Copy

See on mu elu esimene kogemus, kus riiki sisenemise jaoks viisataotlust täites vaatan tõtt sultaniga. Tema Kuninglik Kõrgus Haitham ibn Tãriq pole just tagasihoidlik, temast mööda vaadata on võimatu. Kuid Omaan nõustub minu küllatulekuga ja vaid paari päeva pärast on mul vajalik luba olemas.

Sultanaat, kus on keelatud erakonnad ja ka niisugune lihtne asi nagu näiteks tänaval käest kinni hoidmine. See on sobimatu intiimsus! Kõik see tekitab minus parasjagu positiivset elevust ja siirast soovi teada saada: kuidas veel on võimalik elada?

Mutrahi kindlus. Mehed valges dishdashas, naised maani mustas. Paljud kannavad ka näokatet.
Mutrahi kindlus. Mehed valges dishdashas, naised maani mustas. Paljud kannavad ka näokatet. Foto: Kristina Herodes

Kuid olla naine Omaanis on päris isemoodi kogemus. See on esimese päeva pealelõuna, kui märkan, et mulle on juba külge haakinud kohalike daamide komme võõrast nähes sekundiga silmad maha lüüa ja suu kinni panna.

Olen kuulnud, et islamimaadest on Omaan üks liberaalsemaid ja naistel on seal täiesti õigused olemas. Ma usun. Ehkki suhelda avaneb mul võimalus vaid meestega: teenindavat tööd teeb tugevam sugu, tänavatelgi domineerivad nemad. Naised võivad tulla sisseoste tegema salgakesi või abikaasaga – sel juhul kõnnib naine oma mehe taga...

Kommentaarid (7)
Copy