VAATA PILTE Suur partii, lopsakas pepu või luider heroiinitšikk – milline on täiuslik naine? (2)

Lisatud «Savusanna sõsarad» režissööri Anna Hintsi kommentaar
Copy

20. ja 21. sajandil on naise «ideaalne kehakuju» muutunud peaaegu sama sageli kui moetrendid. Täiusliku naise ideaal võib väga palju ajas muutuda, kuna seda mõjutavad igale ajastule omased trendid. Suurim dilemma on olnud järgmine: mida kurvikam, seda kaunim, või mida saledam, seda kaunim? Või kas enam üldse kehtib mõni standard? Artikli lõpust leiad ka filmilooja Anna Hintsi kommentaari teema kohta. 

Artikkel avaldus esimest korda 15. septembril 2023. Artiklit on uuendatud ja on lisatud filmilooja Anna Hintsi kommentaar. 

1910ndad – Gibsoni tüdruk

Sellel ajal oli naise kehakuju ideaaliks «Gibsoni tüdruk» – pehme, nõtke ja peen naine, kelle piha vormib luigenokakorsett, et saavutada liivakellafiguuri. Gibsoni tüdruk esines algselt Charles Dana Gibsoni illustratsioonidel. Ideaalne oli peenikese vöökoha, suure rinna, ümarate õlgade ja sileda kaelaga naine. Gibsoni tüdrukud olid «haprad» daamid, kes olid meelad, kuid mitte labased. Nad olid edumeelsed, kuid mitte liiga poliitilised. Samuti olid nad iseseisvad, kuid ei kaldunud ka naiselikkuse ideaalidest liiga kaugele.

Gibsoni tüdruku käilakuju oli Belgias sündinud näitlejanna Camilla Antoinette Clifford. 

Camille Clifford, ideaalne Gibsoni tüdruk. Tõenäoliselt 1918. aasta foto.
Camille Clifford, ideaalne Gibsoni tüdruk. Tõenäoliselt 1918. aasta foto. Foto: Victorian Traditions / Shutterstock

1920ndad – flapper 

20ndad võtsid üle naised, kes olid trendika bob-soenguga ja saleda kehaehitusega. Näidates üles oma põlgust viisaka naiseliku käitumise vastu, tegid nad meelsasti seda, mis oli varem olnud naistele keelatud. Nad suitsetasid, jõid, tantsisid, sõitsid autoga, kuulasid jazz'i ja nautisid juhuslikku seksi.

Kuna naised hakkasid käituma rohkem nagu mehed, olid soorollid tasapisi muutumas. Nüüd said naised hääletada (vähemalt mõnedes riikides), autot juhtida, valida, kellega nad abielluvad, ja isegi töötada ametikohtadel, mis olid varem mõeldud ainult meestele. Selle tulemusena hakkasid mehed enda puhul rohkem rõhku panema mehelikkusele, näiteks vuntside stiliseerimisele. See trend jätkus järgmistel aastakümnetel.

Tolle aja suunanäitajaks kujunes Ameerika näitlejanna Alice Joyce, kes osales 1910. ja 1920. aastatel enam kui 200 filmis. Üks tema kuulsamaid rolle on 1923. aasta filmis «Roheline jumalanna».

1930ndad – kumer keha saleda vöökohaga

1930. aastate naised idealiseerisid pehmemat, naiselikku stiili, mida iseloomustas kaardus ja peenike vöökoht.

See aastakümme tähistab üleminekut 1920. aastate voolujoonelisest ja sihvakast välimusest 1940. aastate lopsakamatele suurustele.

Näitlejanna Dolores del Riot jumaldati sel ajal tema «ümmarguse» figuuri pärast.

