NAISTEJUTUD ⟩ Enamik inimesi armastab ennast valesti ja tegeleb hoopis...

Kristina Herodesajakirjanik

17. september 2023, 20:20

«Armasta ennast!» Selle iseenesest õige soovituse tuules näeme aina enam inimesi, kes väidavad end seda tegevat. Aga tegelikult on nad ülbed, ennast täis ja hoolimatud. Ei, see pole enesearmastus. Nad tegelevad hoopis eneseimetlusega. Ja see on sama halb nagu enesehaletsus.

Kuidas siis ennast armastada targalt ja tasakaalukalt? Miks on alaväärsusest nii palju lihtsam minna üleväärsusse? Teeme selle keeruka teema lihtsaks ja klaariks koos Maria Baydari ja Raido Rõivasega.

Miks on oluline rääkida enesehaletsusest ja enesetähtsusest, mille kohta võib ka eneseimetlus öelda? Põhjus on selge: paljude inimeste elus ja enesetajus on need kaks vaadet valitseval kohal. Pole vabadust, ehedust ega kergust, on vaid hirm ja väga energiakulukas kompenseerimine. Sellest kõigest on võimalik ja tervislik vabaneda!

Kuid pole üldse kerge ise näha ega ka endale tunnistada, et üks või teine neist mõistetest sinu enese kohta käib. «Enesehaletsus ja enesetähtsus on osa inimese varjuküljest,» selgitab Maria Baydar. «See osa psüühikast, kus on kõik meie ebameeldivad, alla surutud, tumedamad iseloomujooned, mida me ei taha endale tunnistada. Ja samamoodi ei taha keegi tunnistada: «Jah, ma haletsen ennast!»»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Raha vedeleb maas! Kuida see üles võtta? 

Eitamine on kinnitus

Veelgi vähem nõustub mõni paadunud eneseimetleja tunnistama, et jah, ta laiutabki teiste arvelt ning peab ennast ja oma vajadusi palju tähtsamaks kui teisi ja teiste vajadusi.

«Enesetähtsuse troonilt tõukamine on üks kasulikemaid praktikaid inimese elus,» kinnitab Raido Rõivas. «Selle umbrohu välja juurimise kaudu saab kontakti ehedusega ja ehedus on eneseväärtustamine. Enesetähtsusel on tohutu energiakulukus, see eksitab endast eemale ja lõpuks me oleme õnnetud.»

Raido Rõivas ja Maria Baydar «Naistejuttude» stuudios Foto: Kristina Herodes

Ometi tekitab eneseimetlusest lahti laskmine inimestele tohutut hirmu ja nii mõnigi valib tõe asemel võitluse jätkamise. Miks? «Sest siis kukub kokku inimese minapilt, see, kellena ta on ennast identifitseerinud,» ütleb Maria halastamatult. 

Loe ka: NAISTEJUTUD | «Jälle sa tegid vea, käpard!» Kuidas sisekõne meie elu ära rikub? 

Maria Baydar väidab oma kogemuse põhjal veendunult, et mida vihasemalt inimene eitab ja vaidleb: «Ei-ei-ei, minul ei ole seda!», seda enam tal tegelikult on nii enesehaletsust kui enesetähtsust. Kumb rohkem häirib, seal peituvad tõenäoliselt sinu «isiklikud maltsad».

Esimene samm teekonnal eluterve enesearmastuse poole on tunnistada endale ausalt, mida teed praegu, kuidas ja miks seda teed. Märgata hetkeseisu.

Maria Baydar ja Raido Rõivas on elukaaslased ja koolitajad. Nende kirg on tõugata inimesi endaga paremat tasakaalu leidma ning julgustada: eneseareng pole mingi umbluu, see on loogiline ja praktiline teekond, mis aitab endast paremini aru saada.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Ülimalt ohtlik supervaimsus: «Nii kaob side reaalse maailmaga!»

Mis on enesehaletsus ja enesetähtsus?

