NAISTEJUTUD ⟩ «Jälle sa tegid vea, käpard!» Kuidas sisekõne meie elu ära rikub?

«Kui sa korralikult teha ei oska, siis ära parem teegi,» õiendab Tähenärija.

«Jälle sa tegid vea, käpard! Mitte midagi sa ei oska,» käratab Kohtunik.

«Oh ma vaeseke, keegi ei aita mind,» ulub Ohver.

Tuleb tuttav ette, eks? Kes siis selliseid vastikuid tüüpe kohanud poleks! Kuid teisi pole mõtet süüdistada, see ei aita. Need on sabotöörid meie endi sees, kes keeravad kihva suurema osa meie häid kavatsusi.

Ettevaatust – see lugu võib radikaalselt parandada su elu ja suhteid.

Miks nii palju häid plaane hukka läheb? Miks vaid 20 protsenti inimesi õnnestub, aga lõviosa läbi kukub? Inimesel võivad olla imelised anded, kuhjaga tarkust, elukogemust ja läbilöömisvõimet igal võimalikul skaalal. Aga ta ei jõua kahjuks kuhugi. Vähemalt mitte sinna, kuhu ta jõuda võiks. Sest ta ise paneb enesele jala ette ilma, et sellest arugi saaks.

Saa tuttavaks: siin on kümme sabotööri meie endi peas, kes kõik kihva keeravad. Seda põnevat ja teaduspõhist vaadet tutvustab koolitaja ja coach Raido Rõivas.

Raido Rõivas Foto: Mirjam Veisner

Loe ka: NAISTEJUTUD | Armumine pole iial juhus. Selle varjatud põhjus on...

«Ma olen elupõline inimese uurija,» ütleb Raido enda tutvustuseks. «Mind huvitab, kuidas leida lahendusi, kuidas olla õnnelik. See algas sellest, kui ma nägin oma vanemaid õnnetutena. Nad ei osanud omavahel suhelda ega ennast juhtida. Ja siis ma avastasin, et vahepeal nad ikkagi said sellega hakkama. Kuidas? Sealt sai alguse minu motiiv aidata oma vanemaid õnnelikumaks teha.» Raido oli vaid 6–7-aastane poiss, kui ta sellise suure vastutuse oma õlule võttis, ning see tee viis loogilise jätkuna välja koolitaja tööni, mida ta teeb täna.

Sisemiste sabotööride meetod on paljudest tööriistadest, mida Raido tänaseni on rakendanud, üks tõhusamaid ja elumuutvamaid. «Need on ellujäämise taktikad, mille endale lapsepõlves loome.» Kuid häda on selles, et kui me tegeleme ellujäämisega, siis saab meie ajust meie vaenlane. «Siis me ei kasuta arengurežiimi, ei leia lahendusi ega näe võimalusi. Ellujäämisrežiimil aktiveeruvad sabotöörid, oleme kriisis. Oleme rünnakus, kaitses või tardumises. Tark aju ei tööta! Meie aju ei saa samal ajal olla ellujäämisrežiimis ja arengurežiimis.»

Raido Rõivas näitab «Naistejuttude» saate stuudios üht imelihtsat väga kasulikku harjutust. Loe altpoolt, mida see teeb! Foto: Kristina Herodes

Põhjused peituvad meie endi sees

Kerge oleks öelda: «Teised panid jala taha!» Tõsi – juhtub ka seda, aga suurimad vaenlased oleme endale tegelikult meie ise. Teooria, millest Raido lähtub ja mida ta on praktikas edukalt juba aastaid rakendanud, on Shirzad Chamine'i positiivse intelligentsuse mudel. Mees avaldas sama nime all ka raamatu «Positive Intelligence», millest sai New York Timesi bestseller. Chamine on psühholoogiharidusega neuroteadlane, Stanfordi ülikooli õppejõud ja rahvusvaheliselt edukas coach. Ta toob selgelt välja põhjused, miks ainult 20 protsenti inimesi ja meeskondi saavutavad edu ning 80 protsenti kukub läbi. Need ongi kümme sabotööri. Millised neist mõjutavad kõige rohkem just sind, saad kindlaks teha testi abil.

