse järjest mitmekesisemaid roogi pakkuda.
Toitlustusäri on heitlik, tõuse ja mõõnu esineb ka tipptegijatel ning tihedas konkurentsis jääb ellu see, kel on kõige parem kohanemisvõime.
«Praegu on kõigil keeruline, teadmatust on palju, erinevate kulude kasv on mõjutanud nii eraisikut kui ettevõtjaid,» tõdeb Loore ja lisab, et uue reaalsuse puhul ei jää muud üle, kui tuleb lihtsalt kohaneda.
Kui see maailm vähegi vastu peab, võib juhtuda, et ka kohvik Kringel on tulevikus palju enamat kui praegu. Mõtteid ja plaane jagub tegijatel küll ja veel, ent nagu Loore ja Akky ühisel suul kinnitavad: vahel tuleb ideid ja nende energiat veidike iseendas hoida.
Loore ja Akky huvi taimetoidu vastu sai alguse eetilistest küsimustest. Kõik edasine vaid kinnistas kahe noore veendumust, arusaamu ja elustiili. Kahe naise teekond taimetoidumaailma oli üpris sirgjooneline: kõigepealt loobuti lihast, takkapeale kalast, sellele järgnes juust ning peagi-peagi avastasid nad endid veganluse ehk täistaimetoitluse ukselävel.
«Esimene kaart oli see, et kui ma saan kõik oma asjad aetud, niimoodi et keegi ei kannata, siis tundub imelik seda teist kaarti mängida ja teha seda kellegi teise arvelt,» selgitab Akky, kelle sõnul saabus peagi ka arusaamine, et taimetoitlus on lisaks ühiskonnale ka talle endale hea.
«Need on need väärtused, mis on mulle olulised, ent mille peale ma see hetk võib olla ei mõelnud nii palju. Mulle lihtsalt tundus absurd, et keegi peab ära surema,» ütleb Akky.
Akky: Inimene peab tahtma seda teha, me ei meelita inimesi oma parteisse. Võta rahulikult, kui plaanid muuta nii suure osa elust, siis see ei olegi lihtne, see ongi nagu välisriiki kolimine, kooli vahetamine, su vanad süsteemid enam ei tööta, sa ei saa automaatika peal enam edasi lasta. See ongi alguses tüütu, sest pead tegema käsitöld, aga siis õlitad selle süsteemi sisse ja asi lähebki juba lihtsamaks. Avastad teisi lemmikuid, milleni poleks muidu jõudnudki.
Loore: Lisaks tahtmisele peab olema ka julgust katsetada.
Taimetoitlase elustiil on nii Loore kui Akky jaoks midagi sellist, milleks nad ei pea eraldi pingutama ning mis on nende kahe geneetikasse justkui juba sisse kirjutatud. Suur samm nõudis mõlemalt palju tööd ja enesetõestust. Naised kuulevad praegugi liiga tihti sõnu stiilis: «Ah jaa, sa ju ei saa seda süüa!»
«Saan! Aga ma valin mitte. Ma lihtsalt ei soovi. See on selline lähenemise ja vaate vahe,» selgitab Loore ja lisab, et taimetoit ei ole tema jaoks sugugi enese piiramise küsimus.
Noor naine viibis suure elumuutuse ajal seltskonnas, mis oli temaga õnneks samal lainepikkusel ja toetav igal sammul. Ka Loore perekond oli otsusega päri. «Mu perekond oli suhteliselt okei sellega, muidugi ka kahtlustav, ise pidin juurde õppima ja end pidevalt tõestama,» meenutab Loore.
Akky oli veel pubekas, kui suure elumuutuse tegi ning enda sõnul polnud tal ei sooja ega külma sellest, mida teised arvasid.
«Klassika on see, et vanaema on mures. Ta ei ole kindel, kas ma olen hoolitsetud ja hoitud, aga see ei seisne otseses peale käimises, ta vaid torgib ja küsib. Iga kord on väike kontrollküsimus, aga siis ta jälle näeb, kuidas me neid puid tassin ja sugugi ümber ei kuku,» sõnab Akky.
Kohvik Kringel pälvis parima taimetoidukoha tiitli tänavusel Wolti restoranide konkursil. Taimetoit vaieldamatult kõige populaarsem kategooria. Kokku tuli Wolti restoranide auhindade jagamisel inimestelt 60 000 häält – 9000 oli taimetoidu kategooria poolt, millele järgnes uue tulija kategooria 7272 häälega ja patueine kategooria 6739 häälega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
