Kiusamine on kujunenud noorte hulgas aina tõsisemaks mureks. Väidetavalt on Eestis iga viies põhikooli õpilane kogenud kiusamist. Mis kiusamist põhjustab, mis võivad olla selle tagajärjed ning kuidas seda peatada, räägib kiusamisvastase teenuse pakkuja Fonds Plecs Eesti esindaja ja psühholoog Rita Rätsepp.
Rita, miks räägitakse kiusamisest üha rohkem? Kas tõesti on seda praegu rohkem kui aastakümneid tagasi?
Varem ilmselt tõesti ei teadvustatud kiusamist nii nagu praegu. Maailm on avatum, info liigub kiiremini ja ulatuslikumalt. Ka agressiivset käitumist ja võrdlemist esineb rohkem, endaga toimetulekuoskused on noortel ja ka nende vanematel kehvemad. Vanematel on tihti ka pere- ja töösuhted keerulised ning see mõjutab lapsi. Kõik see tekitab omakorda lapses pingeid ja maandamiseks elab ta end kellegi nõrgema peal välja. See annab talle teatud heaolu- ja võimutunde.
Noorte vaimse tervise halvenemine on olnud juba mõnda aega teravalt luubi all. Kui suur osa on selles kiusamisel?
Kindlasti on sel mõju. Lapsed kurdavad palju üksinduse üle. Ema ja isa istuvad töölt koju tulles telefonis või teleka ees, paljud võtavad ka tööd kaasa, mistõttu neil pole lapse jaoks aega. Võib-olla pole ka maast madalast loodud lapse ja vanema vahel usalduslikku suhet. Seetõttu ei saa laps tähelepanu ega oma muret kellegagi jagada ning kui ta tekkinud pingetega hakkama ei saa, emotsioonidega toime tulla ei oska, võib temast saada nii kiusaja kui ka kiusatav.
Kui tugev võib olla seos peres valitsevatel suhetel ja kiusamisel?
Kindlasti on lapsele oluline terve perekond ja terved suhted. Kärgperendus on laste jaoks tohutu probleem. Vahel tulevad ema-isa minu kabinetti ja räägivad, kui tore on nende kärgpere – on sinu, minu ja meie lapsed. Kui ma aga küsin, et miks te siin olete, saan vastuseks, et lapsel on probleem. Järelikult pole ju kõik hästi! Lapsevanemad kahjuks tihti ei adu, mida laps võib oma tasandilt tunda.