1940–1950ndad – kurvikad pin-up'i-tüdrukud

Sõja järel ja isegi 60ndate alguses oli kõige kuulsam naisfiguur otseloomulikult Marilyn Monroe. Naised olid üleseksualiseeritud. Võtkem näiteks pin-up'i-tüdrukud: glamuursed modellid või näitlejannad, kelle fotosid masstoodeti, et neid seinale kinnitada. Pin-up'i-tüdrukute fotod muudeti ka illustratsioonideks, mis olid väga viimistletud ja stiliseeritud – (tõenäoliselt meessoost) kunstnik pikendas jalgu, trimmis vöökohta, suurendas rindu, nagu seda teeb Photoshop praegu, luues ebarealistliku naiskuju.

Ideaalne naisekeha võis toona olla suurem, kuid seda kritiseeriti täpselt nagu praegu. Nendel aastatel häbistas ühiskond kõhnemaid tüdrukuid samamoodi, nagu viimastel aastatel on kritiseeritud suurema kehaehitusega inimesi. 1940. ja 1950. aastate reklaamides olid kõhnad naised kui lootusetud juhtumid, kelle romantilised otsingud on läbikukkumisele määratud, kui nad just ei otsusta kaalus juurde võtta, et kosilast ligi meelitada.

Marilyn Monroe, 1954. aasta.
Marilyn Monroe, 1954. aasta. Foto: MATTY ZIMMERMAN / AP

1960ndad – ülipeenikesed ilma kurvideta naised

Kui 1960. aastad kätte jõudsid, pöörati nii meeste kui naiste ühiskondlikud rollid pea peale. Psühhedeelse rokkstaari välimus hüperseksualiseeris meessoost vormi, näiteks Jim Morrison ja Mick Jagger võlusid pikajuukselise, hooletu ja kohati naiseliku rokkari stiiliga. Kuulsad naised võtsid samal ajal omaks saleda välimuse. Kurvid ei olnud nii olulised kui peenike ja elegantne mood, nagu tilluke modell Twiggy ja sihvakas metsloomalik Audrey Hepburn, kes olid sel kümnendil moeikoonid.

1970ndad – väikesed puusad ja lame kõht

1970. aastatel tegid naised kõvasti tööd, et säilitada saleda puusa ja lameda kõhuga kehaehitust. Tolleaegset iluideaali kehastasid staarid nagu Farrah Fawcett.

Kümnendi jooksul kogus ilukirurgia hoogu. Kuulsuste seas levisid näo ümberkujundamise ja rindade suurendamise operatsioonid. Plastiline kirurgia oli siiski mõeldud tol ajal vaid Hollywoodi eliidile.

Kuigi selle ajastu üldine kehakuju oli endiselt sale, eriti torso osas, näeme mõningate kumeruste tagasitulekut, kuna naised püüavad populaarsetele kitsastele spandex-rõivastele vormi lisada.

1980ndad – sportlik supermodell

1980. aastatel tõusid esile supermodellid ja fitnessi fanaatikud. Ideaalne kehatüüp oli pikk ja sale sportlik figuur.

Jane Fonda juhatas 1980. aastatel sisse fitnessiajastu. Sellised tegevused nagu aeroobika ja jooksmine muutusid populaarseks ning naiste lihased muutusid esimest korda vastuvõetavaks ja atraktiivseks.

1980ndad olid aeg, mil oli oluline hoolitseda oma keha eest. Naised käisid aktiivselt trennis ja toitusid hästi.

Meeste puhul määrasid kehaehituse standardeid sellised staarid nagu Arnold Schwarzenegger ja Sylvester Stallone.

Elle MacPherson ja Linda Evangelista olid need naised, kes domineerisid sel kümnendil meedias ja muusikavideotes.

1990ndad – äärmiselt kõhn heroiinišikk 

Kui 70ndatel ja 80ndatel ülistati «tervislikku treenitud kehaga» naisevormi, siis 90ndatel muutus kõik. Tekkis uus grunge'ilik mood, mida tuntakse heroiinišiki nime all. Eesotsas Kate Mossiga tähendas heroiinišikk eriti saledat välimust. 90ndatel sai kõhnusest ebatervislik kinnisidee, mida ilmestab Mossi öeldu: «Miski ei maitse nii hästi kui kõhn olemine.»

