NAISTEJUTUD ⟩ Rasketel ja muutlikel aegadel peavad vastu need, kellel on...

Külas Marilin Sikkal
Marilin Sikkal Foto: Marilin Sikkal
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Vaimse tervise muresid on tänapäeva Eestis nii palju, et see võtab juba epideemia mõõtmed. Põhjuseid on siin palju ja sageli ilma arstiabita ei saa. Kuid on mõned väga võimsad asjad, mis meid toetavad. Tunneme seda eriti selgelt just siis kui ajad hulluks lähevad! Mis need on? 

Saates on sel korral külas tulihingeline traditsioonide hoidja, nelja lapse ema, abikaasa ja moedisainer Marilin Sikkal, saatejuht Kristina Herodes.

Mis see jõuallikas siis on? Need on meie juured. Päritolu. Traditsioonid. Mida sügavamal on inimese juured, seda tugevamana ta elutormidele vastu peab. Just siis kui maailm ümberringi hulluks läheb, tabab suurem paanika neid, kel juurtega side kadunud.

Meile, eestlastele, on see kõigile kättesaadav! Pole sugugi juhus, et selline tillukene rahvas on palju suuremate kõrval suutnud vastu pidada ja iseendaks jääda, saladus on justnimelt seal. Juurte ja päritolu tajumine on eestlaste salajane jõuallikas: «Võiksime kõik olla palju tugevamad, kui seda kasutaksime! Tänases maailmas on kõige rohkem vaja rahu ja tasakaalu, iseenda keset,» räägib Marilin Sikkal. «Kui sa tead, kus on su juured – mina usun, et see annab kõik!»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Väga kasulik oskus, mis hoiaks ära suure hulga tühja tüli 

Moelooja Marilin Sikkal tuleb ruumi ja temaga käib kaasas mingi eriline rahu. Selline soe armastuse pilv, mida õhkub ka igast tema loodud asjast. Kuidas ta seda teeb? Kust ta seda ammutab? «See tulebki sellest, kui sul on side oma juurtega,» avaldab ta oma saladuse. «Minu päritolu ja esivanemate lugu on mind alati hästi paelunud. Lõuna-Eestis Rõuge kandis Sanna külas Eedi talus, kus on Matverede sünnitalu, sündis minu vanaisa Arvo Matvere. Ta oli üheksas laps kaheteistkümnelapselisest perest. Ma nii tohutult hästi mäletan neid lõputuid autosõite sinna Lõuna-Eestisse mööda kuppelmaastikke...» Marilinile on traditsioonid väga südamelähedased ja ta peab suure au sees oma perekonna lugu, rahvakunsti ja tavasid.

Moelooja Marilin Sikkali kaunis kodu on loodud pikkade traditsioonidega ajaloolisse majja ning iga asi on valitud selline, millel oleks ka hing ja lugu.
Moelooja Marilin Sikkali kaunis kodu on loodud pikkade traditsioonidega ajaloolisse majja ning iga asi on valitud selline, millel oleks ka hing ja lugu. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Mine Marilinile koju külla! Kuidas vammi täis preestrimajast sai kolm korda suurem unistuste kodu?

«Mulle on alati meeldinud ka vanemate inimestega rääkida,» ütleb Marilin. «Sealt ammutad sellist turvalisust ja rahu. Nad ei tuiska enam siia-sinna, nad on olemas sinu jaoks. Väikesele lapsele on suur õnn vanavanematega koos olla.»

Vanavanemate tarkused on justkui kristalliseerunud elutõed. Kogemus koos mõistmisega, kust aja jooksul on välja sõelutud kõik ambitsioonid, identiteedid ja maskid. On leppimine, avarus ja armastus.

Sind võiks kõnetada ka: NAISTEJUTUD | Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted – selle varjatud põhjus võib olla ATH

Kristina külaline on sel korral Marilin Sikkal – moelooja, mugavate rõivaste leiutaja, nelja lapse ema ning kirglik pärimuste hoidja.
Kristina külaline on sel korral Marilin Sikkal – moelooja, mugavate rõivaste leiutaja, nelja lapse ema ning kirglik pärimuste hoidja. Foto: Postimees

Miks on vaja kontakti juurtega?

Tänapäeva maailmas on kahjuks küllalt sagedane asi, et inimesel on kadunud side oma päritoluga, juured on justkui ära lõigatud ja linnas kaob ka side loodusega. Väga tihti me isegi ei taju, mis meil puudu on või mida sealt saada võiks. Sealt algab pidetus, tasakaalutus ja palju suurem vastuvõtlikkus elu kõikumistele. Leida, hoida ja tugevdada sidet oma juurtega on kasulik igale inimesele. «See on rahu, sealt sa ammutad turvatunnet, tasakaalu ja usaldust,» selgitab Sikkal. «Kui oled kuulnud kõiki neid jutte, kust su esivanemad on läbi tulnud, siis see kasvatab usaldust elu vastu. Inimene saab kõigega hakkama! Ei ole lahendamatuid olukordi.»

Kui lained löövad üle pea ja elu tundub väljakannatamatult rakse, siis on omamoodi väga toetav heita pilk põlvkond või mitu põlve tagasi. Jah, selle juurte toetuse oleme me kahjuks sageli lasknud kogemata kaotsi minna, kuid elu on määratult kergem nüüd, kui oli siis. Ka valusatel perekonnalugudel on oma kindel koht: need aitavad tänutundes sügavamale jõuda. «Ja kuidas meie esivanemad on alati osanud valu lauludesse panna ja välja elada,» mõtiskleb Marilin Sikkal. 

XIII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU «PÜHA ON MAA»

30.06–2.07.2023, loe lähemalt siit.

30.06 kella 19–21 Tantsupeo etendus «Sillad» Kalevi keskstaadionil

1.07 kella 12–15 Rahvamuusikapeo kontsert Tallinna Vabaduse väljakul

1.07 kella 15–17 ja 19–21 Tantsupeo etendus «Sillad» Kalevi keskstaadionil

2.07 kella 9.30–14 Pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule

2.07 kella 14–21 Laulupidu Tallinna lauluväljakul

«Laulu- ja tantsupidu – see on niivõrd suur asi, et võtab sõnatuks,» lähevad Marilinil hetkeks lausa silmad märjaks. Naine on ise mitmel korral neist osa võtnud, samuti tema tütred.

«Esimest korda ma ise tantsisin lasteaia viimases rühmas ja loomulikult surmatunnini mäletan. Ja enne tantsis mu ema «Kullaketrajates» ja mina kõhubeebina ema kõhus.»

Hooli ka loomadest! OHTLIK | 10 argist asja, mis võivad jaanipäeval lemmiku loomaarsti juurde viia

Marilin Sikkali tütar Linda Mari on suur rahvakunsti fänn. 
Marilin Sikkali tütar Linda Mari on suur rahvakunsti fänn. Foto: mari.ee

Marilini enda noorim tütreke Linda Mari tahtis ka hirmsasti tantsida. Ainult kodule ligidal ei leitud temavanustele rühma. «Pesamuna oli seitsmene, teised on 5.–6. klassi lapsed,» jutustab ema. Tubli tüdruk võeti trenni vastu, aga hoiatati: arvestage, et tantsupeole ta kindlasti ei saa. Küllap usuti, et pisikesel pole püsivust. Läks aga vastupidi. «Nüüd on nii, et ta läheb nii laulupeole kui tantsupeole. Ta on tohutult uhke ja ei jäta ühelgi võimalusel seda mainimata!»

Laulupeol või tantsupeol osalemine jätab elamuse kogu eluks. «Selle kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu, see on selline õnnis hetk! Õnnelik ja pühalik ja loomulik koos.»

Mis juhtub inimesega, kes kaotab juured?

Vahel võib tunduda, et traditsioonid ja esivanemate pärimus on midagi ilusat, aga mitte otseselt kasulikku. See on suur eksitus! Individualistlik vaade on valitsenud ühiskonnas pikka aega ning loonud suure hulga illusioone. Meil on pettekujutelm, et edukas, õnnelik, terve ja rahus saab olla ka üksinda. Tegelikult ei saa! Inimese hinge igatsus ei anna rahu isegi siis, kui jõuad tippu, kogud meeletu varanduse ning saad endale lubada unelmate elustiili. Aga mis siis aitaks? Traditsioonid ja juured, nende leidmine ning hoidmine.

Maailmas näeb tänapäeval hulgaliselt inimesi, kelle vaimse tasakaalutuse üheks põhjuseks on justnimelt juurtetus.

Mis juhtub, kui sul pole päritolu:

Sa ei tea, kes sa oled. Tajumata oma päritolu, hakkab inimene otsima mujalt identiteeti ja kuuluvustunnet ning võib end määratleda isegi mõne radikaliseerunud grupi liikmena. Võib küll tunduda, et traditsioonid piiravad, teisalt need toetavad ja annavad rohkem vabadust omaenda kahel jalal seista. Vajadus kuuluda on üks inimese põhivajadusi.

Sa ei tea, kuhu sa lähed. Tormavas maailmas võib tekkida küll tunne, et kõik on korras ja elu on liiga kiire, et veel targutada. See on petlik. Rabeleme sama koha peal. Selleks, et seada elus sihti, on vaja teada, kus sa parasjagu oled ja veegi olulisem: kust sa tuled. 

Enda tundmisest algab areng. Oma päritolu tundmine annab hulgaliselt võtmeid ja toetust, et ennast, oma kohta ja maailma mõtestada. Teistest hoolimine ja tähenduslike sidemete loomine on õnne vältimatu osa. Juured on alus. Elav ei saa ilma hakkama, kuidas saaks inimene olla erand?

Laulu jõud

Oma juurtega kontakti saamiseks on kõige lühem otsetee laul. Selle mõju on maagiline! «Mina puhkan laulus, mulle on see nagu meditatsioon,» kinnitab Marilin. Ise on ta kõigile oma lastele palju laulnud. «Kuigi ma ise ei pea viisi.» Siin tulebki ilmsiks esimene äralõikamine, kuid selleks, et laulda, pole vaja olla professionaalsel tasemel. Koorilaulus on muidugi kena, kui iga liige veatult viisi peab. Ent oma rõõmuks laulmise õigus on inimõigus. Vahel polegi küsimus niivõrd kuulmises kui julgemises. Kas keegi meie esivanematest jättis oma hällilapse unelaulust ilma sellise põhjendusega? Mitte ilmaski! Igaüks laulis nii, nagu nokk antud oli. Meie võime ka.

Laulul on terve hulk katseliselt tõestatud kasulikke mõjusid. Isegi väga suures mures, kus sõnad enam ei aita, võib laul ikkagi aidata. Kui laulad ja kohe helgemat tunnet ei koge, siis lihtsalt laula veel – iga hea asi tahab aega. «Eesti rahvalaul on selline, et sul kaobki aeg ja ruum. Rahvapeod on minu meelest sellised, kus inimesed ongi õnnelikud ilma alkoholita.» Laulust piisab. Ja ka kuulamisest piisab: kui sa isegi pisut ennast muusika rütmis kaasa kiigutad, saad juba laulu laengust ja sellega kaasnevast ühtsustundest osa.

Tantsu jõud

Laul joondab mõtte ja ühendab, aga sama võimas rituaal on tants. Vanad eestlased ei teinud mitte ühtegi asja niisama. Introvertsemat sorti meelelaad ja kalduvus tundeid endasse peita on siinmail ka varem sage olnud. Tants on aga üks lihtsamaid viise välja elada emotsioone, mida me pole osanud väljendada või isegi mitte endale tunnistada.

Loe ka: VIDEO | Mis asi on ekstaatiline tants ja mida see annab?

Rahvatants on ka päris tõhus treening. Marilin Sikkal usub, et piisab ühest korralikust polkast ja mõni jõusaalijõmm jääks juba jänni. Ühes rütmis liikumine on võimas ühendav jõud ja seegi pole juhus, et paljud suhted on alguse saanud koos tantsimisest.

Pane ennast proovile! VIKTORIIN | Kui hästi tunned jaanipäeva kombeid ja uskumusi?  

