Eestlased kipuvad vastanduma ja kergesti tülli minema. Keegi jääb alla, keegi jääb peale ja mõlemad peavad jupp aega vimma veel tagantjärele. Mis selle all on? Ebakindlus ja oskamatus. Mis selle ära hoiaks? Enesekehtestamine!
Just enesekehtestamine on üks kõige vajalikumaid oskusi elus ja meil on enamikul seda puudu. «Oma tahtmise pealesurumine ei ole enesekehtestamine. See on agressiivne käitumine,» ütleb psühholoog, koolitaja ja aiandusteadlane Toivo Niiberg väga otsekoheselt. «Samuti ei tohi vait jääda ega alla anda.»
Aga kuidas enesekehtestamine siis käib? See saade annab kuldaväärt nõu, kuidas keerulistes olukordades hakkama saada. Mida teha ja mida mitte teha? Kuidas tulla toime karjuvate ülemuste, näägutavate naiste, vihaste meeste ja uksi paugutavate teismelistega?
«Enesekehtestamine – see tähendab tulla lahingust välja nii, et endal on saba püsti ja ka vastasel on hea olla. See on oskus konflikte maandada, ennetada ja teada, et kõigile ei saa ega peagi meeldima.» Saates jagab oma tarkusi psühholoog, kirjanik, lektor, teadlane ja aednik Toivo Niiberg.
Saatejuht Kristina Herodes kuulas Toivo Niibergi loengut esimest korda muuseas kõigest 6-aastasena. «See toimus Värskas õpetajate täiendkoolituse raames ja loengusarja teema oli «Laste psühholoogia». Vihma sadas, väljas polnud midagi teha, nii palusin luba loengust osa võtta. Ja see oli nii huvitav! Just Toivo värvikas teejuhtimine andis olulise tõuke, miks inimesed ja nende tunded mind nii väga huvitavad.»
Esiteks tuleb ümber lükata väärarusaamad
Agressiivne enda pealesurumine on vägivald. See pole enesekehtestamine. Samuti pole seda allaandmine, soovides konflikti vältida. «Varem mõeldi, et kel rusikas, sel võim,» selgitab Niiberg. «Aga see ei ole enesekehtestamine. See on lihtsalt agressiivne käitumine. Ja vastand on altruism, enda arvelt järeleandmine. Mõlemad toidavad teineteist.»
Vanemas psühholoogias räägiti palju tugevatest ja nõrkadest temperamenditüüpidest ning soovitati end seal, kus kiputakse üle reageerima, tagasi hoida. Nüüd on teada, et inimene ei saa ennast muuta, vaid oma eripäraga arvestades õppida olukordi küpselt lahendama. «Kui ma olen ikka kärts-mürts koleerik, siis ma ei saa oma temperamenditüüpi muuta, aga oma vigadest tasub õppida.»