Raidole meeldib selgitada neid mõisteid oma lemmikkirjaniku Carlos Castaneda sõnadega:

Enesehaletsusest ei ole võimalik heaga lahti saada. Enesehaletsus muutub aktiivseks iga kord, kui tekkib võimalus. Enesehaletsus on kasulik, kuna inimene tunneb end tähtsana ning paremaid tingimusi ning kohtlemist väärivana või sellepärast, et ei taha võtta enda peale vastutust tegevuse eest, mis viis ta enesehaletsuse tekitanud olukorda. 

Enesetähtsus on inimese suurim vaenlane. Inimest nõrgestab just see, et ta tunneb end oma kaasinimeste tegemiste ja tegematajätmiste pärast haavatuna. Enesetähtsus nõuab, et inimene oleks suurema osa oma elust kellegi peale solvunud.

«Enesehaletsus on see seisund, kus inimene tunneb, et ta on ebapiisav,» täiendab Maria. «Ta on kannatuses, ta kannatab iseenda pärast ja võib-olla isegi võimendab seda kannatust enda sees, et midagi saada. Siin on valu ja nauding inimese sees sassi läinud! Ta tunneb valu selleks, et saada naudingut.»

Raido Rõivas ja Maria Baydar – armastajad, koolitajad ja elukutselised inspireerijad Foto: Mirjam Veisner

Üleväärsus ja alaväärsus on vennad

«Iga kord ma küsin endalt: kas minul ka on see? Kuidas see minus avaldub? Enesetähtsus on selline mitmekihiline lugu,» annab Raido nõu, kuidas endasse süveneda. «Enesetähtsus saab eksisteerida ainult siis, kui seal taustal on kusagil ära peidetud kujul enesehaletsus, ebapiisavuse tunne ja ebakindlus. Ja meil kõigil on olukordi, kus need aktiveeruvad.»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Koolis õpetatakse valesti! Nii tekitame depressiooni ja alaväärsust 

Selgub, et enesetähtsus on kaas, mis püüab peita enesehaletsust, ülekompenseerimine, et kaitsta oma haavatavust. Üleväärsus ja alaväärsus on vennad – kui kedagi vaadates tekkib ärritav tunne: «Oota, mida ta nüüd endast arvab?», siis vastus on lihtne: väga vähe arvab. Ta usub, et on väike, vähe tähtis ja kehvake, sellepärast on tarvis end õhku täis puhuda, kõva kisa teha ja tähelepanu nõuda. Kuna ebakindlus on suur, otsivad need inimesed alati kedagi, kelle kõrval end suuremana näidata, kasutavad negatiivseid võrdlusi ja hooplemist, nad ei suuda rõõmustada teiste edu üle, kuna tunnevad kohe, et see võtab neilt endilt midagi vähemaks.

Maria Baydar saates «Naistejutud», saatejuht Foto: Kristina Herodes

Võrdlemine

«Võrdlemine on salakaval kurja juur, mis tekitab ebapiisavuse tunde,» selgitab Raido Rõivas. «Sa leiad alati kedagi, kes on sinust parem või kehvem, sa leiad alati kinnituse sellele, mida näha soovid.» Parem-halvem on alati subjektiivne. Inimene leiab alati kinnitust oma uskumusele, olgu see «Ma olen teistest parem» või «Ma olen teistest halvem». Kelles lõõmab meeletu hirm olla viletsam, üritab iga hinna eest olla (või vähemalt näida) teistest parem. Eluterve oleks see lahti hammustada ja võrdlemine lõpetada, see on energia raiskamine, mis ei vii meid edasi, hoiab hoopis tagasi ja võtab ära julguse avastada, riskida. Millegi uue tegemine on sageli võrdlemisest ja võistlusest täiesti vaba.

Kuula ka seda: ​NAISTEJUTUD | Tüli vindub ja vindub ega lõppegi kunagi ära... Tõhus lahendus on siin!

Raido Rõivas toob selgelt välja tasakaalutud käitumised, mis ei ole enesearmastus Foto: Mirjam Veisner

Milles avalduvad enesetähtsus ja enesehaletsus?

On hulk tasakaalutuid käitumisi ja tegevusi, mida ennast armastav inimene ei tee. Küll aga teeb seda inimene, kes üritab sel moel midagi saada. Ta tunneb enesehaletsust või üritab seda kompenseerida eneseimetlusega. Need käitumised on:

1. uhkus,
2. üleolek,
3. teiste eest ära otsustamine,
4. oma vajaduste peale surumine,
5. vaidlemine,
6. enda tõestamine,
7. manipuleerimine,
8. enese õigustamine,
9. häbitunne,
10. kadedus,
11. ahnus,
12. ohvri roll,
13. võlts olemine,
14. otsuste ära jätmine,
15. pugemine,
16. suhtumine «Minu valu on suurem kui sinu valu».

Kõigi nende käitumiste asemel on võimalik olla autentne, kontaktis endaga, teisi arvestav, rahulik ja kindel, et sulle antakse seda, mida sa vajad ja väärid, ka ilma pettust kasutamata. Keegi ei arvesta sinu vajadusi, kui sa sedasama ise teistele ei paku.

Enesetähtsust on inimese elus seda rohkem, mida rohkem on sinna alla ära peidetud enesehaletsust.

Loe ka enesekehtestamisest: NAISTEJUTUD | Kriitiliselt vajalik oskus, mis enamikul eestlastel puudu 

Eluterve enesearmastus – kuidas see käib?

«Enesearmastus on väga tugevalt seotud eheduse ja haavatavusega,» teab Raido Rõivas. «Haavatavus tundub egole väga ohtlik. Tegelikult on see kõige võimsam vundament, millel püsida. Enese väärtustamine on iseendaga kontaktis olemine, mille saavutamiseks on kõigepealt vaja endale ausalt teadvustada: kus kohas ma olen tasakaalust väljas?»

«Enese väärtustamine on terve piiride seadmine,» lisab Baydar. «Ennast haletsev inimene neid piire ei sea ja enesetähtis inimene seab liiga palju piire. Ennast armastav inimene seab enda piirid, kuid arvestab ka teiste piire, on harmooniline ja empaatiliselt terviklik. Mõistev enda suhtes ja mõistev teiste suhtes.» Eluterves enesearmastuses ei ole selliseid asju nagu kõrkus, uhkus või enda tõestamine – vaata silmi avavaid märksõnu ülalt.

Loe ka: NAISTEJUTUD | «Minul küll alaväärsuskompleksi pole!» See ütleb, et...

Millest tekkib meie ellu kannatus? See on lihtne valem: valu + vastupanu = kannatus. Valu on elu loomulik osa, selle eest ei saa põgeneda ja seda pole võimalik ka vältida. Valu on sõnum, mis ütleb – märka seda. Muuda seda. Mõista seda. Kõige lihtsam ja loomulikum reaktsioon on vastupanu: hakkame võitlema olukorra, sõnumi, teise inimesega. Selle asemel võiks kogemuse vastu võtta. «Kui vastupanu asemele tuleb vastuvõtt, siis valu ei saa enam kannatuseks muutuda,» usub Raido Rõivas. Mida meist enamik teeb – peab valu ebaõiglaseks, osutab vastupanu, süüdistab teisi ja pigistab silmad sõnumi ees kinni.

Maria Baydar on koolitaja, coach ja polüteraapia looja Foto: Karen Härms

​Maria Baydari raamatud

«ENESEKASUTUSJUHEND – Avasta oma superpotentsiaal»

Äsja ilmunud! Maria lähenemine enesearengule on radikaalne ja konkreetne. «Ahhaa – sa kannatad. Aga miks sulle meeldib kannatada?» Raamat on praktiline, innustav ja suunab tegutsema. Autor ei muuda lugejat sõltuvaks ei terapeudist ega teooriast, vaid on veendunud, et igaüks saab end ise aidata. Leiad konkreetseid võtteid eneseteraapiaks, enesearmastuse leidmiseks ja sisemiste piirangute avastamiseks.