Jaanipäeva tähtsad traditsioonid

Eestlased on jaanipäeva alati tähistanud. Kes tavasid ja tähendusi ei tunne, võib arvata, et tegu on niisama joomapeoga, kus tuleb üle süüa, lõkke ääres laaberdada ja juhusuhetesse sattuda.

Tee parem nii, nagu eestlased ajast aega teinud on:

  • Süüta lõke. Sel aastal väike ja turvaline, sest tuleoht on väga suur!
  • Tulge kokku: perekond, vanad ja noored, sõbrad ja lähedased. Kokkusaamine ja lähedastele pühendumine ongi pidude tähendus.
  • Mängi. Külas oli kombeks pidudel mängida, see on kuldaväärt oskus, mida kogu elu alal hoida. Mäng vabastab suure hulga pingeid ning paneb kõrvale koorma petlikke illusioone ja identiteete.
  • Laula. Eestlaste elu saadab laul, emad laulavad juba kõhubeebidele, unelaulud sünnist saati, rõõmulaulud ja leinalaulud...
  • Laulu mõju on imeline: see loob tasakaalu, tugevat ühendust, äratab inimeses usu ja sisemise jõu.
  • Laul annab ka otseselt jõudu. Meie keha on palju vastupidavam, kui teame, enamasti saab otsa vaimujõud. Ja laul – see toidab vaimu ja muudab jõukohaseks pika tee või raske töö, mida muidu teha ei suudakski.
  • Laul on iidne tervendaja: maandab stressi ja ärevust, leevendab valu ja pingeid. Kõik vaimsed häired leiavad leevendust. Ka üksnes laulmise kuulamisel on teraapiline mõju!
  • Tantsi. See pole samuti niisama kargamine, mitme keha liikumine ühes rütmis loob ühenduse, see võib olla paaritumise rituaal.
  • Tants on ka väga võimas vabastaja: alla surutud emotsioonid, hirmud ja pinged saavad valla päästetud. Asemele tuleb kergus ja rahu, iseendaga harmooniasse jõudmine.
  • Tantsus pole õiget ja valet, see on illusioon. Igaüks oskab tantsida, ainult luba endal seda teha! Tants loob sideme isikliku jõu, loovuse ja intuitsiooniga. Ka üksnes tantsu vaatamisel on teraapiline mõju!
  • Enne õhtut kraami maja ja ehi kaseokste ja põllulilledega.
  • Kata laud. Söömine ja kostitamine märgib külluse jätkumist.
  • Käi saunas ja vihtle noorte kaseokstega: see puhastab keha ja vaimu.
  • Jaaniöö toob endeid armastuse, õnne ja tuleviku kohta.
  • Otsi koos armsamaga «sõnajalaõit». Helendava jaanimardika nägemine sel ööl pidi terveks aastaks head õnne tooma, aga just kahekesi otsima minnes.

Jaanipäev on suve olulisim tähtpäev. Jaanipäev on eestlastele ka võidupüha. 1919. aastal saavutasid Eesti väed Võnnu lahingus võidu sakslaste üle.

Kuula ära terve saade, saad teada veel palju olulist. Samuti elulisi näiteid ja hoiatusi, kuhu juurteta jäämine võib välja viia. Soovitame: kuula saadet näiteks pikemal autosõidul, mere äärde jalutama minnes, metsajooksul, tube koristades, rohides, süüa valmistades, maalides, käsitööd tehes või mille iganes saateks, mida sulle siiralt meeldib teha. Lubame: see muutub koos «Naistejuttudega» veel mitu korda meeldivamaks.

Kuidas teed sina? Kirjuta meile, kuidas sulle meeldib «Naistejuttude» podcast'i kuulata. Äkki annad hea idee ka teistele?

Marilin Sikkali traditsioonidest kantud imelise moemaailma leiad siit.

Inspireeriv rahvatantsuõpetaja, kellest saates rääkisime ja kes jäi nimetamata, on Kohtla-Nõmmel tegutsev Urve Kilk

Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee. Garanteerime, et oleme materjaliga diskreetsed, inimlikud ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 302 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kommentaarid
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles