NAISTEJUTUD ⟩ Kriitiliselt vajalik oskus, mis enamikul eestlastel puudu (1)

Külas Toivo Niiberg
Psühholoog ja teadlane Toivo Niiberg. Foto: Toivo Niiberg
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Eestlased kipuvad vastanduma ja kergesti tülli minema. Keegi jääb alla, keegi jääb peale ja mõlemad peavad jupp aega vimma veel tagantjärele. Mis selle all on? Ebakindlus ja oskamatus. Mis selle ära hoiaks? Enesekehtestamine!

Just enesekehtestamine on üks kõige vajalikumaid oskusi elus ja meil on enamikul seda puudu. «Oma tahtmise pealesurumine ei ole enesekehtestamine. See on agressiivne käitumine,» ütleb psühholoog, koolitaja ja aiandusteadlane Toivo Niiberg väga otsekoheselt. «Samuti ei tohi vait jääda ega alla anda.»

Aga kuidas enesekehtestamine siis käib? See saade annab kuldaväärt nõu, kuidas keerulistes olukordades hakkama saada. Mida teha ja mida mitte teha? Kuidas tulla toime karjuvate ülemuste, näägutavate naiste, vihaste meeste ja uksi paugutavate teismelistega?

«Enesekehtestamine – see tähendab tulla lahingust välja nii, et endal on saba püsti ja ka vastasel on hea olla. See on oskus konflikte maandada, ennetada ja teada, et kõigile ei saa ega peagi meeldima.» Saates jagab oma tarkusi psühholoog, kirjanik, lektor, teadlane ja aednik Toivo Niiberg.

Saatejuht Kristina Herodes kuulas Toivo Niibergi loengut esimest korda muuseas kõigest 6-aastasena. «See toimus Värskas õpetajate täiendkoolituse raames ja loengusarja teema oli «Laste psühholoogia». Vihma sadas, väljas polnud midagi teha, nii palusin luba loengust osa võtta. Ja see oli nii huvitav! Just Toivo värvikas teejuhtimine andis olulise tõuke, miks inimesed ja nende tunded mind nii väga huvitavad.»

Loe ka seda: OHTLIK TREND | «Nii saad kiirelt kõhnaks ja sama kiirelt hauda!» 

Naistejuttude stuudios on Toivo Niiberg, saatejuht Kristina Herodes
Naistejuttude stuudios on Toivo Niiberg, saatejuht Kristina Herodes Foto: Kuku raadio

Esiteks tuleb ümber lükata väärarusaamad

Agressiivne enda pealesurumine on vägivald. See pole enesekehtestamine. Samuti pole seda allaandmine, soovides konflikti vältida. «Varem mõeldi, et kel rusikas, sel võim,» selgitab Niiberg. «Aga see ei ole enesekehtestamine. See on lihtsalt agressiivne käitumine. Ja vastand on altruism, enda arvelt järeleandmine. Mõlemad toidavad teineteist.»

Vanemas psühholoogias räägiti palju tugevatest ja nõrkadest temperamenditüüpidest ning soovitati end seal, kus kiputakse üle reageerima, tagasi hoida. Nüüd on teada, et inimene ei saa ennast muuta, vaid oma eripäraga arvestades õppida olukordi küpselt lahendama. «Kui ma olen ikka kärts-mürts koleerik, siis ma ei saa oma temperamenditüüpi muuta, aga oma vigadest tasub õppida.»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD 300! | «Vähk on heade inimeste haigus! Nende inimeste haigus, kes mitte kunagi...»

Tigedus on haigus

Aastatepikkuse kogemusega psühholoogi, teadlase ja nõustajana julgeb Toivo Niiberg väita: «Tigedad ja kurjad inimesed on haiged inimesed, nad ei saa iseendaga läbi. Kui inimene saab iseendaga hästi läbi, siis on tal väga raske üldse konflikti minna. Selline inimene ei hakka kunagi teisi sõimama, süüdistama või halvustama. Tigedad inimesed vajavad minu arvatest abi.» Kui keegi ootamatult tema peale karjuma hakkab või agressiivselt reageerib, on Toivo ise palju kordi elus kasutanud võtet: «Surun käe pihku ja ütlen: «Anna andeks, õpi endaga hästi läbi saama!» Ja lihtsalt lahkun.»

Konflikti tekkides tasub alati hinnata, kas sa pead selles üldse osalema. Kui see on puhtalt ühe poole pahatahtlik algatus, on sul õigus lahkuda. Mitte keegi ei pea olema teise emotsionaalne prügikast.

