OHTLIK TREND ⟩ «Nii saad kiirelt kõhnaks ja sama kiirelt hauda!» (1)
Tippteadlane Mai-Lis Hellénius hoiatab
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
«Paljud moodsad toitumiskavad on täna teaduslikult ümber lükatud,» ütleb Mai-Lis Hellénius. «Jah, need annavad efekti. Uuringud kinnitavad: kiiresti kõhnaks, sama kiiresti hauda.» Ja tema sõnadel on tõepoolest kaal – see on kardioloogia professori, arsti ja teadlase arvamus. Mille eest see tark naine veel hoiatab, et mitte enneaegu hauda ronida?
Kas sa tead, et sul on tõenäosus surra ootamatut, enneaegset surma? Paraku just nii see on ja süüdistada ei saa siin ei sõda ega koroonat. Inimesed surevad ka pandeemia ja lahinguta massiliselt ning neid tapab pealtnäha ohutu tegevus – istumine.
«Hiljutised uuringud kinnitavad, et istumine on ületanud ohtliku piiri,» räägib professor Mai-Lis Hellénius. «Kõigest viieaastased lapsed, kes varem veetsid suurema osa ajast liikudes, eelistavad nüüd ekraanide taga istuda tervelt üheksa tundi päevas.» Uuring tehti Skandinaavia maades ning tulemus on sarnane Eestis.
Passiivsus algab viieaastasena
Olukord jääb samaks edaspidigi – teismelised istuvad isegi rohkem kui kümme tundi, samuti keskealised ja ka eakad. Inimesed veedavad elu istudes ning sellel on selged tagajärjed: nende elu on lühem, haigem ja õnnetum. Liikumatus suurendab vaimsete haiguste riski, kasvatab füüsilisi vaevusi ja surmariski lausa 80 protsenti.
«Igapäevane liikumine on langenud niivõrd madalale tasemele, et terve püsimine ja isegi ellujäämine on ohus,» sõnab teadlane. Ta toob välja füüsilise võimekuse testid Skandinaavia maades: noorte meeste jõud, vastupidavus ja suutlikkus pole kahanenud mitte protsentides, vaid kolm korda.
«Ma ei hoiata ülekaalu ja rasvumise eest, see on üldise tervise küsimus,» ütleb Hellénius konkreetselt. Mai-Lis ise on üle 70 aasta vana, ta on liikuv ja aktiivne, samas kaalus, mis 20ndates aastates, kuid liigub eesmärgiga olla terve ja elada kauem. Saledus on boonus, mis tuleb lihtsalt kaasa.
Uuringud kinnitavad - liikumatus tapab
5-aastane laps veedab päevas istudes tervelt 9 tundi! (TEDDY uuring, The Environmental Determinants of Diabetes in the Young).
Pandeemiaajast alates ja peale seda – täiskasvanu istub päevas 9 tundi.
(The International Study of Childhood Obesity, Lifestyle and the Environment)
Liikumine lükkab surma edasi. 10 000 sammu päevas langetab:
80 protsendi võrra riski surra südamehaistesse
70 protsendi võrra riski surra vähki
50 protsendi võrra riski jääda dementseks
60 protsendi võrra üldist surmariski.
(78500 täiskasvanut kaasav 2013-15 uuring Inglismaal, Šotimaal ja Walesis + 7 aastane vaatlus)
Iga samm loeb. Tee iga tund paus ja kõnni treppidel, see on parem kui trenn 2–3 korda nädalas. Muuda liikumine harjumuseks lisaks treeningutele.
Tervislik toitumine – põhitoit taimne, liha ja teravili lisandiks pikendab märgatavalt eluiga:
20ndates meestele 13 aastat, naistele 10,7 aastat
60ndates meestele 8,8 aastat, naistele 8 aastat
80ndates meestele ja naistele 3,4 aastat.
(Uuring impact of food choices on life expectancy)
Uskusime, et tervislik, tegelikult tapab!
