NAISTEJUTUD ⟩ Tütar küsis: «Kas emme sureb nüüd ära?» Kuid vapper eestlanna ei andnud alla!

Pille Trolla «Naistejuttudes» külas Foto: Kristina Herodes
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

«Sa ei hakka enam kunagi kõndima,» kõlas kurjakuulutav prognoos. Pille Trolla oli varem tegus ja aktiivne naine, kuid peale saatuslikku päeva ei suutnud ta iseseisvalt liikudagi. Lisaks olid meeletud valud ööl ja päeval. Kuid vapper naine võttis julguse ja jõu kokku ning otsustas: «Ma ei lepi sellise saatusega!»

Pille lugu ütleb: oma keha märguandeid tuleb tähele panna kohe! Mida varem seda teeme, seda väiksema valuga pääseme. Pille Trolla isiklik õppetund tuli küll suure valuga, aga seda sügavama mõistmisega. Asjad oleks võinud lõppeda ka sootuks kurvemini...

Pille Trolla on väike, sale ja särav pilatese õpetaja, kellest lausa õhkub elurõõmu ja energiat. Ta jagab väga siiralt oma ränka katsumust, sest usub, et küllap see aitab kedagi ja annab lootust, et ka kõige tumedamast kohast on väljapääs olemas.

Kuula ka seda: ​NAISTEJUTUD | Tüli vindub ja vindub ega lõppegi kunagi ära... Tõhus lahendus on siin!

Pille Trolla on väike, sale ja särav pilatese õpetaja, kellest lausa õhkub elurõõmu ja energiat. Nii on see täna. Tal on seljataga ka raskeid aegu.
Pille Trolla on väike, sale ja särav pilatese õpetaja, kellest lausa õhkub elurõõmu ja energiat. Nii on see täna. Tal on seljataga ka raskeid aegu. Foto: Portraits by Katery

Märguanne, mis jäi märkamata 

«Kõik algas sellest, et keha saatis mulle signaale, et peaksin võtma rahulikumalt ja puhkama. Aga ma ei saanud nendest aru, ma ei kuulanud,» jutustab Pille. Aktiivse noore naise elus toimus hästi palju ja korraga: ta oli väikeste laste ema, õppis kehakultuuriteaduskonnas ja tegutses pilatese maailmas. «Lasin end juhtida välistel teguritel. Kui keegi kutsus, siis läksin ja iseenda olemust üldse ei tajunud.» Oli ilus novembrikuine nädalalõpp, kui Pille kõhus algas tugev valu. Tuli minna EMOsse, seal midagi ei avastatud. Pille kannatas hambad risti nädal aega, siis läks arstile tagasi ja selgus kohutav tõde: tal oli pimesool lõhkenud. Kuid naise keha kaitses teda, peensool tõmbus kausiks ja hoidis ära veremürgituse. «Kui ma operatsioonilt tulin, siis arstid ütlesid ka: «Palju õnne teiseks sünnipäevaks.» Keegi ei oska seletada, kuidas ma täpselt ellu jäin, aga see oli väga õnneliku lõpuga olukord. Oleksin ma vaid sellest kohe õppinud...»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Kuidas leida julgust? 5 korda maha jäetud mees: «Õnnelik suhe tuli alles siis, kui...» 

Kuid ega me keegi ei tee kohe elustiilis vajalikke muutusi, nii ka Pille. Ta hakkas kiiresti treenima ja nii palju oli ometi teha! Mis sundis naist endale liiga tegema? «Tol hetkel ma seda ei tajunud, aga tagasi vaadates saan aru, mis mind tagant sundis. Ikka see tunne, et ma ei ole piisav. Et ma peaksin tegema rohkem, saavutama rohkem. Kuidas mina siis ei tee, kõik ju teevad!?»

Pilatese õpetaja Pille Trolla on alati olnud väga liikuv. Isegi liiga - puhkuseks ei andnud ta endale aega ega luba...
Pilatese õpetaja Pille Trolla on alati olnud väga liikuv. Isegi liiga - puhkuseks ei andnud ta endale aega ega luba... Foto: Portraits by Katery

Tüdruk, kuhu sa jooksed? 

Peagi oli käes uus vigastus, mida naine läks tohterdama kiropraktiku juurde. Esimene kord läks väga hästi. Lepiti kokku uus visiit. «Ma oleksin võinud oma sisetunnet kuulata, mis ütles: ma ei peaks minema sinna. Kõik on juba hästi. Ütle aeg ära.» Pille sisetunne on leebe nagu ta ise, andis hoiatuse malbelt. Naine kuulis, aga kuulda ei võtnud. Ning juhtuski õnnetus: kiropraktik tegi liiga suure ravi ja Pille sai tõsise seljavigastuse. Lülisamba disk sopistus välja.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Enamik inimesi armastab ennast valesti ja tegeleb hoopis...

