Eesti Loomakaitse Selts (ELS) juhib loomaomanike tähelepanu sellele, et loom ei muutu viisakaks ühiskonna- ega pereliikmeks vabakasvatusmeetoditega, vaid tema käitumist tuleb jälgida ja vajadusel looma ka õpetada.
Lisaks muudele kohustustele, mis looma võtmisega tekivad, peab värske koeraomanik leidma aega looma juhendamiseks ja õpetamiseks. Kindlasti peab õppimise protsess looma jaoks olema tore kogemus, kirjutab loomakaitse selts.
Eesti Loomakaitse Selts puutub kokku peredega, kes võtavad endale lemmiku, kuid unustavad sageli ära, et loom vajab rohkem tegelemist kui vaid tema pissitamine ja toitmine. «Meile jõudvatest juhtumitest kumab läbi loomaomanike arusaam, nagu nende loom peaks inimeste maailmas toimuvaga ja selle reeglitega harjuma iseenesest. Sageli ei mõisteta liigi iseärasusi ega arenguetappe. Näiteks ei tulda toime noorkoera energiaga ja huviga uue vastu ega kutsika sooviga kõike hammustada. Seda sageli tõlgendatakse agressiivseks või halbadeks kommeteks,» kommenteeris ELSi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu.
Selleks, et lemmikloom käituks hästi ja oleks vaimselt terve, peame meie kui looma esimene kodu, olema teadlikud looma loomusest, olema temaga kannatlikud, tagama võimaluse loomuomaselt käituda ja valmis teda juhendama ja õpetama.
Kuidas hoolitseda lemmiku eest nii, et temast kasvaks viisakas pere- ja ühiskonna liige
1. Võimaldada õnnelik lapsepõlv ja mõista selle mõjusid
Nii nagu mõjutab inimeste vaimset tervist ja eluga toimetulekut lapsepõlves toimunu, mõjutab see ka loomi. Liigiti on loomulikult mõju erinev või mõnel see lausa puudub, kuid näiteks koerte puhul on mõju uuritud ja leitud, et kutsikat võib mõjutada õdede-vendade rohkus pesakonnas, ema tähelepanu hulk ja emaga koos veedetud aja pikkus. Näiteks kui pesakonnas on palju kutsikaid, siis võib juhtuda, et kutsikas kugistab oma toitu või muutub toidu või oma asjade suhtes kaitsvaks.