NAISTEJUTUD ⟩ Pereterapeut hoiatab: kooselu laste pärast toob kaasa kohutavad tagajärjed. «Suhe ei saa olla kinnipidamisasutus!» (3)

Nõu annab Renee Nahkur
Kuidas turvaliselt lahku minna? Alles suhet lõpetades saame sageli teada, kellega me päriselt suhtes olime. Seni oli tal motivatsiooni fassaadi hoida... Foto: Shutterstock
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Kuidas turvaliselt lahku minna? Kuulajate soovil selgitab pereterapeut Renee Nahkur, kuidas seda teha ja millest tingimata hoiduda. Enamik meist teeb väga tõsiseid vigu ning lõhub ennast, kaaslast ja... kõige rohkem kannatavad lapsed. Kuid ka kooselu ainult laste pärast on kindel tupiktee. Kuidas mitte hävitada ekskaasat ega iseennast? Milline käitumine on lausa kuritegu?

See saade sünnib kuulajate soovil. Saime mitmeid kirju, mis kinnitasid: saadet sellest, kuidas turvaliselt lahku minna, oleks väga vaja! Pereterapeut Renee Nahkur on tagasi stuudios ning jagab hulgaliselt kasulikke soovitusi, aga ka hoiatusi.

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Eesti mees ütles oma naisele: «Sa oled liiga paks! Mul ei kõlba sinuga välja minna!»

Saadet tegema sõites sattus Renee ummikusse ja toob selle kohe esile kasuliku näitena: «Ärevus tõusis ja mõtlesin: mis hinnangu ma sellele olukorrale annan? See on minu olukord, mõtlesin, mida ma saaksin teha teisiti, mis nüüd edasi saab ja mis võiks olla kõige hullem tagajärg. Andsin endale aru, et minul on ka osa selles ummikus. Ka suhete puhul avastame vahel, et oleme ummikus. Me ei ole seal üksi ja minul on seal väga oluline roll.»

Renee Nahkur ja Kristina Herodes saate «Naistejutud» stuudios.
Renee Nahkur ja Kristina Herodes saate «Naistejutud» stuudios. Foto: Renee Nahkur

Probleemid algavad sageli sellest, et tihti me näeme ainult teise rolli ja süüd selles, et oleme omadega ummikusse jõudnud. Enda osa mitte. Suhtes pole aga olemas olukordi, kus on ainult üks pool. «Me enamasti märkame teist,» selgitab pereterapeut. «Nii nagu meie silmad vaatavad enamasti välja, mitte sisse. Minus tekitab see ebamugavust, see on hirmutav ja ma asun ennast kaitsma. Me saame väga palju ära teha sellega, kuidas me suhtume. Ja kuidas meie ühiskond üldse lahkuminekutesse suhtub?»

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Mürgised suhted. Nii mõneski pealtnäha ideaalses suhtes toimub tegelikult jubedaid asju

Kooselu laste pärast

Paariterapeut on näinud paljusid ummikus paare, kes ütlevad, et elavad koos laste pärast. «Kannatame ära, kuni lapsed on saanud täiskasvanuks, ja siis vaatame edasi,» kirjeldab ta. Oodatakse, kuni pangalaen saab tagasi makstud, lapsed kodust välja kolivad ja äkki kolivad nad piisavalt kaugele ja ei saagi teada, et vanemad enam koos ei ole... Kelle elu me elame ja kelle ees häbi tunneme, et oma elu lihtsalt elamata jätta? Kas selline eneseohverdus on lastele kasuks? «Minu meelest mitte. Ja miks ma nii arvan? Ka minu täiskasvanud kliendid mäletavad: me saime väga hästi aru, et meie vanemad tegelikult omavahel läbi ei saanud. Seal puudus austus, lugupidamine ja toetus.»