Tervisemaailmas on trendid nagu igal pool mujal. Korraga teevad seda kõik ja usuvad, et see või teine on kasulik. Tõde selgub aga alles pärast pikaajaliste uuringute tulemuste avaldamist. «Ma toon ühe drastilise näite,» ütleb professor Hellénius.
«Alles hiljuti usuti, et LCHF- ehk madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieedid annavad tulemuse. Niisamuti KETO-toitumiskavad, kus jäeti välja süsivesikud ning asendati need suure hulga loomse rasva ja valguga. Tänaseks on tõestatud, kuhu see välja viib. Isegi kui sa kaotad kiiresti kaalu, tõstab see ohtlikul määral südameveresoonkonna haiguste, vähi ja teise tüübi diabeedi riski. Nii et seda tüüpi dieedi kohta oleks õiglane öelda: kiirelt kõhnaks ja sama kiirelt hauda. Püsid küll saledam, aga sured nooremalt. See on paraku tõsi.»
Teadlane on õigustatult kriitiline ka paljude teiste soovituste suhtes, mille võiks koondada ühisnimetaja alla «kiired tulemused vähese vaevaga». Sellised asju pole olemas, inimkeha loogika ei tööta nii. Reaalsed tulemused on seal, kus on väikesed muutused pikka aega.
«Kahjuks on tervisele otseselt ohtlikke soovitusi liikvel päris palju,» sõnab Hellénius. «Mina soovitan alati lähtuda faktidest ja uuringutest, mitte uskuda tühje lubadusi, mis mitte millelegi ei tugine.»
Ka trenn võib tappa
Hellénius hoiatab ka moodsate treeningute eest, mis lubavad ülikiireid tulemusi. Tõsi ta on, et HIIT-tüüpi treeningute populaarsus on tõusnud, kuna lühiajaline resultaat on väga hea. Pikaajaline aga enam müügiargumendina arvesse ei tule. Selliseid tunde tuleb ka aina juurde: bootcamp, grit, insanity jpt.
«Kui sa oled juba heas vormis ja terve, võid vabalt harrastada ka HIIT-tüüpi treeninguid,» ütleb professor. «Kuid valdav osa inimestest istub iga päev 9–10 tundi ja neile on see otsesõnu ohtlik! Ja seda igas aspektis – juba esimeses üle jõu käivas ja adrenaliini peal tehtud treeningus võib saada südamekahjustuse või vigastuse.»
Doktori sõnul võiks alustada alati kergelt, väikesest ja meeldivast pingutusest ning kasvatada seda rahulikult. Rootsis on sama mure mis Eestis – keskikka jõudvad mehed teevad radikaalse elumuutuse, hakkavad liigse intensiivsusega treenima ning ennast tagant piitsutama ja paraku lõpeb see ebamõistlikult sageli enneaegse surmaga. «Inimesel võib olla terviseriske, mida ta isegi ei tea. Näiteks kõrge vererõhk või ateroskleroos, mida ta kontoris istudes pole märganud, aga mis pingutades kohe tagasilöögi annab. See võib viia südameatakini!»
Professor teab ka, millised impulsid keskealisi mehi sellise ülepingutuseni tõukavad – vajadus tõestada endale oma mehelikkust, soov tunda ennast kangelasena. See on koht, kus tervislikum oleks muuta ühiskonna hoiakuid. «Hoopis mees, kes jalutab oma lastega, hoiab ennast heas tasakaalus ning elab pika õnneliku elu, on kangelane, keda imetleda!»
Kerge, aga püsiv on parim
Kõigist tapvatest harjumustest moodsa aja elustiilis paneb professor esikohale just vähese liikumise. See on alguspunkt, muud harjumused tulevad sageli ise kaasa. Näiteks soov eelistada tervislikumat toidulauas, tarbida harvem ja vähem alkoholi, magada paremini ning püsida mentaalselt tasakaalus.
«Mis on aga hea uudis – liikumine ei pea olema raske trenn,» julgustab Hellénius. «Iga samm loeb. Uuringud näitavad, et oleme neid igapäevaseid väikeseid samme alahinnanud. Ka need aitavad püsida terve ning elada kauem. Isegi see, kui lähed lifti asemel trepist ning teed seda aastaid, vähendab radikaalselt riski surra südameveresoonkonna haiguste või vähi tagajärjel. Lisaks langeb teise tüübi diabeedi, artriidi ja dementsuse risk.»
Teadlane toob välja, et liikumise juures on otsustavaks faktoriks pihtahakkamine, sest paljud kasud avalduvad kohe: enesetunne, mõtte aktiivsus, loovus ja vaimne tasakaal paranevad. Õige pea märkad, et immuunsus on parem. Kuid pikas perspektiivis on tulemus veelgi suurem – seal, kus sõbrad surema hakkavad, oled endiselt täies elujõus.
LaSpa tervise ja heaolu akadeemia
Professor Mai-Lis Helléniuse kutsus Eestisse oma teadmisi jagama LaSpa tervise ja heaolu akadeemia. «See on investeering iseendasse,» ütleb ta.
Tervis, vaimne tasakaal ja eluiga pikendavad valikud algavad teadmistest. Mida targem on inimene, seda paremini oskab ta infotulvas orienteeruda, ennast mõista ning oma tervist ja elukvaliteeti kõrge eani hoida.
Tegemist on uue kontseptsiooniga, mille kutsus ellu Anna Elam (57) – nelja lapse ema, kes on sama sale, aktiivne, terve ja särav nagu teismelisena. «Heaolu koosneb väikestest õigetest valikutest, mida teed kogu elu,» ütleb LaSpa juht Elam.
Aga millised need valikud on? Tervise ja heaolu akadeemia ühendab maailma tippteadlaste teooria, see viiakse kohe ühiselt praktikasse ning elamusliku mõõtme lisab aeg iseendale looduskaunis paigas parima toidu, hoolitsuste, jooga, veemõnude ja liikumisega.
Akadeemia alustas suvel 2023, järgmised grupid augusti eelviimasel nädalal ja septembri alguses. Liituda saab veebilehel laspa.ee.
Mida asjatundja soovitab?
«Treening on hea. Aga kõige vajalikum on igapäevane istumise katkestamine. Iga poole tunni järel tuleks püsti tõsta, ringi käia ja suhelda. Naerda! Kaks-kolm minutit juba piisab, aju hakkab taas tööle, mälu funktsioonid paranevad. See on lihtne harjumus, millest on tohutult palju võita. Oled terve, elad kauem ja töörõõm ei kao. Ning võidad ka otseselt tööalaselt – oled pärast liikumispausi palju erksam ja efektiivsem. Millal iganes mõte jookseb kokku või asjad enam ei liigu: tee paus ja kõnni ringi!»
Mis aga juhtub inimesega, kes ei viitsi ja jääb üheksaks tunniks päevas istuma? Algab tema aeglane surm. Valus, et see algab juba lapseeas, ehkki meditsiini areng ning ränga füüsilise töö kurnava efekti kadumine võimaldaks meil kõigil elada sada aastat ja kauem. Kuid see on võimatu, kui me ise oma võimalused istudes hävitame. «Pool tundi liikumist päevas on kriitiline miinimum, aga see ei pea toimuma samal ajal. 150 aktiivsemat minutit nädalas lükkab juba surma palju aastaid edasi.»
Mai-Lis Hellénius on üks hinnatuimaid asjatundjaid elustiilimeditsiini alal. Profülaktilise kardioloogia professor ja Karolinska ülikooli meditsiiniteaduskonna vanemarst. Ülemaailmselt edukas koolitaja ning paljude raamatute autor. Tal on enam kui 30-aastane kogemus arsti, teadlase ja lektorina ning ta on avaldanud üle 230 teadusartikli.
