NAISTEJUTUD ⟩ Armumine pole iial juhus. Selle varjatud põhjus on...

Kristina Herodesajakirjanik

22. juuli 2023, 11:00

Miks me armume? Miks meid tõmbab just selle inimese ja mitte kellegi teise poole? Võib ju romantiliselt öelda, et see on «armumise maagia». Ei ole! Põhjus on palju praktilisem. Avame koos suhteteemadele pühendunud terapeudi Eeva-Liisa Vahtraga sisemisi laekaid, mis annavad sellele küsimusele vastuse. 

Salajasi põhjuseid teades on palju lihtsam aru saada, mis on suhte sõnum ja õppetund. Armastus on meile antud, et hingehaavu tervendada.

«Kindlasti ei alga suhe suvalise koha pealt,» ülteb enesearengu teejuht ja terapeut Eeva-Liisa Vahtra veendunult. Suvaline suhtesse sattumine – sellist asja ei ole olemas! Igal kontaktil on põhjus ja midagi väärtuslikku, mida see tuleb meile õpetama. 

Loe ka: NAISTEJUTUD | Ülimalt ohtlik supervaimsus: «Nii kaob side reaalse maailmaga!»

Imagoteooria 

Eeva-Liisa ei salga, et kasutab oma töös paljusid usaldusväärseid allikaid, aga ka isiklikku kogemust. «Miks just selline armulugu? Kui neid mustreid vaadata, siis näeme, et see ei ole kunagi juhuslik. Seal on väga selged mustrid. Hea näide on tuua imagoteooriast, Harville Hendrix ja Helen La Kelly Hunt on absoluutsed pioneerid. Nemad tõid välja alateadlikud asjad, nagu miks me suhtesse läheme ja miks on suhtes konfliktid. Põhjus on alateadlik imago, mis on kogum kõigist meie lapsepõlvekogemustest oma vanematega.»

Imago suhteteraapia on kättesaadav ka Eestis

Meil ei ole vaja leida õiget partnerit, vaid saada ise õigeks partneriks ja õppida kasutama oma suhet isiklikeks muutusteks ja arenguks.

Suhe on enesearengu teel kõige väärtuslikum peegeldaja! Teadlikkus toob suhtesse mõistmist, armastust ja lähedust. Teadmatus aga konflikte, lootusetust, valu. Partner ei ole paha ja vastik – ta pole lihtsalt teadlik. 

Imago suhteteraapia järgi on konflikt hea ja aitab suhtel ja inimestel selles areneda, ennast ja partnerit sügavamalt mõista. 

Imago suhteteraapia annab hulga praktilisi tööriistu, näiteks kuidas kaaslast kuulata, mis sõnumitega ennast väljendada, mis aitab luua usaldust ja elutervet õhkkonda. Ka kõige keerulisemas suhtes või vaenulikumas kontaktis peitub enamasti võimalus õnnelikuks ja armastavaks suhteks. 

Loe ka: NAISTEJUTUD | «Eestlaste kompleksid tuleks kõik panna suurele ekraanile! Need on...» 

Eeva-Liisa Vahtra, enesearengu teejuht Foto: Kristina Herodes

Milles see siis avaldub? Meie alateadvuses on talletatud lapsepõlve head kogemused, mida seostame armastuse ja turvatundega. Kuid seal on ka need vajadused, mida ei täidetud, igatsus selle järele, mida me ei saanud. Meie lapsepõlvetraumad. «Ja siis me läheme suhtesse ja nimetame seda armumiseks – mul on nii tugev tõmme selle inimese vastu! Aga mida suurem tõmme on, seda rohkem näemegi teises seda salvestatud imagot. Me oleme justkui alateadlikult peegel. Näed uut inimest ja sisemusest kerkib äratundmisrõõm: Ohoo! Emme! Issi! Lõpuks ometi ma saan seda armastust, mida ma nii väga tahtsin! Sealt saab alguse see illusioonide lugu».

Loe ka: NAISTEJUTUD | Just selliseid inimesi on hirmus raske juhtida, kuid nad saavutavad kõige rohkem! 

Inimene kohtab kedagi, kes loob talle sama tunde, mida ta koges lapsepõlves. See võib olla hea või halb tunne, isegi häiriv ja valus tunne, aga kui see on talle tuttav, siis tuttavlikkus loob sideme. Just lapsepõlve lõpetamata lood on need, mis otsivad jätku ja väljundit meie täiskasvanuea suhetes. «Sest alateadlikult me tahame terveneda! Me tahame otsad kokku tõmmata. Aga mis puudub arusaam sellest, mida me ise saame teha, ja oskus, kuidas seda teha.»

Loe ka seda: Ühe suhte purunemise lugu: «Ma ei tahtnud olla asi!» 