2000ndad – jumekas kõhulihastega näitsik

90ndate kahvatu, kõhn, klaassilmne naisetüüp vajus unustuste hõlma – toonuses ja jumekate kehadega naised tõusid moes esirinda. Seda ajastut iseloomustavad eriti trimmis kõhulihased – mõelge näiteks Christina Aguilera või Britney Spearsi peale! 

Kahjuks ei saa niisuguseid kõhulihaseid kiiresti saavutada, mistõttu tuli sageli appi rasvaimuprotseduur. Loomulikult sõltus selle protseduuri edu tervislikust toitumisest, et hoida ära liigset keharasva.

Seda moodi näitasid ehk kõige paremini Victoria's Secreti modellid, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse 2000. aastate alguses.

2010ndad – liivakellakuju lopsakate kumerustega

See kümnend avaldas naiste kehapildile märkimisväärset mõju – kättesaamatu äärmuslik liivakellafiguur tuli tagasi moodi.

Sotsiaalmeedia suunamudijate ja kuulsuste nagu Kim Kardashiani ja Nicki Minaji populaarsuse kasv viisid selleni, et naised ihkasid silmapaistvaid kumerusi, lamedat kõhtu ja väikest vöökohta.

Moeekspert Hagen on öelnud: «Tänapäeval on ilustandardid lihtsalt võimatud. Sotsiaalmeedias domineerivad filtreeritud pildid suunamudijatest, kes reklaamivad võimatult pisikest figuuri, millel on suured puusad ja rinnad. Loomulikult on seda kehatüüpi peaaegu võimatu saavutada ning kuulsused on saavutanud selle välimuse suuresti tänu kosmeetilistele protseduuridele ja filtritele.»

«Protseduurid nagu BBL ja CoolSculpting on muutunud üha populaarsemaks, kuid kahjuks ei ole need ilma riskideta. Praegu on BBL üks ohtlikumaid protseduure, mille suremus on hinnanguliselt üks 3000–5000 patsiendist. See on kõigi kosmeetiliste protseduuride kõrgeim suremus.»

Nicki Minaj 2017. aastal.
Nicki Minaj 2017. aastal. Foto: Tinseltown / Shutterstock

2020ndad — kõik kehad on ilusad! 

See on küll ilus loosung, mida aina rohkem hõigatakse välja, kuid endiselt võime kohata arvamust, et eksisteerib üks «täiuslik» kehakuju. Õnneks leidub sotsiaalmeedias häid eeskujusid, kes jagavad üha rohkem kehapositiivseid sõnumeid.

Kõik kehad on ilusad!
Kõik kehad on ilusad! Foto: oneinchpunch / Shutterstock

Mida arvab teemast ülimenuka ja rahvusvaheliste tiitlitega pärjatud Eesti filmi «Savusanna sõsarad» filmilooja Anna Hints? 

Tahaksin väga, et igaüks tunneks ja tajuks, et ta keha on ilus ja väärtuslik. Mõtlen ka sellest, kuidas iga kord, kui oleme oma keha vastu kurjad ja rahulolematud, siis rikastub keegi meie arvelt, sest rahulolematusele oma kehaga ning teistele meeldida tahtmisele on üles ehitatud terve ilutööstus. Oluline pole mitte otsida, milline on ideaalne naisekeha, vaid kuidas teha endaga rahu ning luua selle kehaga, mis meile on antud, sõbrasuhe ning mitte joosta kaasa moevooludega. Kui tahame oma kehas midagi muuta, siis seda saab teha läbi sõbralikkuse ning mitte teiste jaoks, vaid iseenda ja oma tervise pärast.

Anna Hints.
Anna Hints. Foto: IMAGO / Eventpress Fuhr / IMAGO / Eventpress

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles