Eestlanna sai opilaual uue elu: tundsin end nii kohutavalt – ei tahtnud isegi oma peegelpilti näha

Marju Ränknaine.postimees.ee tegevtoimetaja

Taavi Seppfotograaf

6. september 2023, 18:47

​40-aastane Jana Põld oli kogu elu normaalkaalus olnud, kuid nagu paljude naistega sageli juhtub, kogunesid ka talle pärast laste sündi ülekilod, millest iseseisvalt enam vabaneda polnud võimalik. Nii otsustas kolme lapse ema ette võtta maovähendusoperatsiooni – Jana nimetab seda päeva oma teiseks sünnipäevaks.

Mulle tuleb vastu Jana, kelle olemusest õhkub lõputut rahulolu ja silmipimestavat sära. Saladuskatte all avaldab ta, et kaalus alles aasta tagasi tervelt 110 kilogrammi – nüüd aga ei tunneks vanad tuttavad teda tänaval enam äragi! 

Sätime Janaga end mõnusalt kohvilaua taha istuma ja asun uurima, kui palju ta rasedustega juurde võttis ning kuidas opilauale jõudis.

Elurõõmust pakatav Jana oli aasta tagasi veel täiesti teine inimene Foto: Taavi Sepp

Alguses kadusid kilod kiirelt, kuid koroonapandeemia pani suure põntsu

«Esimese lapsega võtsin 30 kilo juurde, aga see läks kiiresti maha,» ütleb ta muretult. «Pärast teise lapse sündi läks asi täiesti käest ja kaalusin juba 102 kilogrammi,» tunnistab naine, kes tervislikust toitumisest toona suurt midagi ei teadnud ning hakkas ekstreemdieeti pidama. Ta näljutas end nii kuidas jaksas ja kaal kukkus kolinal. Üsna pea kaaluski ta 64 kilogrammi, millega Jana oli rahul.

Loe ka seda: Aastaga 50 kilo kaotanud Sille: igatsen oma rindu tagasi!

Kuigi kaalunumber jäi mõneks ajaks pidama, hakkasid pikalt kestnud stress, võileibadega patustamine ja 3–7 energiajooki päevas tema vöökohta siiski uuesti paisutama. Seejärel jäi Jana ootama kolmandat last ning teda tabas sünnitusjärgne depressioon.

Sünnitusjärgne depressioon on levinud vaimse tervise häire ning selle tagajärjed ei mõjuta mitte ainult naise, vaid kogu pere heaolu ja lapse arengut. Haigus võib alguse saada 12 kuu jooksul pärast lapse sündi ja ilma ravita kesta aastaid. Nii raseduse ajal kui ka varem põetud depressioon, terviseprobleemid ja raskused igapäevaeluga toimetulekul suurendavad haigestumise riski.

Jana peletas argimuresid eemale õhtuti krõpse ja šokolaadi süües. Suured kogused head ja paremat viisid selleni, et ta kaalus koroonapandeemia ajal juba ligi 110 kilogrammi. Kui ta mõistis, et väiksemgi füüsiline pingutus ajab higistama, liigesed valutavad ning migreen on saanud tavaliseks igapäeva osaks, oli tagumine aeg midagi ette võtta. «Ma tundsin end nii kohutavalt – ei tahtnud isegi oma peegelpilti näha,» tunnistab ta.

Jana koos oma noorima tütre Kristiniga Foto: Erakogu

Otsus maovähendusoperatsioonile minna

Toitumisspetsialist koostas Janale toitumiskava, mida naine alguses piinliku täpsusega järgis, kuid kehakaal ei tahtnud kuidagi väheneda. Seepeale hakkas ta ise toiduportsjonitega katsetama ja nägi peagi ka esimesi tulemusi. «Samal ajal vaatasin TLC kanali pealt telesarja rasvunud inimestest ja sealt saingi idee maovähendusoperatsiooniks,» kirjeldab naine hetke, mil ta hakkas maovähendusoperatsiooni kohta guugeldama. Ta sai teada, et see on ainuke võimalus, kuidas kiiresti ja turvaliselt ohtlikust ülekaalust vabaneda.

Igasugune füüsiline pingutus nõudis tugevat eneseületust Foto: Erakogu

Poolteist aastat hiljem jõudiski Jana Kaalukirurgia Keskusesse, kus talle tehti mini-bypass-operatsioon.

Mini-bypass on maost möödajuhtiv operatsioon, mille käigus vähendatakse seedimises osaleva mao ja peensoole mahtu, tekitades nii kalorite imendumise kui ka toidukoguse vähenemise. Mini-bypass on tänapäeval üks populaarsemaid operatsioonimeetodeid nii Eestis kui ka mujal maailmas ning seda peetakse väga turvaliseks. Pärast operatsiooni saavutavad patsiendid täiskõhu- ja küllastustunde senisest väiksemate toidukogustega. Selle tulemusel hakkab kehakaal langema ning ühtlasi leevenduvad mitmed haigused, nagu II tüüpi diabeet, uneapnoe, suurenenud kolesteroolisisaldus veres, kõrgvererõhutõbi, liigesevalud ja teised rasvumisega kaasuvad haigused.

«Ma ei ole küll meditsiinitöötaja, kuid ma teadsin, mis on operatsiooni miinused ja plussid,» ütles naine ning lisas, et otsus ei tulnud sugugi kergekäeliselt ja ta tundis suurt hirmu. Jana tegi kaua uurimistööd, enne kui ta soostus 2022. aasta septembris operatsioonilauale minema. Kirurgi, õdede ja narkoosiarsti toetus oli Jana jaoks hindamatu väärtusega.

Jana koos oma abikaasa Raimoga. Mees on teda alati väga toetanud ning omajagu keerulisel teekonnal kogu hingest kaasa elanud. Jana märgib, et pärast maovähendusoperatsiooni lõi nende suhe kohe eriliselt õitsele Foto: Erakogu

Operatsioonist taastumine ja uus elu

Lõikus läks edukalt ning Jana pidi esimesed kaks nädalat kahe teelusika kaupa püreetoitu sööma. Hiljem, kui lisandusid korralik toitumiskava ja organismi toetavad vitamiinid, tekkis tal oma kehaga parem kontakt. Pärast lõikust muutusid tema toidueelistused kardinaalselt ning ka pere sööb temaga sama toitu. Kui varem sõi Jana ülisuuri portsjoneid, siis nüüd saab ta kõhu täis vähemaga.

«Mu organism reguleerib ise, kuidas või kui palju saan süüa. Kui söön liiga palju, hakkab mul paha. Nüüdsest kuulan oma keha ja ei eira signaale.» Jana toitub täna tasakaalustatult – neli korda päevas –, ent pole saladus, et mõnikord satub sekka ka natukene magusat. Ta selgitab, et enamik toite on lubatud: oluline on lihtsalt jälgida koguseid. «Küll aga tuli ümber õppida see, et süüa ja juua korraga ei tohi,» sõnab ta.

Jana koos Kaalukirurgia Keskuse turundusjuhi Hedi Sultsiga. Just Hedi oli see, kes Janat enne operatsiooni toetas ja nõustas ning sellest kasvas ilus sõprus Foto: Taavi Sepp

Jana on pärast maovähendusoperatsiooni alla võtnud 44 kilogrammi ehk ta kaalub nüüd 63 kilo. «Ma olen migreenihoogudest peaaegu vabanenud – need tekivad väga harva. Ka liigesevalud on kadunud ja selg ei valuta pärast pikka seismist,» rõõmustab Jana positiivsete muutuste üle. «Energiat on hästi palju – elu on totaalselt muutunud!» 

Vasakul fotol on Jana enne maovähendusoperatsiooni ning vasakul nüüd, 2023. aastal elu täiel rinnal nautimas Foto: Postimees Naine kollaaž / Erakogu / Taavi Sepp

Jana on oma peegelpildiga tõeliselt rahul ning paljastab, et on koguni neljal korral oma garderoobi välja vahetanud. «Suurusest 46 (XXL) on saanud XS. Panen selga riideid, mis mulle meeldivad, ja ma ei pea oma keha enam varjama.»

Seda kõike poleks Jana aga saavutanud, kui teda poleks toetanud tema perekond, lähedased ja kliiniku pakutav tugisüsteem käsikäes toitumisspetsialisti ja psühholoogiga. Jana nimetab päeva, mil ta maovähendusoperatsioonil käis, oma teiseks sünnipäevaks. «See oli elu parim investeering endasse,» lõpetab ta.

Kaalukirurgia Keskuse ülemkirurg doktor Ilmar Kaur rääkis Postimehele, et põhjus, miks inimesed muutuvad aina ülekaalulisemaks, on see, et toit on kättesaadavam, portsjonid suuremad, töödeldud toidu osakaal menüüs tõuseb ja kehaline aktiivsus väheneb.

Kaalukirurgia Keskuse ülemkirurg doktor Ilmar Kaur teeb aastas ca 600 lõikust, olles Eestis kõige suurema kogemuspagasiga selles valdkonnas Foto: Kaalukirurgia Keskus

Nagu Jana puhul juhtus, sundis koroonapandeemia ka paljusid teisi inimesi koju, mis soodustas ülesöömist ja vähem liikumist. «Töölauast külmkapini on ju vaid paar meetrit,» sõnas Kaur.

Põhjus, miks väga paljudel ei õnnestu ülekilodest vabaneda, seisneb ebarealistlike lootuste seadmises, kärsituses ja oskamatuses saavutust märgata. Doktor Ilmar Kaur rõhutab, et kindlasti ei tasu arvata, et kaalukirurgia on lihtne lahendus. «See on väljapääs, kuid see pole lihtne. Ikka tuleb liikuda, korrigeerida toitumist – kui ise ei pinguta, siis ainult kirurgiast ei aita.»

Doktor Ilmar Kauri vastuseid saad pikemalt lugeda siit.