Ebaõiglased ootused partnerile

Pahatihti juhtub aga, et me astume suhtesse, aga meil on ebaõiglaselt kõrged ootused oma partneri suhtes ja madal teadlikkus. Mis on tulemus? Saame tuttava valu, aga ei oska sellega midagi teha. Haav läheb sügavamaks. Süüdistame partnerit. Lõpetame suhte ja alustame samasugust otsingut algusest peale.

«Alguses näeme partneris seda head, mis ka meie vanemates oli,» selgitab terapeut. «Seda, mida me väga tahaksime. Pärast alles tuleb see ebameeldiv üllatus – meie partneri käitumine toob välja ka meie lapsepõlve kõige suuremad haavad. See tekitab ebamugavust ja kannatusi. Ja see ongi koht, kus suhted kipuvad katki minema, kust edasi minna ei osata. See võimuvõitluse faas.» Kuid just see on koht, kus meil oleks võimalik tervendada oma praegust suhet ja ühtlasi ka lapsepõlvest saadud haavu, mis mõlemal partneril klapivad.

Kohatu oleks loota, et teine arstiks sinu lapsepõlvehaava. See pole ühegi partneri ülesanne ega isegi mitte tema võimuses. Lähedane kaaslane aitab märgata, kus see haiget tegev asi on, milles enamasti teda süüdistame. Sealt tuleks edasi minna. Tervendada saame ennast ainult ise.

Eeva-Liisa Vahtra

on terapeut ja enesearengu teejuht. Leiad ta siit:

Eeva-Liisa Youtube'i kanal – hulk nõuandlikke videosoovitusi, tema Instagram ja Facebook. Eeva-Liisa Vahtra konsulteerib kliente personaalselt.

Loe temast lähemalt siit:

PERSOON | Eeva-Liisa Vahtra: «Mürgine suhe on hullem kui pohmell»

Naistejutud saated Eeva-Liisa Vahtraga:

NAISTEJUTUD | Aasta õppetunnid: lahku mehe kõrvalt, kes sind tarbib, aga ei hinda!

NAISTEJUTUD | Kas su suhe jääb püsima? Alguses tundub kõik ilus, aga need märgid ütlevad, mis saab homme...

NAISTEJUTUD | «Appi, juba teine mees jättis mu maha, aga tegin ju tema heaks kõik!»

NAISTEJUTUD | Terapeut: «Eestlased teesklevad suhetes! See on standard.» Miks?

NAISTEJUTUD | Salalikud viisid, kuidas nartsissist oma ohvri suhtevõrku meelitab

NAISTEJUTUD. PARIMAD OSAD | Millesse mehed armuvad? Pepu, büsti ja pikkade jalgadega polegi midagi peale hakata...

NAISTEJUTUD | Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

Saated Eeva-Liisaga on kogunud rohkem kui 100 000 kuulamist. Ja «Naistejutud» saadetel kokku täitub kohe-kohe 2 miljonit. Osa võivad muidugi olla püsivad fännid, kes kuulanud igat saadet. Kuid asja sõnum on lihtne: midagi kasulikku ja väärtuslikku neis vestlustes Eeva-Liisa Vahtraga on, muidu inimesed sellele oma aega ei kingiks. Suur aitäh teile!

Loe ka: NAISTEJUTUD | Kriitiliselt vajalik oskus, mis enamikul eestlastel puudu 

«Tegelikult ei ole asjad mitte kunagi nii, et inimene muutub suhtes ja me ei teadnud ette, milline ta on,» usub terapeut. «Ei ole nii! Me alati teame.» Ta on veendunud, et otsime justnimelt kaaslast, kes ärataks meie vana haava. Me otsime läbi armastuse võimalust terveneda. Ja see võimalus ongi päriselt olemas.

Ehkki palju lihtsam on jätkuvalt endale valetada, oma mured partnerile projitseerida, saada uus ja suurem haav, teha teineteisele veel rohkem haiget, pettuda ja minna oma teed...

Praeguseks on tõestatud, et aju salvestab palju rohkem informatsiooni kui me ise suudame tajuda. «Meie alateadvus tunneb partneri omadused väikeste märkide põhjal ära ammu enne seda, kui me sellest endale aru anname. Kehakeel, väikesed miimika muutused, emotsioonid... » Jah, võta parem vastutus – sa ise valisid just sellise kaaslase. Sa ise vastutad oma valiku eest. Ja sul ongi vaja just sellist partnerit, et saada selgeks oma suhe iseendaga.

Eeva-Liisa Vahtra julgustab: alati on võimalik valida võitlus ja süüdistamine. Või valida hoopis armastus ja tervenemine. See pole alati lihtne, kuid on võimalik Foto: Kristina Herodes

Mida siis teha?