Kuidas sul on lood positiivse intelligentsusega ehk kui suure osa ajast on aju su sõber ja kui palju ta töötab sulle vastu? PQ (ingl positive intelligence quotient ehk positiivse intelligentsuse kvoot) on vaadeldav vaimse vormisolekuna, seda aitab tuvastada PQ-test. 

Tegime testi ka ise. Raido sõnul mängib tema puhul olulist rolli näiteks Vältija. Kristinka puhul aga Rahutu ja Saavutaja. Proovi – saad enda kohta teaduspõhise ning huvitava vaate, mis aitab suure sammu edasi edu saavutamise ja endaga rahus elamise poole. 

«Sabotööre võib nimetada meie alaisiksusteks,» selgitab Raido. «Igasugune negatiivne emotsioon tähendab ellujäämisrežiimi. Näiteks hirm, viha, ärevus... Need kõik on suletusele suunatud emotsioonid, mille mõjul sa tahad tõmmata end kokku, kaitsesse. Teisalt avatusele suunatud emotsioonide mõjul läheb keha kohe uurimisse, vastuvõtmisse, põnevusse.» Kui enda sees toimuvat veidi tähele panna, saab erinevusest kergesti aru.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Ülimalt ohtlik supervaimsus: «Nii kaob side reaalse maailmaga!»

Raido Rõivas on veendunud, et õppides tundma oma sisemisi sabotööre, saame neid ka kahjutuks teha. Silmi kinni pigistades aga hävitavad nad meie eduvõimalused ja elu. Foto: Mirjam Veisner

Kümme sabotööri

«Sabotööride kasutamine ja negatiivsetes emotsioonides viibimine on harjumus,» ütleb Raido Rõivas halastamatult ausalt. «Endale seda teadvustades saab iga inimene oma aju häälestada ellujäämiselt targale vaatele. Negatiivses emotsioonis pole vaja viibida kauem kui minut!» Kuidas end aidata? Alustame teadvustamisest.

Kohtunik

Tema kohta öeldakse meister-sabotöör, kuna ta on esil kõigis inimestes. Kriitik, kes leiab vigu endas ja teistes ning põhjustab sellega pettumust, viha, häbi ja süütunnet. Just Kohtunik on see, kes leiab vea, eksimuse või probleemi ja aktiveerib sellele osutamise kaudu kõik teised inimeses peituvad sabotöörid. «Sina oled süüdi!» On küllaga inimesi, kes elabki kohtuniku rollis, materdades teisi ja sisimas ka iseennast. Keskendub alati negatiivsele, vigadele, puudulikule, kasutab alandavaid võrdlusi. Head pigem ignoreerib ja peab loomulikuks. Edasi sõltub juba inimese ellujäämismehhanismidest, kuidas ta olukorraga hakkama saada püüab.

Vältija

Vältija püüab vältida konfliktiolukordi ja situatsioone, kus on risk midagi kaotada. Võib näida positiivne, kuid tegelikkuses väldib ta muid emotsioone. Ta võib olla oma positiivsuse vang, kes surub viha, valu ja kibestumise lihtsalt alla. Vältimine on väga ohtlik sabotöör: kui lasta sel võimust võtta, võib inimene realiseerimata jätta kõik tõeliselt väärtuslikud ideed! Levinud alamvorm on edasilükkamine, eriti kehtib see keerukate, riskantsete või uute ülesannete puhul. Et mitte tunda valu! Vältijal on ka väga keeruline «ei» öelda, see on tal ühine joon Meeldijaga. Ta ütleb «jah», et vältida eitusega kaasnevaid negatiivseid tundeid. Pigem kasutab passiiv-agressiivset stiili kui ütleb asjad otse ja ausalt välja. Vältides konflikte pole meil ka lähedasi, ausaid ja sügavaid suhteid. Halba varjates kahaneb kaaslaste usaldus Vältija vastu.

Meeldija

Meeldija varjatud kavatsus on saada heakskiitu, ilmselt oli see lapsepõlves tema ellujäämistaktika, ja välja teenida armastust, mida ta muidu ei saanud. Tulemus on see, et pannes teised endast ettepoole, kaotab ta ennast ja oma vajadused. Eestlastel on meedlijate kohta ka kangem sõna - pugeja. Tema päevi täidab enda vormimine selle järgi, mida teised ootavad, nende meelitamine, päästmine ja aitamine. Teised muutuvad temast sõltuvaks ja inimene ise on ülekoormatud. Olla see otsatult «hea inimene», kes aitab kõiki ja ütleb alati jah, viib välja ikkagi väga õnnetusse kohta. Ennast pidevalt reetes muutub ta haavunuks ja tigedaks.

Supersaavutaja

See inimene paneb eneseväärtuse sõltuma oma saavutustest. Ning mitte millestki ei piisa! Ta pole kunagi rahul ja jahib uusi, veelgi paremaid tulemusi. Ja kui ta äsja midagi saavutanud pole, tunneb ta end kohe halvasti ning väärtusetuna. Tänapäeva saavutushaiges maailmas on see kahjuks sage tüüp. Mis tal on puudu? Oskus nautida ja oskus tähistada, mis tasakaalustaksid saavutusjanu. Suur lõks on surve olla parim, mistõttu seal, kus puudub võimalus välja paista, ei hakka ta üldse vaeva nägemagi. Võib karta emotsioone, sest need segavad eesmärkide saavutamist. Võib karta ka lähedust, eelistab hoida eemalt paistvat täiuslikult edukat fassaadi. Oht on kaotada ühendus oma enda sügavate tunnetega ja seetõttu ka võime luua lähedasi suhteid.

Rahutu

Püsimatu tegutseja, kes lihtsalt ei suuda olla. Sageli esineb see sabotöör Supersaavutaja kõrval ja võimendab seda. Võib tunduda tore ja energiline tüüp, kes oskab elust rõõmu tunda. Tegelikult kihutab teda tagant süütunne. Ta usub, et tal pole lubatud puhata ega peatuda. Vahel ei suuda ta kusagil kohal olla ega midagi õieti nautida, vaid kihutab mitte midagi sügavuti kogemata läbi elu. Püüab vältida tegelemist sellega, mis tõeliselt oluline ja vastutusrikas. Ta ei aktsepteeri seda, mis on – tema tahab juba uut elamust. Kohaolutreening on praktika, mis aitab teda kõige enam. Muul juhul võib tema käivitava energia positiivsus pöörduda kaost ja ärevust külvavaks keeriseks. Ta küsib rahulolematult: «Miks keegi minuga sammu pidada ei suuda?»

Üliratsionaalne

Faktiinimene, kelle ellujäämistaktika on ratsionaliseerimine. Teised tajuvad teda külma ja eemalolevana, kuna kriitilises olukorras eelistab ta fakte emotsioonidele. Tema loogiline mõtlemine ja terav taip heidutavad vähem analüütilisi inimesi. Ta on kinnine, oma tundeid eelistab hoida endale. Seetõttu kannatab sageli läheduse, soojuse ja mõistmise puudumise all. Ta usub, et ratsionaalne mõistus on ülim ja seda tuleb kaitsta kõige segadust tekitava eest, mida mõõta ei saa. Sageli on see meie ühiskonna kollektiivne sabotöör. 

Tähenärija

See enda ja teiste elu mürgitav tüüp seisab sageli Üliratsionaalse kõrval. Tema painajaks on liiga kaugele läinud perfektsionism. Tema maailm on must-valge, õige on õige ja vale on vale. Vigu ta vihkab ja tegelikult paaniliselt kardab. Mille järgi ta ära tunneb? «Mina olen nõudlik, teistest parem, mina tean, kuidas on!» Peab äärmuslikult reeglitest kinni ja kartes olla ise vale, otsib ta maniakaalselt teisi, kes teeks vigu ja oleks valed. See on tema peamine tegevus.

Ülivalvas

Inimene, kes elab pidevas hirmus, ärevuses ja mures. Tema valvsus ei kao kunagi ja kulutab ära suurema osa tema eluenergiast. Olla pidevalt sellises ellujäämisrežiimis on äärmiselt kurnav nii inimesele endale kui ka tema kaaslastele. Ta on alati hirmul, kuid varjab seda skeptilisuse, halvakspanu ja küünilisusega. Ta ei suuda usaldada ei ennast ega teisi ning on krooniline kahtleja. Ohusignaalide suhtes on ta ülitundlik ja kardab, et pisimagi eksimuse korral on teised kohe ta kõri kallal. Näeb maailma mustades värvides ja ei suuda rõõmustada, sest «kõik hea saab kohe läbi ja siis tuleb midagi halba». Mõelge Eesti vanasõnadele...

Ohver

Võimendab oma emotsioone ja kaldub dramaatilisusse. Võtab märtri rolli ja usub, et temast ei sõltu midagi. Ta on kunagi saanud aru, et kaeveldes ja hädaldades saab tähelepanu ja armastust, ta jääb ellu ning nii saab isegi edukas olla! Kahjuks ta polegi sealt edasi liikunud ega püüdnud ise vastutust võtta. «Vaene mina! Minu mure on see kõige suurem mure. Mitte keegi ei mõista mind!» Tema hävitav harjumus on jääda pikalt marineerima oma halbadesse emotsioonidesse ja neid kaastunde saamiseks võimendada.

Kontrollija

Tema vastupidi püüab vastutada nii enda kui kõigi teiste eest, kuid teeb seda olukorra kontrollimise kaudu. «Ilma minuta ei saa midagi tehtud!» Ta usub, et vaid käsu ja surve all keegi midagi teeb, ja on sama halastamatu enda vastu. Tema tahab mõõta, võistelda ja teda stimuleerivad konfliktid. Pehmemate ja soojemate tunnete tajumisega võib tal isegi probleeme olla. Võimetus kontrollida tekitab temas ärevust, rahulolematust, kriitikat ja viha. Üllatub, kui teistele nii haiget teeb, ise usub ta, et tema pidev kontroll on vajalik. Enda suhtes sarnast käitumist ei talu absoluutselt: «Mitte keegi ei tule mulle ütlema, mida mina pean tegema!»

Nii mõnelgi tekkib nüüd tunne - oi, ma tean selliseid inimesi! Ja ka see võib olla tõsi. Nii mõnigi inimene on oma alamisiksuseag sedavõrd samastunud, et elabki peamiselt tema elu ning vaatab kogu elu ellujäämisrežiimi vaatenurgast.

Loe ka: NAISTEJUTUD | «Minul küll alaväärsuskompleksi pole!» See ütleb, et...

Väljapääs 

Kuidas nende tüüpidega toime tulla? «Kõik algab teadvustamisest,» soovitab Raido. Tuleb lõpetada endale valetamine ja probleemide eitamine ning vaadata ausalt endasse: millised sabotöörid sinu kavatsusi järjekindlalt hukka ajavad? Samal hetkel, kui seda teadvustame, väheneb nende mõju. Kuid see on alles esimene samm.

«On konkreetsed teaduspõhised tehnikad, mille abil saab ise viia oma aju ellujäämisrežiimilt targale vaatele,» rahustab Raido. Ja see kõlab veenvalt, kuna tal on ka teaduslikult tõestatud juhised anda. «Aluseks on nelja erineva teadussuuna koostoime: neuroteadus, positiivne psühholoogia, kognitiiv-käitumuslik psühholoogia ja sooritusteadus. On uuritud, mis aitab ühest aju toimimisest minna teise. Aitab kohalolu ja teadlikkus.»

Hea harjutus on panna nimetissõrm ja pöial kokku ja teadvustada nende vahele jäävat tunnet. Tähelepanu tuuakse ära ohuallikalt ja aju hakkab uurima seda, mis toimub siin ja praegu. Aitab ka kõige kaugema objekti uurimine või kolm sügavat hingetõmmet. Igaüks saab harjutades märgata, kui mõni sabotöör aktiveerub, ja teadlikult otsustada end ümber lülitada.

Raido Rõivas Foto: Mirjam Veisner

​Kes on Raido Rõivas?

Raido Rõivas on koolitaja, coach, motivatsioonikõneleja ja partner ettevõttes Competence Development.

