NAISTEJUTUD Märt Aro: koolis õpetatakse valesti! Nii tekitame depressiooni ja alaväärsust (5)

Märt Aro sõnul võib kooli drilliga loovuse tappa ja tiibu kärpida. Foto: Sander Ilvest
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Miks õppimine nii kergesti depressiooni ja alaväärsust tekitab? Miks juhtub nii, et päeval õpitu öösel ununeb? Miks toimub õppimine tegelikult just nimelt unes? Mis asi on flow ja kuidas see sind aitab? Miks toodab kool endiselt tehasetöölisi, kui maailm vajab hoopis loovaid isemõtlejaid? Vastused annab haridusinnovaator Märt Aro.

Koolikell kõlab taas üle kogu Eesti. Tundub armas traditsioon, eks? Haridusinnovaator Märt Aro avab selle hoopis teise tähenduse. «Miks on koolitunnid just 45 minutit pikad ja paljudes koolides on endiselt kasutusel koolikell? Industriaalühiskonna ajastul oli vaja inimestele sisse treenida, et neil ei oleks mingit negatiivset emotsiooni, kui kõlab liinitööle kutsuv või töölisi laiali saatev vile. Vaja oli inimesi, kes nipsu pealt käsku täidaks.» Nii et iga valiku taga on loogiline põhjus. Iseasi, kas see kunagine põhjus muutuvas maailmas veel adekvaatne on.

Loe ka: NAISTEJUTUD | «Jälle sa tegid vea, käpard!» Kuidas sisekõne meie elu ära rikub? 

«Miks meil on selline haridussüsteem?» küsib Aro. «Suures pildis on praegune süsteem 1850ndatest alguse saanud. Kui vaadata majanduse arengut, siis see oli industriaalühiskond 2.0. See oli aeg, mil pidid just tööle hakkama tootmisliinid ja haridussüsteemi mõjutas see väga palju. Tarvis oli koolitada inimesi, kes toimiksid hästi liinitöö keskkonnas ja suudaksid täita ülevalt tulevaid käske.»

Loe ka: Lapsevanemad toodavad depressioonis põlvkonda 

Nii me treenime ja valmistame noori inimesi ette liinitööks. Kui suur see vajadus praegu reaalselt on? «Julgen arvata, et alla kümne protsendi. Inimesi, kes suudavad käske täita ja kella või vile peale joosta, on järjest vähem ühiskonnas vaja! Isegi lihttööd ja liinitööd, mis alles jäävad, vajavad võimet iseseisvalt otsuseid vastu võtta.»

Ootused inimestele muutuvad 

Mis määrab edu? «Eeskätt elukestev õpe. Peaksime armastama õppimist sünnist kuni surmani.» Harjumus huvituda, avastada, õppida ja ka õpitut uuendada – see oleks kõige väärtuslikum harjumus, mida noortele koolis kaasa anda. Õppida õppimist armastama võiks olla kõige parem eesmärk.

Edu saavutamiseks on olulisim omaduste kogum, mida nimetatakse inglise keeles grit’iks. «Oma asja ajamine ja mitte allaandmine, võime pingutada pika aja jooksul ühe eesmärgi nimel. See on lähedane eestlase jonnakusele. Eesti šansid maailmas on väga head: me väärtustame haridust ning oleme tehnoloogiliselt paljudest Euroopa riikidest ees.»

«Pidev negatiivne tagasiside murrab lõpuks kõige tugevamagi inimese,» teab haridusasjatundja Märt Aro
«Pidev negatiivne tagasiside murrab lõpuks kõige tugevamagi inimese,» teab haridusasjatundja Märt Aro Foto: Sander Ilvest

Loovuse tapmine

Üks suur risk, jäädes kinni iidsesse käskudel-keeldudel ja sundusel püsivasse haridussüsteemi, on loovuse väljasuretamine. Kui inimene kardab vigu teha ja eksida, ei saa ta ka oma loovust väljendada. «Vile peale pole kahjuks loomingulist tööd peaaegu võimalik teha, seda on suhteliselt põhjalikult uuritud,» kinnitab Aro. «Loomingulised protsessid on hoopis teistsugused. Ja kui räägime ka süvitsi õppimisest, siis selleks et saada sügavamasse õppimise protsessi nagu ka loomeprotsessi, on vaja saavutada flow. Ja kui me seda protsessi millega tahes lõhume, on see väga halva mõjuga.» Märt Aro soovitab kõik segajad eemale panna. Võib küll tunduda, et katkestan korraks oma süvenenud töö ja vaatan telefoni, see võtab ju vaid paar sekundit. «Aga teaduslikult on tõestatud, et sügavama töö seisundi saavutamiseks kuluv keskmine aeg on 26 minutit. Kui see üldse taastada õnnestub.»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Just selliseid inimesi on hirmus raske juhtida, kuid nad saavutavad kõige rohkem! 

Kuidas flow’ seisundit saavutada? Väga oluline on leida üles sisemine motivatsioon. «Me peame oma alateadvuse jaoks ära põhjendama, miks see teema on meile oluline,» sõnab Aro. «Sest kui me seda ei suuda teha, algab sisemine vastutöötamine. Õppija ei suuda sellises olukorras mingit sügavat õppeprotsessi vastu võtta.»

Mõelgem korraks, kuidas sageli käib koolis. Sisemise motivatsiooni suurendamisele tähelepanu pööramise asemel tundub paljudele käepärasem kasutada sundust ja karistust. Mõlemad vähendavad nii soovi õppida kui ka indu midagi luua. «Väga lihtne on kritiseerida, et õppijad ei taha õppida. Kuid me ei võimaldagi neil mõelda, miks see on neile kasulik või vajalik. Tänapäeva maailmas on aga eneseanalüüsi oskus väga tähtis ja seda on täiesti võimalik treenida juba alates 3-aastasest.» Üks väga hea metoodika on projektõpe, kus laps saab ise teema valida ja aktiivselt töötada selle kallal, mis on talle sisemiselt oluline. Siis tegutseb inimene tohutu kirega ega tunnegi, et ta õpib, kuid selle käigus saab saavutada ka kõik arengueesmärgid. «Personaliseeritud õpe on möödapääsmatu.»

Paigalseisu ei ole!

Õppimine ei puuduta kaugeltki ainult koolilapsi. Muutuvas maailmas on igaüks aru saanud, et see kestab kogu elu ja pääsu pole kellelgi. See valik küll loomulikult on, aga samal sekundil, kui lõpetad edasiõppimise, hakkavad teadmised ja tarkus taandarenema. Paigalseisu ei ole!

Õppimine võib olla naudingut pakkuv, tulemusi loov, enesehinnangut tõstev ja lausa õnnetunnet tekitav kogemus. Kuid see võib olla ka frustratsiooni tekitav, traumaatiline, vastik ja valus kogemus. Kahjuks õpetatakse meid sageli viisil, mis suunab selgelt teisele rajale, mille käigus omandatakse kõige kahjulikumad hoiakud «õppimine on raske!», «mina ei ole piisavalt hea!». Arvamuse avaldamisega kaasneb hirm. Eksimus saab karistuse. Ja see on kurb.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Maailm hoopis teise nurga alt kui oled seni osanud näha...

«Kuidas käib loomulik õppimisprotsess?» küsib EdTech Estonia ettevõtete eestvedaja Märt Aro. «On inspiratsioon, meid tõmbab mingi teema käima. Selle baasilt tekib motivatsioon sellesse süveneda ja asjast täpsemalt aru saada. Ja sealt tekib terve plejaad mitmesuguseid teadmisi, et kaasust päriselus lahendada.» Pole vahet, kas rääkida koolilastest või täiskasvanutest, neid huvitab päris elu, reaalsed sündmused, mitte konstrueeritud teoreetiline maailm. 

21. sajandi inimese võtmeoskused

Analüütiline mõtlemine, innovatsioon.

Aktiivse õppimise võime, strateegiate omandamine.

Mitmetahuline probleemide lahendamise võime.

Kriitiline mõtlemine, analüüsivõime.

Loovus, originaalsus ja initsiatiiv.

Liidriomadused ja võimekus sotsiaalses kontekstis mõju omada.

Tehnoloogia kasutamise oskused – Eesti on siin esirinnas.

Protsesside läbimõtlemise võime, programmeerimise oskus.

Vastupidavus, pingetaluvus, paindlikkus.

Eneseväljendusoskus, ideede esitlemise oskus, võimaluste nägemine takistuste asemel.

Mitte käsk, vaid soov 

Inimene tegutseb või õpib tõhusalt üksnes siis, kui ta leiab selleks sisemise motivatsiooni. Ta usub siiralt, et see on vajalik ja oluline. Aga mis juhtub siis, kui me ei leia sisemist motivatsiooni? «Inimese aju on väga kaval instument,» tõdeb Märt Aro. «Kui meil ei ole oma alateadvusega kokkulepet ega selgust, miks meil mingisuguseid asju vaja on, siis salvestab aju teadmise vaid ajutiselt ja viskab selle kõik ajust välja. Seda on enim uuritud just eksamiteks õppimise näitel.» Praeguse kooli valus tõde: õppija teab, et õpib vaid selleks, et eksamil hea hinne saada. Kui eksam läbi, siis ta unustab kohe. On kindlaks tehtud, et juba nädal hiljem ei ole mitte midagi enam meeles.

«Kui motivatsioon tuleb seestpoolt, õpivad lapsed kuni kümme korda tulemuslikumalt. Survestamine hinnete, hirmu või vägivallaga üksnes segab seda protsessi,» nendib Aro.

«Kui sul on aga alateadvusega kokkulepe, et see õppeprotsess on sulle tulevikus ka vajalik, üritab aju seda süsteemi panna ja riiuleid koristades sättida selle nii, et teadmine oleks kättesaadav ja kasutatav ka tulevikus.»

Haridusinnovaatori sõnul annab ühed parimad oskused kaasaja maailmas toime tulekuks teooria problem-(või project-)based learning ehk PBL. «Praeguste raportite alusel on need kõige paremad metoodikad 21. sajandi oskuste arendamiseks. Jama on selles, et need ei lähe hästi kokku meie traditsioonilise koolisüsteemiga, kus õppeained on fiktiivselt üksteisest eraldatud ja on võimalik hindeid panna igasuguste «mõõdetavate» asjade eest.»

Õppimine toimub unes

Meist endast sõltub see, kas unes õpitu kinnistub või kustub. Kahjuks enamasti juhtub viimane, kuna meie aju ja alateadvus pole veendunud õpitu vajalikkuses. Kuidas seda toimivat kokkulepet oma alateadvusega siis teha? «Mõtle enda jaoks läbi, mida elus soovid, ja pane see endale kirja. Kirja pandud asjad võiksid olla hästi konkreetsed, selged ja peaksid tundma joonduses olemise tunnet. Seal ei tohi olla ühtegi seesmist konflikti, sel juhul asi ei toimi.» Märt Aro on endale tähtsa asjana kirja pannud selle, kuidas ta ennast midagi tehes tunneb, sellest ta ka lähtub. Kirja pandut võib alati korrigeerida ja täpsustada, aga kusagilt tuleb alustada. «Muidu sinu alateadvus sind õppimisel lihtsalt ei aita.»

Märt Aro on praegu toimuva suhtes õigustatult kriitiline. «Kuni me ei hakka mõõtma 21. sajandi kontekstis tähtsaid asju, on ka keeruline fookust olulisel hoida. Lihtne on tegeleda drilliga standardiseeritud testideks ja koole nende alusel ritta panna ning elada illusioonis, et kõik on super hästi. Ja uskuda, et need, kes drillivad rohkem, on eluks kuidagi paremini valmistunud. See on mugav uskumus ja tekitab inimestele hea tunde, et nad on teinud endast oma laste jaoks parima, kuigi on põhjendatud kahtlus, et kärbitakse süsteemselt järelkasvu tiibu.»

Võlusõna flow

Mis imeasi see õppimist soodustav flow on? Seda võiks vaadelda kui arukat vahemikku. «Inimene tunneb end tegutsedes kõige paremini, kui ta saab 80 protsenti ajast aru, mida teeb. Siis püsib huvi ning õppimine on kõige efektiivsem. Ta saavutab flow’,» selgitab Aro. «Kui aga kõik on selge ja väljakutseid pole, huvi kaob.» Ent kui kõik on uus ja arusaadava protsent on väiksem, käivitub kõige kahjulikum protsess: inimene mitte üksnes ei õpi enam midagi, vaid hakkab lammutama oma enesehinnangut. Ta tunneb end ebapiisava, väärtusetu, läbikukkununa. Tekivad häbi, süütunne, viha, alaväärsus. Kõik see toob kergesti kaasa depressiooni.