Traagiline tõde: lapsed tunnevad end vanemate halbades suhetes süüdi olevat.
Traagiline tõde: lapsed tunnevad end vanemate halbades suhetes süüdi olevat. Foto: Shutterstock

Elamine sellise suhte keskel jätab lapsele jälje, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed. «Ta tajub seda, et vanemad on kurvad,» selgitab pereterapeut. «Konfliktid kõlavad hirmutavalt. Lisame siia juurde konfliktidejärgse vaikuse, mis võib olla veel hirmutavam! Laps ei tea, mis on juhtunud, ja võib mõelda: need konfliktid on ilmselt minu või minu õe või venna pärast.» Tilluke inimene tunneb ennast vastutavana, kannatab ja võib isegi hakata uskuma, et kui teda enam ei oleks, saaksid ta vanemad hakkama. Ülimalt traagiliste laste enesetappude kurb põhjus peitub sageli just selles. 

Loe ka: NAISTEJUTUD | Elu valusaim kaotus: «Matsin oma pisipoja ja kolm päeva hiljem teise...»

«See on levinud vääruskumus, et lapsed ei tea,» rõhutab Nahkur. «See on vanemate soovmõtlemine! Nad tahaksid, et lapsed ei teaks sellest midagi. Kahjuks on nii, et lapsed on väga targad, väga tundlikud ja saavad väga hästi aru, mis toimub. Ja see räsib neid väga tugevalt.»

Isegi kui laps ei julge või ei oska oma tundeid väljendada, on seda näha. Paljud ei suuda uinuda, ei jõuta kooli, ei suudeta keskenduda. Lapsed hakkavad tülidele vahele astuma või jäävad ka koju valvama, et vanemaga midagi ei juhtuks. See kõik on lapsele liig! Kui ema ja isa ei suuda omavahel turvaliselt suhelda, tuleks minna oma teed juba selleks, et mitte lapsi kogu eluks pöördumatult kahjustada! Lapsed võidavad tervislikust lahkuminekust kohe kindlasti rohkem kui ebaterve suhte läbi hammaste väljakannatamisest. «See on laste suhtes ebaõiglane,» ütleb terapeut konkreetselt. «Parim, mida teha saab, on lugupidav ja austav koostöö.»

Renee Nahkur on veendunud, et suhe on inimese vaba valik. «Suhtesse minek on vaba, suhtes olek on vaba ja suhtest lahkumine on meie riigis vaba tahe. See võiks olla inimõigus. Suhe ei saa olla kinnipidamisasutus!»

Loe ka: NAISTEJUTUD | 9-aastane ei valeta: «Emme teeb liiga palju tööd!»

Kuidas turvaliselt lahku minna? Alles suhet lõpetades saame sageli teada, kellega me päriselt suhtes olime. Seni oli tal motivatsiooni fassaadi hoida...
Kuidas turvaliselt lahku minna? Alles suhet lõpetades saame sageli teada, kellega me päriselt suhtes olime. Seni oli tal motivatsiooni fassaadi hoida... Foto: Shutterstock

Aga mul on ju õigus!

Tunne «Aga mul on õigus» ning samuti soov oma õigust saada on tülide tekkimiseks, kasvamiseks ja kestmiseks kõige viljakam pinnas. Samalt pinnalt võrsuvad mitmed tüli õhutavad mõtted. Mina küll ära leppima ei lähe, tema hoopis peaks! Ma ei kavatsegi vabandada, sest mul on õigus! Ma keeldun tunnistamast, et tegin ise midagi valesti või tõlgendasin midagi valesti (sest siis juhtub minuga midagi). Kui ma järele jätan, siis ma ju loobun oma õigusest?! Inimene isegi ei mõtle, mida ta oma õigusega pihta hakkab või mis kasu on sellisest jonni ajamisest temale endale või suhtele...