Vihastajad võiksid teadvustada: sama palju, kui on inimesi ruumis, on ka passiivseid osalejaid konfliktis. Kellegi «mitte endaga läbi saamise oskus» mürgitab kogu selle ruumi. Teaduslikult on tõestatud, et kõigi kaasatud inimeste, nii viha objektiks olijate kui ka selle pealtnägijate turvatunne väheneb, ärevus kasvab, ajutöö on häiritud. Nad saavad viga ning kahju on reaalne.

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Depressioon ja raisakotkad: «Nad nautisid minu hävingut. Nad ootasid seda, et ma läbi põlen, ja plaksutasid käsi!»

Inimene, kes ei oska ennast kehtestada, kaotab elus palju võimalusi. Tunnet, et elu ahistab, kogevad nii agressiivsed kui alla andvad natuurid.
Inimene, kes ei oska ennast kehtestada, kaotab elus palju võimalusi. Tunnet, et elu ahistab, kogevad nii agressiivsed kui alla andvad natuurid. Foto: Shutterstock

Agressiivsuse asemel tee

Toivo Niiberg on õppinud ka korrektsiooni psühholoogiat ja töötanud vanglas, kus näeb agressiivsete reageerijate äärmuslikke näiteid. «Nõustasin Tartu vanglas mõrtsukaid ja selgus, et enamik on oma vägivallateo toime pannud vihahoos ja kutsunud ise politsei.»

Psühholoogi sõnul on võimalik õppida oma viha välja elama nii, et jääd ise ellu ja jätad teised ellu, aga see on tükk tööd. Abi on teraapiast, aga abi on ka lihtsatest võimalustest ülekeevaid tundeid ventileerida: tunnete väljakirjutamine, liikumine, aiandus, koristamine, kudumine, looming. «Alati tuleb tegutseda,» soovitab psühholoog. «Viha ei tohi alla neelata ja vihas ei tohi jääda ka üksi. Raevu kellegi teise peale väljavalamisele tuleb leida alternatiivseid tegevusi.»

Kõige äkilisemad on inimesed, kes on temperamenditüübilt koleerikud, kuid neil on ka palju positiivseid omadusi. «Koleeriku üks omadusi on tegelikult soov kõigiga hästi läbi saada. Aga kõigile ei saa meeldida: kui sul on 30 tuttavat, siis kahele nendest sa kindlasti ei meeldi. Koleerikul võib olla tuhat sõpra, aga nad on harva lojaalsed. Melanhoolikul on ehk viis sõpra, aga nemad päästavad palju.»

Enda peale surumine ja teise maha tampimine, olgu sõnadega või rusikatega, on agressiivne käitumine. See EI OLE enesekehtestamine!
Enda peale surumine ja teise maha tampimine, olgu sõnadega või rusikatega, on agressiivne käitumine. See EI OLE enesekehtestamine! Foto: Shutterstock

Altruismi asemel tee

«Allaandmise märk on see, kui sa jääd vait. Kui teine sõimab ja sina mitte midagi ei vasta, siis asub ründama: «Näe, ma surusin nii hästi oma tahtmise peale, et võtsin teisel jalad alt ja sõnad suust!» Tema oma arust ju kehtestas ennast.»

Selged allaandmise märgid on ka pisarad, endast väljaminek või vihaga kaasa minek. Kui inimene suudab sind endast välja viia, siis on tal sellel hetkel sinu üle võimu. Kui sa jääd tasakaalukaks, siis valitsed ise olukorda. Selge lüüasaamise märk on ka minema jooksmine, ehkki seda teevad sageli enesele aru andmata just agressiivset käitumist eelistavad inimesed.

Ausalt oma tundeid peegeldada, isegi kui need on valusad, on aga tark tee. «Ma olen väga kurb, see tegi mulle haiget, ma tunnen ennast lollina...» Seda välja öelda on igati ok.

«Melanhoolikutele on omane väga tugev õiglustunne,» teab Niiberg. «Nemad ei tee teistele liiga, isegi võtavad ülearu varmalt agressiivse poole süü enda kanda. Pole vaja.»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Kõige tähtsam asi suhtetormis, mida teavad ainult õnnelikud paarid...

Kuidas kõlab enesekehtestaja õiguste definitsioon? Usu, sul on õigus meelt muuta. Täiesti normaalne ja lubatud on öelda: «Ma ei hooli sellest.» Ja sul on palju muidki õigusi!

ENESEKEHTESTAMISÕIGUSTE DEKLARATSIOON

1. Sul on õigus otsustada oma käitumise, mõtete ja tunnete üle, vastutades nende tekkimise ja tagajärgede eest.

2. Sul on õigus mitte esitada põhjendusi ja õigustusi, miks sa üht- või teistmoodi käitusid.

3. Sul on õigus otsustada, kas sa oled vastutav teiste inimeste probleemide lahendamise eest.

4. Sul on õigus meelt muuta.

5. Sul on õigus vigu teha ja nende eest ise vastutada.

6. Sul on õigus öelda: «Ma ei tea.»

7. Sul on õigus olla sõltumatu teiste heatahtlikkusest.

8. Sul on õigus olla oma otsuste tegemisel ebaloogiline.

9. Sul on õigus öelda: «Ma ei saa aru.»

10. Sul on õigus öelda: «Ma ei hooli sellest.»

Allikas: Manuel J. Smith, 1975

Kuidas enesekehtestamine käib?

Toivo Niiberg soovitab: kuula vastane ära ja hoidu kiusatusest ennast õigustama hakata. «Kui teine karjub ja sõimab, siis kuula ta rahulikult ära,» soovitab psühholoog. «Uuringud kinnitavad, et vihane ja tige inimene kaotab oma elust kolm nädalat. Kui tunned, et hakkad ise ka vihaseks minema, siis mõtle: «Karju-karju, elad kolm nädalat vähem.»»

Ära vastandu, aga ära ka taandu. Ütle: «Tänan. Aitäh, sain haiget.» «See ei ole taandumine, vaid endale kindlaks jäämine. Tal ei ole kusagile edasi kaevata. Mõtle, ta ju tegeles sinuga, rääkis, kui loll ja võimatu sa oled. Ja ongi üks ilus enesekehtestamine.»

Hea tehnika on ka oma tundeid tagasi peegeldada. Just minavormis, väljendada, mida sa seda rünnakut kuuldes tunned.

Praktiline nipp solvajate puhul: kui keegi ütleb midagi väga teravat, siis palu tal korrata: «Anna andeks, kas ma sain õigesti aru, et sa tahad mulle öelda, et...» Vihane inimene kaotab võime selgelt mõelda ja tihti ta ei kontrolli oma sõnu. «Lahke inimene võtab sel kohal kohe solvangu tagasi,» teab psühholoog.

Toivo Niibergo praktiline nipp solvajate puhul - kui keegi ütleb midagi väga teravat, siis palu tal korrata: «Anna andeks, kas ma sain õigesti aru, et sa tahad mulle öelda, et...»
Toivo Niibergo praktiline nipp solvajate puhul - kui keegi ütleb midagi väga teravat, siis palu tal korrata: «Anna andeks, kas ma sain õigesti aru, et sa tahad mulle öelda, et...» Foto: Kuku raadio

Toivo Niiberg usub, et enesekehtestamise oskus on otseselt seotud enesearengu ning vaimse tervisega. Mida suurem on see osa endast, mida inimene endas ei tunne ning eitab, seda lihtsam on tal näha süüd teistes ning muutuda agressiivseks või allaandvaks. Need kumbki ei ole aga enesekehtestamine. Kuidas on lood sinu vaimse tervisega? Toivo Niiberg toob esile tunnused, mis on vaimselt tervele inimesele iseloomulikud.

Vaimselt terve inimese tunnused:

  1. Reaalsuse selge taju
  2. Demokraatlikkus
  3. Huumorimeel
  4. Loovus ja spontaansus
  5. Sõltumatus keskkonnast
  6. Enesekehtestamise oskus
  7. Valmidus andestada ja ise vabandust paluda
  8. Valmidus kaitsta nii ennast kui ka teisi
  9. Oskus tunnustada nii iseennast kui ka teisi
  10. Oskus saada aru oma tunnetest
  11. Oskus mõista ja väljendada oma vajadusi
  12. Oskus armastada ennast ja teisi

Kui need kehtivad ka sinu kohta, võid endale õnne soovida. Kui mitte, siis analüüsi: miks? Kas trambid liiga teiste seljas, nähes vaid oma vajadusi, või äkki hoopis loobud omaenese soovidest liiga kergekäeliselt, et konflikte ära hoida?