Kuna efektiivne õppimise tsoon on suhteliselt kitsas, ongi vaja personaliseeritud õpet. Sama klassi õpilaste taseme vahe võib olla 4–5 aastat – see tähendab, et kõige helgemaid päid ja ka aeglasema omandamisega lapsi ei suudeta motiveerida. Veel enam puudutab see erivajadustega lapsi.

Flow on seega individuaalne vahemik, igaühele leidub sobiv. Pole olemas privilegeeritud või targemat klassi, kellele see on kättesaadav, ja rumalamaid, kellele ei ole. Leia lihtsalt endale sobiva suurusega väljakutse! «Ja kui sa selle väljakutse ületad, tekib eneseületuse rõõm, energiat andev tunne, mis annab omakorda jõudu juurde, et seda teed jätkata,» julgustab Märt Aro.

Loe lisaks

Pedram Shojai, «Focus: Bringing Time, Energy and Money into Flow»

Põnevas raamatus selgitatakse flow’ seisundi olemust, kuidas seda saavutada ja kuidas rakendada. See on arukas viis rakendada oma energiat õppimiseks, loomiseks, mistahes tööks, rikkaks saamiseks.

Gareth Moore, «Treeni oma mälu»

Kuidas aju treenida ja targemalt kasutada? Kõige lihtsam on alustada mälu treenimisest. Raamatus antakse teaduslikku tausta ning suur hulk konkreetseid harjutusi ja tehnikaid ja arendavaid mälumänge. Kullaauk aju heaks.

´

Haridusinnovatsiooni ettevõtte EdTech eestvedaja Märt Aro hoiatab: võttes lastelt ära nende endi korraldatava mängu, riskime depressioonis noortega tulevikus
Haridusinnovatsiooni ettevõtte EdTech eestvedaja Märt Aro hoiatab: võttes lastelt ära nende endi korraldatava mängu, riskime depressioonis noortega tulevikus Foto: Sander Ilvest

Märt Aro, hariduse innovaator

CV

2001 – õpilasesinduste liidu juhatuses

2002 – abiks Junior Achievementil, et Eestis ettevõtlusõpet levitada

2004 – noortekonverentside «Sinu võimalused» kaaskorraldaja

2005 – «Noore heade mõtete raamatu» kaasautor

2005 – käivitas Dream Foundationi, et teavitada välismaal õppimise võimalustest

2006 – noorteühenduste liidu juhatuses

2011 – DreamApply kaasasutaja, kasutusel 300 ülikoolis 35 riigis

2016 – käivitas Nordic EdTech Forumi N8 ehk Põhjamaade haridusinnovaatorite ühenduse

2017 – Asutajate Seltsi juhatuses

2020 – TeachMillionsi ja EdTech Estonia kaasasutaja

Esinenud maailmas rohkem kui sajal konverentsil hariduse innovatsiooni teemadel. Kaasatud ÜRO, Maailmapanga, Euroopa Liidu ja ka Eesti hariduse arendamise mõttekodadesse

 

Õppides õnnelikuks 

Märt Aro sõnul on inimese aju disainitud nii, et õppimine ei ole valik, vaid vajadus. Ning õppida flow’d tundes on sõna otseses mõttes õnnelikuks tegev kogemus. «Elu on lihtsalt niivõrd palju nauditavam kogemus, kui saavutame flow’ tunnet kasvõi paaril korral iga nädal.» Teine oluline õnnelikuks tegeva õppimise komponent on mäng. «Mängu puhul on meil üsna lihtne ajule ära põhjendada, et see, mida me teeme, on mingi mõnus tegevus.»

Kuula ära terve saade, saad teada veel

  • mismoodi õppides õnnelikuks saada,
  • mitu nippi flow’ loomiseks,
  • täpsemalt grit’ist,
  • kuidas unes targaks saada,
  • kuidas loovust elustada ja arendada,
  • adekvaatseid hoiatusi õppimismeetodite eest, mis võivad tekitada alaväärsust ja depressiooni.

Palju kasulikku õppimisest, mis teeb selle protsessi tõhusaks ja nauditavaks.

Kas sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 312 osa leiad siit!

Kas sul on oma lugu, mida soovid jagada? Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee.

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Teised ajakirjad

Tagasi üles