Eesti vajab lisaks politseinikele ja päästjatele hädasti juurde päästekorraldajaid, kes toetavad numbrile 112 helistajaid ja saadavad abi. Valdkonna eksperdid kinnitavad, et sellele ametile on eelised just pikema elukogemusega inimestel – eriti naistel. All jagavad kolm inimest, mis tunne on töötada päästekorraldajana.
Palju on räägitud sellest, et hoolimata äsjasest suurest palgatõusust on endiselt puudu politseinikke ja päästjaid. Aga samavõrd on Eesti julgeoleku jaoks vaja täita tühjad päästekorraldajate töökohad häirekeskuses, kus võetakse vastu kõik numbrile 112 saabunud kõned.
Tegemist on ülimalt vastutusrikka tööga, kus tuleb mõista hättasattunut, teda rahustada ja toetada, saada kätte vajalik info ning samal ajal organiseerida abi saatmine.
Praktika näitab, et häirekeskuse päästekorraldaja ametile sobivad eriti just teises ja kolmandas nooruses naised, kes on elus juba nii mõndagi näinud ja kogenud. Pika töö- ja pereelu kogemusega tekkiv inimesetundmine ja emotsionaalne karastus on siin kuldaväärt!
«Kui häirekeskuses pole piisavalt päästekorraldajaid, siis see tähendab, et kriisihetkel võib mõni 112 helistaja oodata tavapärasest kauem, aga hädaolukorras loeb ju iga sekund ja minut. Meil võib olla valmis appi sõitma sadu päästjaid ja arste, aga kui info nendeni ei jõua, siis abi ei tule. Päästekorraldaja on keti kriitilise tähtsusega lüli,» selgitas päästekorraldajaks ümberõpet läbi viiva Sisekaitseakadeemia päästekorralduse õppejuht Jane Peiponen.
Kuidas kommenteerivad päästekorraldaja tööd mõned hiljuti selle karjääripöörde läbi teinud inimesed ise?
Keio (54), vanaema, päästekorraldaja
Milliseid ameteid varem pidasid ning miks praeguse kasuks otsustasid?
Enne häirekeskust olen terve elu töötanud kontorites. Viimased 24 aastat töötasin Ruukkis. Tegelikult oli seal kõik väga hästi. Tegelesin tellimuste vahendamisega kliendilt tootjale, vajalike muudatuste ja tarneaegade jälgimisega. Umbes 1,5 aastat tagasi tundsin, et ma olen sellest tööst väga tüdinenud, lihtsalt ei suutnud näha enam sisu ja mõtet oma tegemistes. Sain aru, et mulle on vaja mingit üldiselt suuremat muutust, tahan teha tööd, millest ma selgelt aru saan, miks ma seda teen.