«Vähk on heade inimeste haigus,» ütleb Holistika Instituudi asutaja ja juht Marina Paula Eberth. «Nende inimeste haigus, kes mitte kunagi ei vihasta.»
Kui palju kahju teevad endas maha surutud viha ja haavatavus? Mis saab inimesega, kes haiget saades oma südame sulgeb? Räägime paljudest seikadest elus, millest tervis ja heaolu sõltuvad.
Kas me teame, mis võib olla väga tõsine terviserisk? Sageli ei tea, sest mõju ei avaldu kohe. Need on alla surutud emotsioonid, aga suurimat kahju teeb meile endasse maetud viha. «Ma ütleks, et alla surutud viha mõju on kõige suurem. Kui viha pikka aega alla suruda, siis kusagil vanuses 40+ hakkab keha sellest märku andma,» selgitab Holistika Instituudi asutaja ja juht Marina Paula Eberth. «Siis tulevad haigussümptomid.» Haigused võivad olla erinevad, aga paljud lood on siiski liiga tavalised, et neid tähelepanuta jätta ning ennast ise asjatult ohtu seada.
«Kui me räägime psüühilistest probleemidest, siis depressiooni puhul võib küll öelda, et siis on viha lukku pandud,» teab tark naine. «Ja selle tõttu ka inimese aktiivsus elus on väga palju vähenenud. Inimene on sulgenud ennast liikumatusse. Kuigi tegelikult, kuskil väga sügaval sisimas ta tahaks, et midagi oleks teistmoodi.»
Enesehävitus ja eneseohverdus
Sama tähtis nagu depressiooni ravida on aru saada selle põhjuste komplektist. Otsus hakata edaspidi oma viha tunnistama ja elutervelt väljendama – see võib olla esimene samm püsiva tervenemise poole.
«Kui räägime füüsilistest haigustest, siis mulle meeldib Bernie S. Siegeli ütlus: «Vähk on heade inimeste haigus.» Selles mõttes heade inimeste, kes mitte kunagi ei vihasta. Kes püüavad olla nii head ja vastutulelikud, kui vähegi võimalik, ja seda iseenda arvelt.» Need inimesed võtavad enda kanda ka võõra vastutuse ning siis murduvad, kuna liiga raske koorem on õlul.