«Kuidas valida armastus ja tervenemine? See on mitmekihiline teekond. Hästi oluline on armastuse kogemine – tingimusteta armastuse tunne on väga tervendav. Kuid tihtipeale on sinna vaja jõuda läbi selle, et õppida esmalt iseennast armastama.»

Eeva-Liisa ei mõista hukka ka neid, kes enamasti valusate kogemuste foonil, hirmus haiget saada, oma südame sulgevad. Need kõik on viisid, kuidas me oma õrna, pehmet südant kaitseme. «Meie süda on tõepoolest väga õrn ja tihti õpime juba väikese lapsena neid kaitsemüüre ehitama, sest on liiga valus, seda kõike on lihtsalt liiga palju.» Paraku muud võimalust tervendavat armastust kogeda pole, kui oma süda siiski avada ning endale ja oma suhtele see võimalus anda. Hoolimata sellest kui palju sina, tema või te mõlemad koos olete teineteisele haiget ja suhtele kahju teinud.

«Üks põhitraumadest, mida inimene kogeb, on hülgamine. Olen seda mustrit palju näinud. Ja seni, kuni me seda endale ei teadvusta, kordub sama kogemus. Mina ka avastasin selle läbi oma tee.»

Kuula ka seda! Aasta õppetunnid: lahku mehe kõrvalt, kes sind tarbib, aga ei hinda!

Eeva-Liisa jagab avameelselt, et tema elas hülgamise valu läbi 10-aastasena, kui ta vanemad lahutasid. «Pikalt arvasin, et see saigi alguse sellest. Just see oli sündmus, mis mu emotsionaalselt murdis,» selgitab ta. «Aga tegelikult ei! Natuke hiljem sain aru, et kogesin hülgamise valu ka palju varem, 4–5 aastasena, 7–8 aastasena toimusid sarnased asjad. Emotsionaalset hülgamist ema ja isa poolt ja üksijäämist oli ka varem. Isegi juba sünniprotsessis kogesin, et mul pole emaga ühendust, mida ma nii väga vajasin. Ja see on väga tavaline – sama kogevad ka paljud teised.»

Terapeut usub, et millegi tervendamiseks ongi vaja minna tagasi sinna, kus see tunne alguse sai ning seal trauma tõttu laiali lõhutud pusletükid uuesti hellalt kokku panna. Seda saab teha terapeudi abiga. Siis kaovad selle hirmu ja trauma peegeldused kogu ülejäänud elust. «Mida sügavamalt inimene ennast tundma õpib, seda parem on tal oma osad kokku panna, ta ei ole enam nii laiali.»

Seda saab ka paarisuhtes teha, kui olla valust üle ja mitte minna sulgumise, põgenemise või süüdistamise teed, vaid valida ühendus ja mõistmine. On valus, aga selle saab andestada. Nii suurt ja sügavat lähedust, mis sel moel partnerite vahel sünnib, ei loo mitte miski muu.

Eeva-Liisa Vahtra ja Kristina Herodes salvestusel Foto: Kristina Herodes

Inimene, kes kannab hülgamise valu, otsib selle leevenemist lootes konkreetsete joontega partnerit. Millist?

«Hülgamine võib kutsuda ligi inimest, kes kaldub tõrjuma. Temas peitub usk, et ta ei saa ennast väljendada ja siis ta lükkab eemale,» teab Eeva-Liisa. «See sarnaneb näitega, kus teineteist tõmbavad äreva ja vältiva kiindumusstiili kandjad. Ärev on see, kes on hülgamist kogenud ja vältiv see, kellel on tõrjumise trauma. Enesekaitsekäitumised on täpselt vastupidised, aga seal all on väga sarnane hirm: äkki ma jään armastusest ja ühendusest ilma?»

Selline suhtemuster on väga sage. Ka Eeva-Liisa ise on sama suhtemustri oma elus korduvalt läbi teinud: «Mina ise ka, ma absoluutselt mängisin seda mängu ja kolistasin neid ämbreid mitu-mitu korda enne, kui ma viimaks ärkasin ja sain aru – ma ei saa niimoodi edasi minna! Ma pean vastutuse võtma. Mitte küll kõige eest, vaid enda osa eest, ja oma järeldused tegema.»

Kuula ära kogu saade ja saad teada veel:

• kuidas märgata korduvaid mustreid ja leida mõranemise koht;
• miks me otsime kaaslases emalt või isalt saamata jäänud armastust;
• miks kaaslane kunagi ei saa ega tohi võtta vanema rolli;
• kuidas suhet tervendada
• kuidas leida pahameele ja pettumuse asemel tänulikkus partneri vastu.

Armsad kuulajad, teie soovil on meiega taas stuudios «Naistejuttude» palavalt armastatud püsikülaline – enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra. Saatejuht Kristina Herodes.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 306 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.