NAISTEJUTUD ⟩ Raske suhe pole välja kannatamiseks, vaid hoopis...

Kristina Herodesajakirjanik

8. aprill 2023, 11:00

• Mehed on sead – mis selle tunde taga päriselt peitub?
• Mida suuremad žestid on alguses, seda karmimalt see Kolgata tee pärast kulgeb.
• Õnneliku suhteni jõuame tihti õnnetutest suhetest õppimise teekonna kaudu.

Miks osa suhteid on nii õnnetud, et neid on lausa raske taluda? Kas me üldse peame neid taluma? Ja miks meil on kalduvus otsida kehva suhte asemele uus ja veel hullem?

Pamela Maran jagab väga siiralt mitut valusat suhtekogemust ja mida ta nende kaudu teada sai. «Iga raske suhe tuleb inimese ellu põhjusega,» usub Pamela. «Me avastame endas tänu sellele midagi, milleni me ilma kunagi ei jõuaks.» Hoolimatu ja maha suruv partner õpetab hoopis oma tugevusest aru saama ja piire paika panema. 

Süveneme õnneliku suhte valemisse. See koosneb päris konkreetsetest asjadest, need on näha juba suhte alguses. Halva suhte kaudu õpime mõistma, milline on meie jaoks õnnelik suhe ning selleni jõudma. Ja see võib toimuda isegi arengu kaudu sellessamas suhtes. Räägime ka maskidest, aususest ning julgusest. «Hästi valus on olla päris!» Miks? 

Kas õnnelikud on need suhted, kus pole konflikte? Või hoopis need, kus inimesed julgevad olla päris? Sellised partnerid julgevad öelda välja ka selle, mis ei meeldi, ning paratamatult tekitab see konflikte.

Halb suhe on hea suhe

Pamela Maran räägib väga avameelselt ja siiralt oma isiklikest rasketest suhtekogemustest, mis tegid küll palju haiget, aga olid vajalikud. See õrn, habras ja sisemiselt tugev naine usub, et iga halb suhe on tegelikult hea suhe, kui seda õigesti mõista. Aga kuidas mõista? Need tööriistad ja lahendused ongi selles osas peidus.

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Lihtne, igapäevane tegevus aitab alla võtta ja vaimselt terve püsida - mis see on?

Pamela on veendunud, et halb suhe tuleb head tegema: «Raske suhe pole karistus, vaid eluetapp, mis tuleb läbi teha.» Foto: Sergei Zjuganov

Sind võiks huvitada ka: NAISTEJUTUD | «Ta lubas pisarsilmi, et see on viimane kord, aga pettis taas...» Suhtepõrgust pääsedes õppis naine end väärtustama ja leidis tõelise armastuse

«Mina usun sellesse, et suhe, milles me oleme, on mõnes mõttes meile ette antud,» sõnab Pamela Maran mõtlikult. «Nimetame seda kas karmaks või saatuseks.» Kuid ta rõhutab kohe, et see ei tähenda, nagu oleks valus suhe kuidagi inimese enda süü või viitaks sellele, et ta on kuidagi arengus taga – üldse mitte! «Kui sul on raske suhe, siis see pole karistus, vaid eluetapp, mis tuleb läbi teha, või ülesanne, mis tuleb ära teha. Võib-olla on raske suhe antud sulle selleks, et õppida enda eest seisma, kuulama oma südame häält ja arendada kaastunnet ja mõistmist nende vastu, kes on väga keerulised isiksused.»

Suhe on õpetaja

Suhe tuleb inimese ellu teda arendama. Kuid see ei tähenda, et kerge suhe ei arendaks – ka see on õppetund. Ja kui kaotame huvi koos kaaslasega kasvada, hakkab vaikselt tuhmuma ka suhe. Olgu mugavustsoonis tiksuda kuitahes uinutavalt hea, hakkab meil igav ja rahulolematus on kiire tulema.

Pamela Maran ei tee saladust, et on ise keerulise suhte kogemuse läbi elanud. «Mul on selles osas kogemuste pagas päris paks,» tunnistab ta südamlikult naerdes. «Aga ma näen hästi selgelt: rasked suhted avasid minus külgi, mis kindlasti ei oleks ilma avanenud. Kui saad sellest aru, siis tekib leppimine ja tänutunne.»