«Konflikte ei saa ega tohigi vältida,» rõhutab Toivo Niiberg. «Konfliktid on head asjad, need viivad elu edasi. Väga rumal oleks rääkida, et tahaks konfliktivaba elu. Minu meelest see ei olegi elu.» Otsustavaks saabki just enesekehtestamise oskus või selle puudumine. Kes seda kunsti valdavad, nende suhted võivad pärast kokkupõrget isegi paremaks, usaldavamaks ning sügavamaks saada.

Toivo Niiberg, «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust».
Toivo Niiberg, «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust». Foto: Karen Härms

Toivo Niibergi raamatuid 

«Pilguheit inimhinge peeglisse»

Psühholoog, nõustaja ja teadlane Toivo Niiberg selgitab endale omases loogilises ja humoorikas laadis ära, kuidas meie käitumine on otseselt seotud sellega, mis meie hinges toimub. «Kes ei saa hästi läbi iseendaga, ei saa läbi ka teistega.» Raamatust leiab palju praktilisi soovitusi ka enesekehtestamise kohta.

«Ela ja küsi! 500 elulist küsimust»

Raamat nagu tark mees taskus, mis annab vastused paljudele elus olulistele küsimustele. Vajalik igale lapsevanemale, sest lapsed juba oskavad küsida, ning ideede varasalv igale inimesele, keda elu sügavalt huvitab.

«Aforismid ja maksiimid»

Toivo Niibergi ütlemised on nii mahlakad, tabavad ja täpsed, et lähevad kergesti rahva hulka. Siin on need ühiste kõvade kaante vahel. Kas teadsid, et armukadeduse taga on lapsepõlve välja elamata ja teadvustamata hirmud? Tegu pole niisama sõnadega žongleerimise, vaid sügavalt tunnetatud mõtteterade kogumikuga, kuhu tasub süveneda.

«Poisist meheks»

Maailm on vabam kui iial enne, kui sellega kaasneb palju segadust. Kes siis on mees ja kuidas mehe mõõtu välja anda? Just vähe toetust ja selgust on põhjus, miks meeste seas on palju hirme ja emotsionaalseid probleeme. Toivo Niiberg selgitab kenasti ka, kuidas üks lugupidamist väärt mees enesekehtestamisega toime tuleb – nii agressiivsus kui ka allaandmine on valed teed.

«Sõbraks olemise kunst»

Toivo Niiberg valutab südant, et lähisuhted jäävad aasta-aastalt üha pealiskaudsemaks ning lähevad aina materialiseeruvamas maailmas üha enam kaubaks ja müügiks. Raamat annab südamlikult nõu, kuidas sõprussuhteid luua, hoida ja arendada, muutumata pealetükkivaks või jäämata liiga kaugeks. Autor soovitab: «Hoidke sõpru ja ärge koguge neid nagu postmarke!»

«Suhtlemise kuldreeglid»

Kergelt ja kaasahaaravalt kirja pandud soovitused, mis aitavad suhetega märksa sujuvamalt hakkama saada. Humoorikas, hariv ja väga rakenduslik raamat, mida aeg-ajalt üle vaadata, et lahendusi leida.

«Enesekehtestamine – ei või jah?»

Siit raamatust saad põhjalikumalt teada, mis vahe on kehtestaval, agressiivsel ja altruistlikul käitumisel. Kuidas öelda «ei»? Tutvustatakse toimivaid enesekehtestamise tehnikaid. Raamat on kahjuks läbi müüdud, leitav järeluturult.

Kuula ära terve saade, saad paljude näidete varal enesekehtestamise keerulise kunsti selgeks. Vii teadmine praktikasse ja peagi näed, kuidas sinu suhted paranevad. Inimene, kes valib agressiivse käitumise, korjab vaenlasi. Kes valib altruistliku käitumise, kogub pettumusi. Vaid eluterve enesekehtestaja loob üha uusi terveid inimsuhteid.

Kallid saate «Naistejutud» kuulajad! Koos teiega oleme ületanud 300 saate piiri. Vägev värk! Aitäh kuulajatele, kes on meid leidnud ja jäänud. Aitäh uutele sõpradele. Aitäh jagajatele, teie hoiate seda saadet elus! Rõõm on tõdeda, et «Naistejutud» püsib juba teist aastat stabiilselt Eesti viie kõige kuulatuma podcast’i hulgas – see on nii tänu teile!

Sul on küsimus, mis vajab vastust? Teema, mis vajab arutamist? Tark ja südamlik inimene, keda tahaksid saatekülaliseks soovitada? Isiklik lugu, mida tahad jagada?

kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee

Kas sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 300 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kommentaarid (1)
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles