/nginx/o/2023/08/14/15521614t1h14d5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409039t1h19e9.jpg)
Paljud neist kattuvad teiste reisisellide soovitustega: lennupileteid otsides ja ostes kasuta privaatset veebilehitsemist ning turbulentsi kartes vali õhusõidukis istekohad tiibadest ettepoole. Lennujaamast hotelli sõites lobise võimalusel taksojuhtiga, sest see võib osutuda kuldaväärt linnaekskursiooniks. Kui triikrauda pole, kasuta fööni või juuksesirgendajat ja nii edasi ja nii edasi. Aga on veel palju salanippe!
Olen mitu korda sihtpaika jõudes avastanud, et muidu on kõik imeline, aga vaat see adapter, mille abil saaks telefoni laadida, on maha ununenud. Ei tasu meelt heita! Kui ligiduses on televiisor, on lahendus juba käeulatuses. Tänapäevaste telekate taga on nimelt USB-pesa, mille külge saab telefoni või akupanga laadima panna. Üks mu tuttav lisas elektrinippide ritta veel ühe: kuna tal on mitu last ning ööbimispaikades vähe seinakontakte, on tema kohvris alati üks jaotuspistik.
Kohvriruumi säästmiseks on kaks nippi, koos kasutades eriti efektiivsed. Esimene neist on pagasi organiseerijad: lukuga kotid, mis mahutavad haruldaselt palju kraami. Ja teine soovitus on esimese jätk: kui pakid riideid, keera need rulli. See hoiab kokku ruumi ja rõivad kortsuvad vähem.
Olen mitu korda sattunud riiki, kus inglise keelega hakkama ei saa. On mitmeid tõlkerakendusi, mis ilmselt laitmatult töötavad, aga alati ei ole internetiühendust või minul kannatlikkust neid kasutada. Mu kaaslane töötas lahenduseks välja tõhusa nipi. Lühidalt: pole vaja laterdada. Lähene, naeratus huulil ja tänu silmis, kohalikule, ütle «Taxi» ja nad mõistavad. Järgneb suunav käeviibe, mõni lahkem tuleb lausa teed näitama. Kehtib ka midagi muud otsides. Ütle kohv ja sind juhatatakse kohviku poole, näita kokkupandud sõrmedega suu poole ja mõistetakse, et otsid toidukohta.
Kord Montenegros ühes pisikeses poes avasin rahakoti ja avastasin, et mu ID-kaarti pole enam. Mu keha kattus jääkülma higiga ja kujutasin ette ennast piiripunktis pääsu kodumaale anumas. Veel hetk hiljem meenus õnneks, et sealkandis on hotellidel komme külastajate dokumente enda käes hoida ning tegelikult ma pole midagi ära kaotanud. Loodetavasti ei lähe mul seda oma soovitust kunagi elus vaja, aga ID-kaardi ja passi koopiad meilikastis tagavad sellest päevast alates minu meelerahu ja parema une. Vähemalt peaksid need vajadusel veidikenegi abiks olema, kui pikanäpumees rahakotile küüned taha ajab.
Ja kui hotellitoas pole lauda, riiulit või kohvrile mõeldud pagasialust, viska pilk esikukappi. Kui seal on triikimislaud, oled päästetud. See on suurepärane abivahend, kui on vaja mõni riidehilp ööga kuivaks saada. Riputa märg ese triikimislaua külge, tõsta puhuri või radiaatori lähedale ja hommikuks on seelik või pluus selgapanekuks valmis. Mõistagi sobib seal peal hoida veiniklaasi, snäkitaldrikut ja uusi riideid ja kingi, mis ostukeskustes justkui nuruvad, et sinuga Eestisse kaasa saaksid tulla.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/02/15364935t1h093e.jpg)