«See on otsuse koht, kas inimene tahab ja julgeb võtta vastutust ja teha ka ennast haavatavaks,» selgitab terapeut rahulikult. «Alati tuleks vaadata asju selles kontekstis: kõik need esitletavad probleemid, kuidas need mõjutavad suhet? Mida see suhtega teeb, kui ma ütlen, et ma ei vabanda ja minul on õigus? Kas see on valuuta – suhe läheb paremaks või see on minu põhimõtteline vajadus ja jonn? Kas sa tahad võita või sa tahad teha olukorra veel hullemaks?»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Ülikarmid nõudmised: «Võid käia kaks korda päevas trennis – see ei tähenda, et oled

Renee Nahkur rõhutab, et me oleme inimesed teise inimese kaudu. Kui jõuame konfliktini, avaneb võimalus saada teise kaudu midagi teada iseenda kohta. Ja edasi on inimesel valik: kas see tunne on hirmutav ja esimene reaktsioon on kaitsele asuda, eitada või enda kohta esile tulnud tõde eemale lükata. «Või ma võtan selle teadmiseks ja katsun aru saada, mis see väga hirmutav ebamugavus praegu meie vahel on.» 

«Naistejuttude» stuudios pereterapeut Renee Nahkur, saatejuht Kristina Herodes.
«Naistejuttude» stuudios pereterapeut Renee Nahkur, saatejuht Kristina Herodes. Foto: Kuku raadio

Härra ja proua täiuslik. Ja teised valed

Renee Nahkur tõdeb, et kahjuks on see suhetes tavaline: mängitakse kedagi teist. «Võib-olla ma olen juba aastaid esitlenud ennast sulle täiuslikuna,» kirjeldab ta sellist olukorda. «Ja nüüd sinu näpukesed tahavad seda maski maha tirida? Äkki sa oled hakanud kahtlema, et äkki ma ei olegi täiuslik? Äkki sa saad aru, et ma mina olen haavatav? Ma parem hoian kiivalt kinni sellest ja pean olema valvel.» Ja parim kaitse tundub olevat rünnak.

Kuula ka seda: Paberiteta terapeudid, kellest on päriselt kasu. Sabaga

Sel hetkel oleks abiks ausus iseenda vastu. Küsida: kelle elu ma siis elan? Kas rool on minu käes? Kui vaba ma oma otsustes olen? Renee Nahkur näeb oma teraapiakabinetis sageli inimesi, kes ei julge lahkuminekuotsust teha. Lükkavad seda edasi või jätavad üldse tegemata. «Sellepärast, et ma pelgan, et mu vanemad, sõbrad või suguvõsa mõistaks mind hukka. Sest meie suguvõsas ei lahutata! Hästi oluline on tegeleda hoiakute ja uskumustega – kust see tuleb ja miks see paneb mind selliselt mõtlema, et ma ei ole oma otsustes enam vaba? Ja mida see minuga siis teeb?» See on koht, kus on väga lihtne ennast ja oma vajadusi unustada ja asetada kõik teised endast ettepoole.

Kuidas turvaliselt lahku minna? Peamine viga on minna võitlusse. Seal koostööd ei sünni.
Kuidas turvaliselt lahku minna? Peamine viga on minna võitlusse. Seal koostööd ei sünni. Foto: Shutterstock

Muutus hirmutab

Mis muudab lahkuminekud inetuks? Hirm, et midagi saab läbi. Hirm, et jäädakse millestki ilma. «Samas, palju asju saab läbi, mis võib ka olla väga mõnus tunne,» ütleb Nahkur, «nagu näiteks tööpäev või pikk maraton.» Tema soovitus on vaadata möödunule tagasi tänutundega ja rõõmustada, et see kogemus oli.

Väga suurt hirmu tekitab ka see, et lahkuminek muudab staatust. «Mis minust nüüd arvatakse? Kas ma enam kõlban?» Paljud toovad ka vanuse argumendiks: kes mind selles eas enam tahab... Aga suhtes inimesi ja vabasid inimesi leidub igas eas! «Sellise mõtteviisiga saab toota kurbust tugevalt juurde ja räsida enda enesehinnangut.» Terapeut aga rõhutab, et kõiki tundeid tuleb tunda, neid ei tohi tõrjuda ning ka leinaetapp on oluline läbida. Mis saab, kui tundeid maha suruda? «Siis lükkame tervenemist lihtsalt edasi. Me eitame, ei vaata reaalsusele otsa, ei tunnista pettumust ega lase lahti.»

Sind võiks kõnetada ka: NAISTEJUTUD | Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted – selle varjatud põhjus võib olla ATH

Lahutusprotsessi algus

Renee Nahkur kinnitab, et lahutuse protsessi algus määrab väga paljus selle, kuidas paar jääb edaspidi suhtlema. Kõige hinnalisem valuuta on lugupidamine. Inimene, kellega sa oled veetnud hulga aastaid, kes on su laste isa või ema, väärib kahtlemata lugupidamist ja austust ka siis, kui oled haiget saanud. Ka lahkumineku käigus tuleb jääda teineteise kõrvale ka siis, kui valu, kurbus ja pettumus on väga suur. Ja hoolimata sellest, kelle ettepanek on suhe lõpetada – see on mõlema vastutus. «Me tulime kokku koos ja läheme lahku ka koos. Kui üks ei taha, siis kaks ei saa. Ja mõlemal on võimalik teise olukorda mõista, tänada koosoldud aja eest ja otsusega leppida.»

Turvalise lahkumineku põhitõed

Võta otsustamiseks aega – kriis ei pruugi tähendada suhte lõppu, vaid hoopis arengut. Emotsiooni pealt (nagu sageli tehakse) nii suurt otsust teha ei tohiks.

Jääge teineteise kõrvale – suhet me alustasime koos, seda saab ka lõpetada koos. Seda tuleks teha juba austusest ja lugupidamisest teise vastu.

Ausus – väljenda siiralt, mida tunned ja vajad, ning kui otsus on kindel, põhjenda. Ärge mängige mänge, ärge manipuleerige. 

Koostöö peab jääma – kui teil on lapsed, siis lapsevanemateks jääte te kogu eluks, ka siis, kui te pole enam armastajad. Sinu lapse ema või isa väärib hoolimist, sest teda halvasti koheldes teed sa seda otseselt oma lapsele.

Kui soovi koos olla pole, tundeid ei ole, austust ei ole, ühiseid unistusi ega eesmärke ei ole, siis pole mingit mõtet olla koos lihtsalt sellepärast, et keegi oleks. «See on eneseseire küsimus: kas ma olen rahul, kas mu vajadused on täidetud või mitte? Kas see on see, mis teeb mind õnnelikuks, kas sellest mulle piisab?» 

Alles lahkumineku lävel hakkavad inimesed aru saama, kas nad teineteist vajavad. Kui teine minu elust ära võtta, mis see minuga teeb? Ja mida teeb mu partneriga see, kui mind tema elust ära võtta? Ja kui vastus on, et mitte midagi, siis kas on mõtet koos olla? «Ma räägin eelkõige emotsionaalsetest väärtustest, sest materiaalse omandi põimumine on paratamatus,» ütleb terapeut. Kuid kodulaenu pärast koos olemine ei ole argument.

Enesehävituse kuristik

Kui suhe puruneb, on kerge mõelda: mind jäeti maha, järelikult ma ei kõlba! «See oli suhe ainult selle inimesega. Kui sa endast hoolid ja iseendast lugu pead, kõlbad sa ka järgmisse suhtesse,» kinnitab terapeut. Halvim, mida teha, on oma valu hävitamisega välja elada. Hakatakse ennast hävitama, jooma, juhusuhetes põletama, jäetakse end hooletusse. Või asutakse maniakaalse kirega hävitama kaaslast – sest tema lahkus ja tema on süüdi selles, et ma ennast nii halvasti tunnen! Mis aitaks?

«See tühi aeg, mis suhtest jääb, tuleks teadlikult millegagi täita,» soovitab terapeut. «Sul on nüüd viimaks ometi võimalik teha kõike seda, mida sa alati oled tahtnud! Mitte keegi ei takista sind ega avalda arvamust, naudi seda!»

Kuidas turvaliselt lahku minna? «Aga ta tegi haiget! Ta jättis mu maha! Ma maksan kätte!»
Kuidas turvaliselt lahku minna? «Aga ta tegi haiget! Ta jättis mu maha! Ma maksan kätte!» Foto: Shutterstock

Kriis on alati hea 

Pereterapeut Renee Nahkur on veendunud, et kriis on alati hea. Ja kriisi jõudmine ei pruugi tähendada, et ainus lahendus on lahku minna. Head kriisi ei tohi raisku lasta! «Kriis tuleb meile midagi ütlema, et vanamoodi enam ei saa. Nüüd on vaja teistmoodi.» Kriis on elu loomulik osa, seda ei õnnestu nagunii vältida, parem sellele julgelt vastu astuda. Tõuke kriisi tekkeks võib anda näiteks ühe suhtepartneri eneseaktualiseerimine, mida teine partner tõlgendab ohuna. Ta võib tunda, et temast enam ei hoolita, ta on kõrvale jäetud ja ei saa aru, mis teisega toimub.

Kriis tuleb nähtavaks, kui kumbki partneritest otsustab, et vanal moel ta jätkata ei taha. Kõige parem on olla võimalikult aus, öelda välja oma tunded ja ootused, võtta see selgusehetk vastu ja otsustada: mis me siis nüüd teeme?

«Lahkuminek ei tohiks olla tormakas otsus,» rõhutab pereterapeut. «Kriis on koht, kus võib olla väga palju valuutat! Võib-olla kogu selle suhte jooksul me saame teineteist päriselt näha ja jagada, mida me päriselt vajame ja tunneme.»

Kriis on kingitus. See avab mingid tahud ja annab suhtes võimaluse hoopis uutele väärtustele. Me tulime teineteisele midagi õpetama ja tunnistades oma osa selles, on meil võimalik tohutult võita nii inimesena kui partneritena üheskoos. Juhul kui meil on julgust rääkida, jagada, end haavatavaks teha, asjaga tegeleda. Kahjuks on lihtsam lukku minna, kaaslast süüdistada või sootuks põgeneda. Kuni uus suhe jõuab sama õppetunnini...

Suhtes me õpime teist tundma, ent eelkõige iseennast. Ja kriisi põhjus peitub meis endis, mida partner ainult peegeldab. See tuleb meiega kaasa seni, kuni tõele otsa vaatame. «See on nüüd mõtlemise koht: kas ma jätan enda suhte sellest arengust ilma? Ma ei anna võimalust vaadata olukorda teise nurga alt, sest see on hirmutav! Siin pole midagi rääkida, ma ei taha teada. Me oleme siiamaani hakkama saanud, saame edaspidi ka!»

Kui suhte üks pool kardab igasugust muutust, ei saa suhe areneda ega paremaks minna. Kuid elus ei ole seisupunkti! Liikumine toimub alati. Kui keelduda arengust, käib suhe vaikselt alla: tuhmub, tüdineb, kaugeneb ja laguneb.

Otsus lahku minna ei tule kunagi üleöö. Lihtsalt kaaslane ei pruugi pikka eellugu teada.
Otsus lahku minna ei tule kunagi üleöö. Lihtsalt kaaslane ei pruugi pikka eellugu teada. Foto: Shutterstock

Milline käitumine on kuritegu? 

Mõni inimene mõtleb nii: kuni oleme koos, on mul veel, mille nimel pingutada. Kui suhe lõppeb, antakse destruktiivsusele vaba voli. 

Lastega manipuleerimine – mitte kunagi ja mitte mingil juhul ei tohi tuua lapsi vanemate konflikti vahele! Alatuse ülim tipp on kasutada last kättemaksuvahendina: «Kui sa mu maha jätad, siis sa oma lapsi enam ei näe!» Ei tohi halvustada ekskaasat või manipuleerida laste kaastunde, süütunde või valikuvabadusega. Mitte ükski vanem, kes oma lastest päriselt hoolib, ei tee seda! «Suhe on vaba tahe, aga laste puhul ma kasutaks sõna «peab»,» rõhutab Renee Nahkur. «Lapsed on kaitsetud ja neid asju ei tohi teha! See on reegel: lapsed ei pea osa saama vanemate omavahelisest pahaseks olemisest.»

Teise mõtete lugemine – see on suhte mõttes kuritegu. See ei loe, kui kaua koos oldi, mitte kunagi ei tasu eeldada. Küsi ja kuula!

Teise mitte ära kuulamine – kartes midagi ebameeldivat kuulda, tundub lihtsam põgeneda või teine vaikima sundida. Kuid siis jääb meie enda pähe vasardama küsimus miks? Inimene võibki suhte külge lukku jääda ise sellest arugi saamata, et ta ei suuda lahti lasta. 

Sooline halvustamine – mehed on sead, naised on litsid jne. On lademes inetuid ja väga levinud ütlemisi, millega teisest soost partnerile lajatada.

Kui mina teda ei saa, siis ärgu saagu teda keegi – vahel võib omanditunne olla sedavõrd kõikemattev, et olles isegi oma eluga edasi läinud ja järgmises paarisuhtes, jätkatakse endise kaasa elu mürgitamist ja tema uute partnerite halvustamist või otsest ründamist.

Oleme ja ei ole ka – kui üks partner annab mõista, et ei panusta enam suhtesse, aga ära ka ei lähe. «Mis siis takistab otsustada?» Selline käitumine on sedavõrd valus ja alandav, et hävitab selle partneri enesehinnangu, kes suhtesse jääda soovib ja sellega lepib. Ja loob väga traumeeriva püsivalt ebaturvalise tunde lastele.

Lahkuminekuga manipuleerimine – «Ma väga palju näen mängu, kus lahkuminek on igapäevane väljend,» teab Renee Nahkur. See lastakse käiku vaid selleks, et oma tahtmist peale suruda. Inetu? Absoluutselt!

Võltslootuste andmine – ollakse lahus, aga endiselt saadetakse romantilisi sõnumeid ja soovitakse seksi. Partner seda tahab, aga pühendumist vastu ei paku. Selline käitumine on ekskaasa suhtes otseselt julm, alatu ja isekalt õel ning ei lase teisel leinast ja valust üle saada. «See on ebaaus võte,» ütleb terapeut otsekoheselt.

Lõppenud suhte idealiseerimine – see on kuritegu enda vastu. Unustatakse kõik halb, täitmata vajadused ja varjupool ning klammerdutakse hea külge, mis suhtes oli. «Ilma temata ei ole mu elu midagi väärt!»

Inimkargu kasutamine – «Ärge tormake uude suhtesse nii kiiresti, võtke endale aega ja laske endal kogeda,» soovitab terapeut. Kui haarame uue suhte nagu kargu või plaastri järele, siis hetkeks see küll leevendab valu. Kuid see on alatu ja ebaaus uue partneri suhtes. Nii paneme ainult aluse järgmisele õnnetule suhtele, mis tõenäoliselt samuti jõuab lahkuminekuni.

Kuula lõpuni kogu saade! Selle osa pikkus on poolteist tundi, mis vastab teraapiasessioonile. Selle jooksul annab Renee Nahkur rahulikult ja selgelt väga palju praktilisi soovitusi, toob näiteid elust ning aitab leida tuge, kuidas lahku minna ja kuidas sellega toime tulla.

Kas sul on mõni teema või küsimus, mille kohta saadet soovid? Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee. Meie kallite kuulajate soov on seadus!

Garanteerime, et oleme materjaliga diskreetsed, inimlikud ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 294 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kommentaarid (3)
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles