NAISTEJUTUD Eesti mees ütles oma naisele: «Sa oled liiga paks! Mul ei kõlba sinuga välja minna!»

Koduseinte vahel eelistab suurem osa mehi kurvikat kallimat. Kummalisel kombel kodust välja astudes see eelistus muutub... Foto: Shutterstock
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

See juhtus tavalises, pealtnäha õnnelikus Eesti peres. Lapsed olid väikesed ja mees käis väljas omapäi. Kui naine tegi ettepaneku ühiselt kuhugi minna, lajatas mees: «Sa oled liiga paks, et sinuga kõlbaks välja minna!» Naise rabatud pilgule järgnes õigustus: «Mis on nüüd? Ma olin ju lihtsalt aus!» Kust läheb aususe ja mölakaks olemise piir? 

Stuudios on Heidi Ruul ja Kristinka kahekesi. Vestlus läheb päris tuliseks. Kõik sedasorti kuulajad, kelle arvates kaaslasele inetuste ütlemine on lubatud, hoidke alt! 

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Ülikarmid nõudmised: «Võid käia kaks korda päevas trennis – see ei tähenda, et oled lavavormis!»

Heidi ja Kristinka on kahekesi stuudios. Ja me ei hoia end tagasi!
Heidi ja Kristinka on kahekesi stuudios. Ja me ei hoia end tagasi! Foto: Heidi Ruul

Kelle õigus on inimese keha teemal sõna võtta, seda kommenteerida ja hinnanguid anda? Midagi on meie ühiskonnas lahti, sest selle õiguse võtavad endale hetkegi kõhklemata suvalised kõrvalseisjad. Staaride välimust ekraanil ning pilte sotsiaalmeedias kommenteerivad sulaselge tigedusega juhuslikud inimesed. Ja kuna kõik seda teevad, tundub see okei – nii võibki teha. «See on sõnavabadus. Mis ma ei või öelda, mis ma arvan või?» Aga kas keegi palus seda arvamust? Mis on selle arvamuse väärtus? Ja mis on selle mõju? Suust lendu lastud aususepomm võib olla ütlejale vaba väljaelamise hetk. Aga sihtmärgile võib see mõjuda hullutavalt! Üks valus sõna hävitab teise heaolu selles hetkes kindlasti, aga võib-olla ka pikemaks ajaks. Kas see asi pole mitte tasakaalust väljas?

Loe ka: NAISTEJUTUD | Raske suhe pole välja kannatamiseks, vaid hoopis...

Koduseinte vahel eelistab suurem osa mehi kurvikat kallimat. Kummalisel kombel kodust välja astudes see eelistus muutub...
Koduseinte vahel eelistab suurem osa mehi kurvikat kallimat. Kummalisel kombel kodust välja astudes see eelistus muutub... Foto: Shutterstock

Solvang ja alandus aususe maski all

«Ma olin totaalselt endas väljas,» jagab Heidi oma kogemust. «Kuulsin sellist asja – meesterahvas ütles oma partnerile nii: «Sa oled liiga paks, et sinuga kõlbaks välja minna!» Ja mis mind šokeeris – see kõlas nii, nagu see oleks täiesti normaalne ja peaks härrale isegi komplimendi tegema. Naine oleks pidanud veel olema tänulik selle eest, et talle nii öeldi, sest temaga oldi ju aus! Koos nad kuskil ei käi. Ja mees seevastu üksinda käib küll igal pool ja mitte vähe!»

Heidi möönab, et aususega on ta idee poolest nõus, avatus peab olema, aga iseasi, mis vormis. «Võib-olla on asju, mida ei peaks välja plurtsatama.»

Oletame, et kaaslane pole ise oma probleemist teadlik. Sel juhul võib ju mõelda, et hea kaaslane teeb õigesti asjale tähelepanu juhtides. Kas sellist sõnumit «Sa oled liiga paks» kannataks ka kuidagi sellises vormis öelda, et see haiget ei teeks? Kehateema on ometi väga isiklik ja tundlik ning kas see ongi üldse asi, milles kõrvalseisja arvamus loeb?

Naistejutud: «Sa oled liiga paks! Mul ei kõlba sinuga koos välja minna!»
Naistejutud: «Sa oled liiga paks! Mul ei kõlba sinuga koos välja minna!» Foto: Shutterstock

Kuula ka: NAISTEJUTUD | Mürgised suhted. Nii mõneski pealtnäha ideaalses suhtes toimub tegelikult jubedaid asju

Aususel ja aususel on vahe 

«Mina olen alati olnud hästi aususe poolt,» räägib Heidi. «Mäletan, kuidas ma teismelisena keksisin ringi ja tegin sellist väikest reklaami endale: «Mina olen see inimene, kes ütleb alati kõik välja otse nii, nagu on.» Ei keeruta. Isegi kui see ei ole ilus ja teeb teisele haiget – mina ikkagi kohe plärtsatan kõik välja ja olen selline kõva tädi.»

Tänaseks vaatab veidi elukogenum naine oma kunagisele vaatele natuke arukama pilguga. «Igaüks peaks saama vabalt välja öelda neid asju, mis talle sobib ja mis talle ei sobi,» selgitab ta. «Aga ikkagi on situatsioone, kus tuleks enne põhjalikumalt mõelda selle peale, kuidas midagi verbaalselt vormistada.» Lajatamise asemel mõtle, kas see on üldse sinu teema. Kuidas see teisele mõjub? 

Miks me peame loomulikuks, et naise keha kritiseerida tohib? Kellele see kuulub?
Miks me peame loomulikuks, et naise keha kritiseerida tohib? Kellele see kuulub? Foto: Shutterstock

Kuula ka: Paberiteta terapeudid, kellest on päriselt kasu. Sabaga

Miks kaaslane halvustab?

Sisuliselt ütles mees naisele: sa kõlbad mulle koduseks kasutamiseks, aga mitte avalikuks. Heidi lisab: «Minul tekkib küsimus, et miks ma siis veel koduseks kasutamiseks kõlban.» Mis selle taga on? Katsume olukorra lahti muukida.

Esiteks meeldib mehele see naine kurvikana tegelikult tõenäoliselt endiselt väga. Kui see nii poleks, ei püsiks ta tema kõrval ega sooviks temaga armurõõme jagada.

Miks see naine ei kõlba teistele näidata? Põhjuseks võib olla mehe ebakindlus. Naise kuju ei vasta «standarditele» ja pidevat välist kiitust vajav ning kriitikat kui tuld kartev mees pelgab, et keegi võiks midagi öelda või viltu vaadata. Tema nägemuses kahandab paks naine tema väärtust mehena. (Uskumus, et ilus trofeenaine suurendab tema väärtust mehena.)

Mees usub, et talle on rohkem lubatud kui naisele. Sellised piiride nihked toimuvad perekonnas tasahilju. Üks pool teeb midagi, mis teisele ilmselgelt ei meeldi. Mis järgneb? Mitte midagi, sest kaaslane neelab selle alla ja teeb head nägu edasi. Lihtne on teha järeldus, et teisega tohibki nii käituda, ja järgmisel korral lubada endale juba sammukese võrra enam inetut käitumist. Nõustudes sa ise õigustad sellist käitumist.

Kui mees või ka naine võtab endale kaaslase üle otsustamise õigusi, mida teine ei vaidlusta, võib ta ajapikku hakata uskuma, et selline õigus kuulubki talle. Aina enam kommenteerib ta teise välimust, riietust, käitumist ja olemust. Asi võib minna isegi nii kaugele, et ta hakkab nägema partnerit asjana, mis on tema oma, ja asub partnerit endale sobivamaks ümber kujundama, saadab näiteks iluoperatsioonidele. Loe kohutavat lugu naisest, kes tahtis pikemaid jalgu ja tegi kaks operatsiooni!

Põhjus võib olla ka kaksikelu – mehele meeldibki nii: kodus on hea naine võtta, aga väljaspool kodu saab vaba mehena uusi vallutusi korda saata. Ning et need kaks ei seguneks, on ta valmis kaaslast ka solvama ja alandama.

Sind võiks huvitada ka: NAISTEJUTUD | Lihtne, igapäevane tegevus aitab alla võtta ja vaimselt terve püsida – mis see on?

Sellises olukorras tuleb suhtele, endale ja oma partnerile ausalt otsa vaadata ja küsida: kes ma oma kaaslasele olen? Kas inimene, keda armastada, või objekt, keda kasutada ja kellega uhkustada? Solvavas toonis kriitika on pea alati jäämäe veepealne osa, tegelik probleem suhtes, iseenda ja kaaslase väärtustamises on selle all ning väärib uurimist.

Heidi, Kristinka ja Eva Lagertha. Mõlemad me leiame, et inimese keha kuulub talle ja kellelgi kõrval pole õigust öelda, milline see peaks või ei peaks olema. Miks me peame loomulikuks, et partner võtab endale õiguseid, mis on selgelt teise inimese õigused?
Heidi, Kristinka ja Eva Lagertha. Mõlemad me leiame, et inimese keha kuulub talle ja kellelgi kõrval pole õigust öelda, milline see peaks või ei peaks olema. Miks me peame loomulikuks, et partner võtab endale õiguseid, mis on selgelt teise inimese õigused? Foto: Heidi erakogu

Sind võiks huvitada ka: NAISTEJUTUD | Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted – selle varjatud põhjus võib olla ATH

Asjad, mida ei kommenteerita

Kui naine, mees või laps kaalus juurde võtab, kas siis pereliikmete õigus on tema kallal näägutama asuda ja nina salatikaussi suruda? Seda tehakse! Kuid on asju, milles õiguste piirid on väga selged ja ühesed. Inimese keha on üks neist. «Ainus inimene, kellel on õigus arvustada oma keha, on see inimene, kelle keha see on!» Keha kommenteerimine on astumine tundlikule alale, kus kõrvalseisja juba sinna sisenedes ületab oma õigusi. NB! Sama kehtib ka kiituse kohta: isegi head soovides veendu enne, et olete piisavalt lähedases kontaktis, et sind valesti ei mõistetaks. Samasse kategooriasse kuuluvad inimese kasv, vanus ja rass. Samuti pole kellegi kõrvalise arvustada inimese põhiolemus, tema unistused, võimed, seksuaalsus ja mina. Rohkem respekti, palun!

Kust läheb piir, millest algab mõiste «liiga paks»?
Kust läheb piir, millest algab mõiste «liiga paks»? Foto: Shutterstock

Kuid harjumuspärane käitumine on kahjuks risti vastupidine. Karmi «aususega lajatamist» lubavad endale kallimad, pereliikmed, sõbrad ja isegi arstid! Heidi enda elus on lugu, kus tal tekkisid kahtlused, et kilpnääre ei tööta korralikult, ning ta suundus arstile abi paluma. Perearst kuulas mure ära, mõistis olukorda: «Tundub küll, et võib olla midagi,» ning saatis Heidi spetsialisti jutule. Aga siis saabus ebameeldiv üllatus!

«Meesterahvas oli arst, neljakümne ringis ja jumala eest – ma pole ammu niimoodi verbaalselt peksa saanud, kui seal arsti kabinetis!» Heidi oli siiralt mures, sümptomid olid pikaajalised, tõsised ja tüütud. Arst seevastu oli täiesti veendunud, et naisel pole häda mitte midagi, vaatas talle peale ja küsis: «Kui palju sa liigud igapäevaselt? See on nii vähe! Rohkem peab, rohkem peab!» 

Õnneks peale pikemat veenmist oli ta nõus ka analüüsid tegema, mis osutasid probleemile. «Ma tulin sealt välja ja mõtlesin – minge metsa! Sa ootad arstiaega pikka aega elu eest. Ja lõpuks sa saad sinna ja su lootused on maksimaalsed, et sa päriselt äkki saadki mingi niidiotsa kätte ja loodad abi saada, aga selle asemel saad täieliku peapesu, kuidas sa ise oled süüdi kogu maailma hädades.»

Kuula ka: NAISTEJUTUD | Mis saab siis, kui perearst ja patsient ei jõua kokkuleppele? 

Heidi Ruul ja Kristina Herodes. Kaks paksu? Mõne inimese ülikriitilise pilgu all kindlasti.
Heidi Ruul ja Kristina Herodes. Kaks paksu? Mõne inimese ülikriitilise pilgu all kindlasti. Foto: Erakogu

Small talk'i retsept

Heidi on selles mõttes äge saatekülaline, et tühja juttu temaga pole võimalik rääkida. Ta teeb suu lahti siis, kui on midagi päriselt öelda ja miski teda päriselt huvitab. «Ma ei viitsi, jah, üldse ajada siukest asja,» nõustub Heidi. «Viimasel ajal eriti. Ja kui teatud olukordades on vaja seda tühja juttu ka ajada – no ma ei pea seal kaua vastu!» Usutavasti on samas olukorras ka mõned meie kuulajatest. Selleks puhuks kolm head trikki, mis small talk'iga toime tulla aitavad:

  1. Viisakas vestlus ei tähenda kohustust väga palju rääkida. Enamasti on puudu just kuulajaid. Niisiis võta teadlikult kuulaja roll ning kuula päriselt.
  2. Iga inimest huvitab jutuajamine, mille peategelaseks on tema ise.
  3. Küsi seda, mis sind päriselt huvitab! Ära võta teemaks tühjasid asju moe pärast, iga inimene saab aru, et see pole siiras.

Sel moel käitudes saab kohustuslikust small talk'ist, mis muidu tundub paras üleelamine, täiesti sisukas ja huvitavalt täidetud aeg. Tasub proovida.

Isegi kui näed, et kaaslane on kosunud, tasub enne mõelda, kui öelda.
Isegi kui näed, et kaaslane on kosunud, tasub enne mõelda, kui öelda. Foto: Shutterstock

Mida öelda, mida mitte

«Mis, ma olin ju ainult aus!» Sellise lausega õigustavad end enamik inetuste ütlejatest. Sel kohal võiks küsida: miks sa arvad, et sinu arvamus üldse väärib jõhkralt ausat väljendamist? See tugineb ju vaid sinu tundele, mis ei pruugi olla kooskõlas teise inimese tunnetega. On see üldse sinu teema kommenteerida? Või ehk teema, mille puhul oleks oluliselt tervem, kui sa ei arvakski midagi?

Kus viga näed laita, seal tule ja laida – selline vaade ei vii kaugele. Kui asi on valesti, siis esmalt usalda oma kaaslast: usu, ta on ise märganud oma muret. Usu, ta juba otsib lahendust. Sinu mürgine repliik teda vaevalt toetab.

Ära ütle, kui sinu sõnade mõju teeb teisele haiget, aga ei paranda olukorda. 

Ütle seal, kus sul on võimalik olukorda parandada, aga ainult juhul, kui seda saab teha ilma solvamata ja teisele haiget tegemata. 

Õpi väljendama ausust armastuse ja usu kaudu – enamik eksinud, valesti teinud või paksuks läinud inimesi teab oma muret suurepäraselt ka ise!

«Naistejuttude» podcast, Heidi Ruul, Kristina Herodes kahekesi stuudios jalgu sirutamas ja mölakatele puid alla panemas. 
«Naistejuttude» podcast, Heidi Ruul, Kristina Herodes kahekesi stuudios jalgu sirutamas ja mölakatele puid alla panemas. Foto: Dagmar Lamp

Mida teha «tõe kuulutaja» rünnaku all?

Olukord on häiriv, ebameeldiv, ehmatav ja teeb haiget. On loomulik, et me ei oska selles käituda. «Nojah, hea teada,» soovitab Heidi häirimatult öelda. Aga kas see aitab? Ebaõiglane solvang tekitab soovi tasakaalu luua ja ennast õigustada. «Võid ju hakata kõiki oma tuhandet saavutust ette lugema ja rääkima, milline kick-ass-naine sa oled ja silmad kinni peaks sinu kõrval olema kõige õnnelikum, et ta üldse saab sinuga koos olla, aga...» Kui see enesetunnet parandab, siis palun. Ehkki tegelikult on see partneri vastutus teha heaks see, mille ta just halvaks tegi. Me ei pea ennast ise plaasterdama ega end reklaamima ja müüma – armastav kaaslane näeb ise ja oskab teist väärtustada. Tasakaal oleks selline: kui üks ütleb teisele halvasti, on tema see, kes peaks kahju hüvitama. See taandub lihtsale asjale: inimene kas vastutab oma tegude ja sõnade eest või ei tee seda.

Kuula ka: NAISTEJUTUD | Sajakilone eestlane kaotas nagu naksti 20 kilo. Kuidas ta seda tegi?

Millised on mittemõistlikud viisid, mida ei tasu teha? Just need, mida me tavaliselt teeme! Kui keegi meid kriitikaga ründab, siis vastu rünnata. Hakata end õigustama. Asuda kaitsesse. Langeda draamasse. Lukustuda. Põgeneda. Mittetõhusaid viise on veel palju, aga ükski neist ei tee seda, mida oleks vaja – ei aita end kehtestada ega oma piire paika panna. Seda saab teha tasakaalukalt, aga kindlalt öeldes: «Mulle ei sobi sellises vormis väljaütlemised. Need lõppevad siin! Aitäh sinu arvamuse eest, ma usun, et su kavatsused olid head, aga oma keha üle otsustan mina ise.»

Leia ka Eesti parim kodu-podcast! 

Kuula ära terve saade – saad hulga praktilisi soovitusi, kuidas käituda inimesega, kes võtab endale õiguse kommenteerida midagi, mille asjus tema arvamusel puudub kaal. Oma piirid tuleb kehtestada kohe. Vastasel juhul läheb olukord kiiresti hullemaks.

Kas sul on mõni teema või küsimus, mille kohta saadet soovid? Kallite kuulajate soov on seadus! Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee.

Garanteerime, et oleme materjaliga diskreetsed ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 293 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Teised ajakirjad

Tagasi üles