Ise ütleb ta nii: «Usun, et inimesel on kaks võimalust: õppida tegelema kõige vajalikuga kasulikul, meeldival ja meisterlikul moel või liikuda ohvrina. Keskkonnal on meie üle suur mõju, samas on igal inimesel võimalus arendada oskusi ja leida ressursse, et oma ellu soovitud muutusi tuua. Koolitajana inspireerib mind võimalus edasi anda kogemusi ning teadmisi, mis aitavad saavutada tulemusi ja elada elusat elu.»

Raido Rõivasel on neurolingvistilise programmeerimise (NLP) treeneri rahvusvaheline sertifikaat ning kümme aastat kogemust sel alal, eneseteostuse, juhtimise ja Mastermindi-alased teadmised, mille omandas Teadliku Muutuse Kunsti kursustel. Ta on osalenud kaks aastat USA SW Company programmis. Raido on veendunud, et igale probleemile on lahendus ning väljakutsed ja kriisid on elu parimad arenguvõimalused. 

Loe ka: NAISTEJUTUD | Just selliseid inimesi on hirmus raske juhtida, kuid nad saavutavad kõige rohkem! 

Targa vaade

Mis on ajule lihtne ja mugav, ei ole kahjuks kasulik. Teadlikult on aga võimalik treenida aju minema arengurežiimi ja seal püsima. Selleks saab kasutada viit tarka jõudu. 

1. Empaatilisus

Lihtne otsus kasvatada empaatiat on oluline võti selleks, et olla ise õnnelikum ja edukam. See on targa vaate alustala, mitte hoolitsevate ametite, emade ja naise pehme väärtus. «See on enda ja teiste mõistmine,» selgitab Raido. «Kohtunik on hukkamõistja, tema näeb tunnelvaadet, empaatia kätkeb soovi mõista, vaatab laia pilti, näeb lahendusi ja võimalusi.» Küsi, mida on siit olukorrast võimalik õppida.

2. Uurimine

«Minu üks suuremaid õpetajaid ütles mulle: ükskõik, mis sinuga toimub, uuri seda huvi, põnevuse, avatuse, mängulisuse ja lapsemeelse avastamisrõõmuga.» Nii kui võtta selline hoiak, kaob ellujäämine. See on võlutud antropoloogi vaade. Ütle endale: oo, kui huvitav!

3. Innovatiivsus

Ebamugav olukord võib meid tõugata ellujäämisele ja olla ebameeldiv. Aga näe selle väärtust! Kui samamoodi ei saa, siis uutmoodi saab! Näe tõuget kastist välja mõtlemiseks, leiutamiseks, avastamiseks, loomiseks ja uute lahenduste leidmiseks. Küsi, mis siin veel võimalik on. Ja mis veel? Aga mis veel? Küsi seni, kuni lahendus tuleb.

4. Navigeerimine

Eesmärk on olla kontaktis oma väärtusega ja lähtuda sellest, mis on sulle tähenduslik. Kujuta end ette keerulisest situatsioonist välja oma elu lõppu ja mõtle, millise valiku sa sealt tagasi vaadates teeksid.

5. Aktiivsus

Leia endas ülim keskendumus ja asu pühendunult tegutsema. «Esimene samm: teadvusta oma ellujäämisrežiimi, milline sabotöör su alateadvust juhib, tee mõni kohaolekutehnika ning rakenda neid viit tarka jõudu. Juba ükskõik millise kasutamine neist muudab olukorda!»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Kõige tähtsam asi suhtetormis, mida teavad ainult õnnelikud paarid...

Kuula ära terve saade, see avab sügavuti silmad õige mitmes küsimuses.

• Õpid lähemalt tundma kõiki oma sisemisi sabotööre.
• Saad teada ka, kuidas nendega toime tulla.
• Kuidas treenida oma aju olema targem?
• Kuidas lahti lasta esmapilgul magusatest ja mugavatest mõtetest, mis on tegelikult hävitavad?

Minul endal oli seda saadet erakordselt huvitav ja silmi avav teha, ma loodan, et kogu see kirg ja avastamisrõõm jõuab ka teieni!

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 311 osa leiad siit!

Sul on oma lugu, mida soovid jagada? Kirjuta: [e-mail].

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.