«Teadliku elu meistriklass»

Julge väljenduslaadiga raamat, mille eesmärk on äratada lugeja, et ta võtaks omaks vastutuse ja õiguse oma kogemust ise juhtida. Elu ei juhtu iseenesest. Pole olemas üksikuid n-ö väljavalituid, kes saavad valitseda või on valgustatud. Kogu hea on enda valiku ja julguse kaugusel.

Praktikavihik «VARI»

Kui oled oma teekonnal jõudnud sinna, kus tunned huvi, julgust ja piisavat küpsust, et oma varjupoolega tuttavaks saada, leiad Marialt väärt abimehe. Saad ennast sügavamalt tundma õppida ja oma varjupoole omaks võtta. See ei ole lihtne teekond, küll aga on siin väga palju võita!

Praktikavihik «Armastuse tee iseendani»

«Enesearmastusest» on saanud moesõna, mille tõttu on see mõiste muutunud pinnapealseks ja õõnsaks. Mida see õieti tähendab tasandil, kus seda saab sügavalt ja vankumatult tunda, mitte ainult enda peas öelda? Ennast armastada tähendab öelda endale jah ning paljudele teistele ei. Targalt ja tasakaalukalt.

Loe ka seda: Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

Seda pole vaja otsida, õppida ega osta

Enesearmastusest on viimastel aastatel vormitud moodne toode, nii on oluline meelde tuletada, et see pole üksikute inimeste haruldane anne. Enesearmastus pole tipp, kuhu peaks ronima, see pole siht, mida peaks saavutama, või ressurss, mida peaks kelleltki ära võtma. Enesearmastuse pärast pole vaja võidelda, loobuda ega kedagi üle trumbata.

Kui nii tunned, siis ajad taga hoopis enesetähtsust.

Enesearmastus on igaühele sünniga kaasa antud ja igaühes olemas. Saame sellega taas ühenduse, kui harutame kiht-kihilt kõik segava ja kaitsva pealt ära. See on vastupanu lõpetamine, oma haavatavuse näitamine ja iseenda aktsepteerimine just sellisena, nagu oled. Ilma võrdlemata ja võistlemata.

«Enesearmastus on karismaatiline, võimas ja oma väega kontaktis,» kirjeldab Raido kirglikult. «Päriselt ennast väärtustav inimene – sa tunned ta ära. Ta on eluterve isiksus, kes ei haletse ennast ja ta ei tõesta ennast. Need inimesed on tõelised magnetid ilma püüuta olla.»

Sa ei saa enesearmastust ühegi guru käest osta või kusagilt retriidilt leida, sest seda ei ole väljaspool sind. Enesearmastus on endasse kohale jõudmine.

Ja mis on eriti ilus – enesearmastus on palju kergem olek kui kompenseerimine.

Kuula kindlasti ära kogu saade, saad teada veel palju huvitavat: 

• Vahtkummist sai – miks see on tänases loos tähtis?
• Ennast täis ja ülbed inimesed – mis on saladus, mida nad varjavad?
• Enesehaletsejad ja kannatuse nautijad – mida nemad varjavad?
• Miks enesetähtsusest on vaja vabaneda?
• Miks enesehaletsust ei suuda ükski kaaslane pikalt välja kannatada?
• Miks enesearmastus on midagi hoopis muud, kui paljud arvavad?
• Kuidas tunneb end inimene, kes leiab enesearmastuse ja tasakaalu?
• Kuidas mõjub teistele inimene, kes ennast päriselt armastab?
• Mis on kaks printsiipi, millele tugineb kogu Kristinka eluvaade?

Saade aitab selgete näidete varal aru saada, kus me end haletseme või vastupidi, eneseimetlusse kaldume. Samuti juhatab see kätte enesearmastuse, mis on oluliselt lihtsam, kergem ja meeldivam olek kui enesehaletsus või eneseimetlus – usu, see on väärt proovimist ja oma elus rakendamist!

Aitäh, et kuulasid ja lugesid. Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 314 osa leiad siit! 

Maria Baydari veebikodu leiad siit. Raido Rõivase leiad siit.

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.