«Aga ma näen hästi selgelt: rasked suhted avasid minus külgi, mis kindlasti ei oleks ilma avanenud,» usub Pamela Maran. Foto: Alessandro Sigismondi

Need sõnad vajavad korraks peatumist ja süvenemist. Tänulikkusest räägitakse sedavõrd palju, et see muutub juba tapeediks ja vahel ei teadvustata selle tähendust. Suur oht on jääda pärast traumat kas ohvri rolli või jääda kinni süüdistamisse. Kumbki ei aita meid edasi ega anna õppetundi, mida vaja. Süüdistades ega «oh ma vaeseke» olles ei võta me vastutust oma elu eest ega saa kätte seda, mida raske suhe andma tuli. Õppetundidega kipub olema nii, et ära joosta nende eest ei saa. Kui meil on vaja midagi taibata, siis võime vahetada ükskõik kui palju partnereid – kõik kordub ja läheb hullemaks, kuni saame viimaks aru.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Salakaval põhjus, mis rikub ära suurema osa suhteid 

«Mustrid korduvad, aga ärge võtke neid karistusena,» selgitab Pamela. «Jumal tahab meile parimat. Ta tahab, et avaksid mingi osa endas, mingi tugevuse, suuruse või mõistmise. Ta annab sulle seda, et see osa saaks avaneda. Ja edasi on meie valik, kas kasvame ise või näeme ainult, kuidas maailm on meie vastu ebaõiglane ja mehed on sead.»

Halva suhte sõnumid võivad olla

Iga suhe ja inimesed selles on unikaalsed, nii ei tasu järeldustega kiirustada. Kuid mingid mustrid kooruvad siiski välja ka teiste suhtekogemustest. Tavaline on see, et valusa suhte sõnum ja õppetund on miski, mida me sugugi näha ega mõista ei soovi. Mida me kardame, eitame või peidame endasse. 

Piirid. Paljud meist tulevad lapsepõlvest, kus meil pole lubatud piire seada või pole meile endile piire seatud. Nii kaaslane ei tajugi, kus on «sinu ruum», ja võtab selle endale. Vahel kogemata, vahel ka meelega, see on vallutaja ja võimu võtja instinkt. Raske partner astub pidevalt üle kaaslase piiride, ei austa ega arvesta temaga. Võib minna ka emotsionaalse vägivallani. Sõnum: hei, piirid paika! Vaid sina ise saad neid seada! Ära karda neid seada, alguses tuleb küll sõda, aga hiljem taastub lugupidamine sinu vastu ja teisel on lihtsam mõista, kes sa oled ja mida soovid. Võib olla ka vastupidi: austa teise piire, kogu maailm ei ole siin vaid sinu soovide täitmiseks.

Iseseisvus. Peaaegu keegi ei tunnista endale, et ta tegelikult vajab kaaslast, ei julge omal jalal seista. Sõltuvus partnerist võib olla majanduslik, emotsionaalne, olmeline või milline tahes. Iseloomulik on uskumus, et meie elus on miski vajalik, millega me üksi toime ei tule. See pole kunagi tõsi.

Halb suhe võib tuua kaaslase, kellele ei saa toetuda, keda ei saa usaldada. Või just kellele toetume liialt ja kasutame teda karguna. Või kes algul tuge ja hoolt pakkudes võtab võimu ja hakkab kontrollima ja omama. Iseseisvust võib vähendada ka naine, kes võtab ema rolli, või mees, kes võtab isa rolli. Kõigi nende puhul on sõnum: leia oma iseseisvus ning hakka endasse uskuma. Me saame ise hakkama, ka siis, kui sellesse ei usu, sest puudub (veel) niisugune kogemus.

Empaatia. Keerukas kaaslane on karm, aga mõjus empaatia treener. Äkki olime kinni enesekesksuses, eeldasime, et teised mõtlevad samamoodi? Raske suhe õpetab mõistma, mis on ühe või teise teo taga peidus. Tavaliselt võib tegu või sõna olla inetu, aga seal taga peituvat vajadust, valu või hirmu on palju lihtsam mõista ja andestada. Sõnum võib olla: püüa mõista, mitte hukka mõista. Vaata asja laiemalt: mitte mis tema sulle tegi, vaid mis tervikuna toimus.

Enesearmastus. Partner on peegel: ta suhtub meisse nii, nagu me ise endasse suhtume. Vahel on seda väga raske näha, sest teine teeb midagi sellist, mida me ise iialgi ei teeks. Aga miks me lubame end nii kohelda? Kas me lubaksime sel moel kohelda inimest, keda me ise armastame, näiteks oma last? Me ei pea leppima millegagi, mis pole meie suhtes armastav ega õiglane. Raske partner tuleb meie uinunud enesearmastust äratama. Tihti alles järgmises suhtes koheldakse meid nii, nagu väärime ega ole isegi unistustes võimalikuks pidanud, sest meie armastus enda vastu on nüüd tugev.

Tõeline tugevus. Vahel ei saa inimene üldse oma jõust ja suurusest teadlikuks, kui pole vajadust seda rakendada. Katsumused karastavad. Halb suhe on täpselt niisugune ränk väljakutse: sa kas leiad oma jõu ja suuruse või puruned. Kannatus ei tule meid väiksemaks tegema ja maatasa tampima (ehkki võib tulla just nõnda käituva partneri vormis), vaid sunnib oma suurust mõistma ja kasutama. Ja vahel on sõnum ka selge: need hammasrattad koos ei pöörle, vaid purustavad teineteist, lahku.

Pamela tunnistab siiralt, et meie esimene valik raskes suhtes on sageli järele anda ja painduda just seal, kus tuleks selg sirgeks lüüa. «Omaenda väga raske suhtes olles ka, kus oli palju kannatusi – ma leppisin hästi palju ega tahtnud kurta,» kirjeldab ta. «Kartsin, et kui ütlen, mis mind häirib, siis ma olen see «halb naine». Pigem tõmbasin kogu aeg ennast tagasi ja teine tuli kogu aeg edasi. Aga jumal tahtis mulle näidata: sa võid öelda ka ei! Sa võid enda eesti seista.» Niikaua kuni ta keeldus aru saamast, et ka temal on õigus oma valu välja näidata, läks valu aina suuremaks, kuni sai viimaks väljakannatamatuks. «Kuni ühel päeval oli allasurutud viha nii tohutult palju kogunenud, et paiskus välja. Selle vihapurskega läks suhe lahku. Aga armastus jäi.»

Sind võiks huvitada ka: NAISTEJUTUD | Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted - selle varjatud põhjus võib olla ATH

Miks on raske andestada?

«Tagantjärele süüdistamise põhjus on enamjaolt see, et sinu valu ei märgatud,» ütleb Pamela mõistvalt. «Nendel olulistel hetkedel, kui sulle haiget tehti ja sa kannatasid, puudus kaastunne sinu vastu.» Keegi ei väljendanud, et ta nägi kannataja valu, keegi ei väljendanud kahetsust ega hoolimist. Piisaks tegelikult vaid sellest, et teine tunnistab oma kaaslase valu. See ei tähenda, et ta on süüdi. See ei tähenda, et ta tegi tahtlikult haiget. Piisab märkamisest ja kaastundest: «Ma saan aru, et sul on valus, mul on nii kahju.» Sellega kogu konflikt lõppeks. Paraku kardab teine enamasti süüdi jääda ega tee seda. Algab vastastikune süüdistamine ja oma õiguse tagaajamine...

«Me ootame tavaliselt kaastunnet sellelt, kes meile haiget teeb,» selgitab Pamela. «Aga kuna seda ei tule, jääb hästi pikalt alles tukslev valusooneke. Pahameel ja etteheited.» Mida siis teha? Iga inimene saab olla ise see, kes endale märkamist ja kaastunnet pakub, siis me ei pea seda enam kaaslaselt ootama. Nii ei jää kanda seda tohutut koormat, mis kogu aeg süüdistab ja näitab näpuga väljapoole.

Pamela Maran ja Kristina Herodes saate «Naistejutud» stuudios. Foto: Kuku raadio

Pamela Maran toob näite

«Oled suhtes, kaaslane lubas tulla, sina oled kõik ette valmistanud. Ja siis ta äkki teatab: «Ma ikka ei viitsi tulla!» Ja siis sa tajud seda valu. Esimesena pöördub see teise vastu: teine käitus halvasti! Ja see võibki nii olla. Aga kaastunne enda vastu on see: sa saad aru, et teine küll käitus halvasti, aga saad ka aru, milline tunne sinus endas selle vastusena tekkis: «Ma tunnen, et ma olen ebaoluline! Mind ei väärtustata!» Ja kui ma pööran pilgu selle valu poole, siis saab selle vabastada. Märka, mis kohta puudutati, tunnista seda ja toeta ennast. Kaastunne enda vastu aitab haavad tasapisi parandada ja anda endale mõistmist, mida me kogu aeg ootame kelleltki teiselt.»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Mürgised suhted. Nii mõneski pealtnäha ideaalses suhtes toimub tegelikult jubedaid asju

Kui valus tunne inimese sisemuses puudub, siis ei saa teise inimese inetu tegu seda aktiveerida. «Kui oleme terviklikud, siis meil pole ka nuppu, mida vajutada,» kirjeldab Pamela osavõtlikult, aga lisab kohe julgustavalt juurde: «Enamasti on meil kõigil need nupud olemas! Me oleme lapsepõlvest saadik õppinud, et teeme asju valesti, kohmakalt, kiiresti ja oleme liiga valjud või tasased... Et see, mis me päriselt oleme, ei ole piisavalt hea! Alati peame olema kuidagi teisiti, paremad ja püüdlikumad.»

«Hästi valus on olla päris,» ütleb Pamela Maran. «See, et sa oled aus. See, et avad oma südant, tähendabki, et ütled välja ka selle, mis sulle ei meeldi, mis sulle haiget teeb. Ja inimesed ei taha ju tegelikult seda kuulda.» Foto: Andrus Eesmaa

Pamela Marani raamatud

«Luuüdini paljas»

Hingepõhjani liigutav ja hulljulgelt aus lugemine. Pamela Maran jutustab isiklikke lugusid depressioonist, surmast, süütundest ja kõigest inimlikust. Kuidas jõuda sügavasse kaastundesse enda ja igaühe vastu? 

«Eesti vanaemade lood ja salatarkused»

See raamat on sajast vanaemast, aga mitte ainult. Neil lehekülgedel saad kõige ausama ülevaate Eesti lähiajaloost ning inimhinge sügavusest ja sitkusest. 

«Eesti vanaisade lood ja salatarkused»

66 Eesti vanaisa pajatavad oma elust. Mehed räägivad sõjast, pattudest, võitudest, kaotustest ja võitmatust armastusest. Need lood ajavad nutma, naerma, panevad mõtlema, tundma ja üdini kaasa elama.

«Särav täht ja luuleline lammas»

Südamlik raamat õpetab lastele tingimusteta armastust ja andestamist läbi lustaka loo. Lisaks ka nuputamisülesandeid koos lapsega ning võlusõnad.

«Hullult head valge suhkruta legendid»

Joogaõpetaja Pamela Marani legendaarsete magustoitude retseptid, kus pole teragi valget suhkrut. Lisaks saab nautida autori teravat keelt ja head huumorimeelt. 

«Hullult head valge suhkruta magustoidud»

Joogaõpetaja Pamela Maran õpetab lihtsaid tervislikke magustoite. Valge suhkur on keemiliselt töödeldud rafineeritud süsivesik, mida keha ei suuda töödelda. Tervisest hooliv inimene seda endale ega oma lapsele suhu ei pane.

Pamela Marani blogi leiad siit.

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Sajakilone eestlane kaotas nagu naksti 20 kilo. Kuidas ta seda tegi?

Maskid kaitsevad meid

Pamelaga kokku puutunud inimesi võluvad ja vaimustavad tema elusäde, ehedus ja julgus. Kuid ise ütleb ta selle peale mõtlikult, et temalgi on maskid ja keegi ei suudaks olla kõigiga ja kõiges lõpuni aus: «Hästi valus on olla päris. See, et sa oled aus. See, et avad oma südant, tähendabki, et ütled välja ka selle, mis sulle ei meeldi, mis sulle haiget teeb. Ja inimesed ei taha ju tegelikult seda kuulda.»

Pamela leiab, et võiks endale andeks anda, et me ei suuda olla lõpuni päris. «Ja ka see on valus, kui sa rõkkad positiivsusest, aga selle peale tuleb vastu ainult õlakehitus. Kindlasti ei saa ma öelda, et mul ei oleks maske! Samamoodi kaitsen mina ka oma südant ja see on ok. Maailmas, kus kõik on nii terav ja valulik, on ka see ok, et oled võlts. Enesekaastunne peab laienema nii palju, et see haarab sisse ka meie võltsolemised.»

Mis meile haiget teeb? Teiste reaktsioon. Ja soovides mitte haiget saada, õpime teesklema miljonites pisiasjades, oma tundeid maha suruma, peitma, vaikima ja mängima kedagi sobivamat, kes me ei ole. Kuid õnnelikku suhet mängude peale ei loo.

Pamela Maran on mõistnud - parima suhte lood sa julgedes olla üdini ehe. Foto: Alessandro Sigismondi

Hea suhte loomise hulljulge tarkus

Pamela Maranil on selleks, et tõeliselt tugevat liitu luua, üks julge tarkus: «Kui sa oled otsast peale avatud ja selline, nagu sa päriselt oled, siis saad aru, kas teine inimene tegelikult üldse sobib sinuga.»

Ta toob ka näite, mida ei tasu teha: «Eriti armumise perioodil me ju naerame naljade peale, kõkutame ja hoiame gaase kinni. Lõhnastame, meigime ja alati on kõige paremad riided. Kõik on mingi poos, mida me tahame teisele näidata, aga me ei jaksa igavesti seda poosi hoida.» Mida rutem julgeb inimene olla ehe, seda kiiremini saab ta aru, kas teine inimene su kõrval on päriselt see, kellega tasub hakata suhet arendama või pigem mitte. «Niipalju kui minu kogemus on näidanud: mida suuremad žestid on alguses, seda karmimalt see Kolgata tee pärast kulgeb.»

«Mida suuremad žestid on alguses, seda karmimalt see Kolgata tee pärast kulgeb.»

Pamela Maran on veendunud, et kui me suhtes toimuvat mustrit endale ei teadvusta, võime samasse rattasse pöörlema jäädagi. Ja kogu aeg on tunne, et meie pettumuses on süüdi partner, et teine vedas alt ja meile tehti liiga. Armumise ratas käib nii: illusioon, illusiooni hääbumine, pettumine, süüdistamine, uue otsimine. «Või siis hakkad aru saama, milliseid illusioone sa lood ja kuidas üheskoos raskusi ületada, sest ainult nii saab liikuda suhtes edasi sügavamale tasandile.»

Pamela Maran ja Kristina Herodes. Foto: Kuku raadio

Sage suhtelõks on selline: kui inimene ise usub, et tema süda ei ole piisav, siis ta kompenseerib seda. Annab asju ja elamusi. «Aga ühel päeval muutub ta kurjaks ja püüab tõestada, et hoopis sina ei ole piisav,» kinnitab Pamela. «Ta teeb mida tahes, et seda varjata. Ta ei suuda tunnistada: jah, minu sees on see ebapiisavustunne.» Raske suhe on vajalik ja valus sõnumitooja, aga oluline on meeles pidada: me ei pea sellega leppima.

Kaks asja, mis on õnneliku suhte vundament 

Praegu on Pamela Marani kõrval armastav kaaslane, kellesarnasest ta varem ei julgenud unistadagi. Ja ta teab, mis on päriselt olulised asjad, et üheskoos õnnelik olla: «Kaks asja. Julgus ennast avada ja rääkida. Ja teine on julgus ja avatus kuulata. Kui need kaks asja on olemas, siis on suhe palju sujuvam. Kui üks neist on puudu, on see paratamatult suhe, mis lonkab üht jalga.»

Jutt käib sõna otseses mõttes julgusest. «On hästi ebamugav välja öelda, et selline käitumine teeb mulle haiget, sest see teeb ju partnerile ka haiget. Sul peab olema julgust teha teisele haiget, kui sinu eesmärk on armastus ja lähedus. Me ei pääse sellest.»

Julgus kuulata tähendab sedasama peegelpildis: oma südant avades ütleb kallim meile asju, mis ka haiget teevad. Kas sul on julgust seda vastu võtta, ilma et asuksid rünnakule, kaitsesse või vastuväidetele? «Teine ei otsi põhjendusi. Ta otsib mõistmist.» Oskus luua ja hoida mõistmist loobki juba suure osa õnnelikust suhtest.

Kuula ära kogu saade, sest vahetus vestluses on ka palju sellist, mida me kirja ei pannud. Ja kirjas on täiendusi, mida me ei rääkinud.

Need on mõtted meie eri meeltele: mõni kõnetab kuulates, teine jõuab kohale kirja pandud sõnades. Vali see, mis sulle sobib, või võta mõlemad, nagu paljud meie püsisõbrad juba pikka aega teevad. 

«Naistejutud» soovib teile kogu südamest õnnelikumaid suhteid ja piiritult hellust, mõistmist ja kaastunnet iseenda vastu!

Kas sul on lugu, mida soovid jagada? Kirjuta: [e-mail]. Garanteerime, et oleme materjaliga diskreetsed, inimlikud ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Kas sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 291 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

«Teine ei otsi põhjendusi. Ta otsib mõistmist,» võtab Pamela Maran lihtsalt ja armastavalt kokku õnneliku suhte telje. Foto: Alessandro Sigismondi