Edasi läks olukord aina hullemaks, viimaks ei saanud Pille enam kõndidagi. Naine leidis toreda arsti, võimles ja sai hormoonsüste, kuid miski ei andnud tulemust – vaja oli seljaoperatsiooni. «Kui augustis operatsioon toimus, siis kõik läks iseenesest hästi,» meenutab naine. «Aga minu mõttemuster oli selline: ma taastun kiiresti ja hakkan varsti jälle tööle. Inimesed ju ka ootasid... Ja siis oli mul tunne, et elu tahtis mulle korralikult õlale koputada: tüdruk, kuhu sa jooksed? Ja et ma siis ei jookseks, võeti mult üldse kõndimisvõimalus ära.» Kaks nädalat peale seljaoperatsiooni tekkisid valud, mis võtsid Pille Trolla korralikult pikali. «Valud olid väga suured,» ütleb ta. «Olin voodirežiimil. Kui vaagen natukenegi liikus, siis tekkisid meeletult suured krambihood. Mitmeid kordi viidi mind kiirabiga ära, aga ei leitud põhjust.» Pille kirjutati haiglasse sisse ja teda hakati pimesi ravima. Kuni selgus – diskipõletik. Tõsine diagnoos ja väga pikk, aeglane ravi. «Iga 12 tunni tagant sain tilgutiravi kuus nädalat pluss kuus nädalat suukaudset ravi,» meenutab Pille. «Mul oli lubatud liikuda, aga ma ei saanud – nii valus oli!»

Hiljem mõistis Pille, et oli endale teadvustamata seda kõike endale ise soovinud. «Ma olin eelnevalt mõelnud, et ma tahaks puhata, tahaks olla lihtsalt niisama, kus ma saaks lugeda, ma ei peaks süüa ka tegema. Ja elu tõi mulle niisuguseid olukordi ette.»

Tervendavat lugemist 

Valeri Sinelnikovi «Ole oma elu peremees»
Valeri Sinelnikovi «Ole oma elu peremees» Foto: apollo.ee

Valeri Sinelnikovi «Ole oma elu peremees» 

Pillele kinkis selle raamatu sõbranna. «Alguses ma olin ikka väga vihane selle saamatu peale. Et mis mõttes ma olen ise oma probleemides süüdi?! Aga ridade vahelt hakkasin ikkagi vaikselt tajuma neid uskumusi ja veendumusi, mis võisid mind nendesse olukordadesse panna. Kuidas ma olin ohvrimeelne, iseenda suhtes väga nõudlik ja suhtusin iseendasse agressiivselt. Ma arvasin, et olen paks ja kole ning peaksin rohkem trenni tegema.» Pille oli enda vastu halastamatu ning see tegi ta haigeks ega jätnud kehale võimalust paraneda. Valeri Sinelnikovi raamat õpetab tervendavat praktikat, mida nimetab «psühhoenergeetiliseks aikidooks.» Põhimõte on kasutada vastase löögi jõudu ja pöörata see tema enese vastu, sama saab teha saatuselööke kogedes. Autor usub, et mõte on ümbritseva maailma loomise ja ümberkujundamise kõige tähtsam vahend. Vaja on seda kasutama õppida. Samalt autorilt on ilmunud ka «Hakka oma haigust armastama».

Debbie Shapiro «Sinu keha räägib sinuga»
Debbie Shapiro «Sinu keha räägib sinuga» Foto: apollo.ee

Debbie Shapiro «Sinu keha räägib sinuga»

Raamat, mis on saanud juba legendiks. Autor on veendunud, et osates kuulata keha sõnumeid, võid ära hoida haigusi ja leevendada füüsilisi vaevusi. Kunagi pole hilja alustada. Kõik hirmud, mured, traumad, lahendamata probleemid, kivistunud mõttemustrid ja hingehaavad väljenduvad kehas. Kõik halvad emotsioonid, mida endaga kaasa tassime, kahjustavad nii vaimset kui füüsilist tervist. Mõtte, tunde ja keha vahel on otsene seos, mida saab suunata veelgi kõrgemal spirituaalsel tasandil. Lõdvestudes ja meditatsioonis on inimesel võimalik õppida ühendust looma ning ennast ise tervendama. Puhkamine on inimese kõige tähtsam töö.

Väljakannatamatud valud

Meenutades toonast reaalsust, tunnistab Pille nukra naeratusega: «Kõik oli valus, olin kangete valuvaigistite peal. Hommik algas sellega, et abikaasa viis mu tilguti alla. Enamuse päevast veetsin voodis...» Pille abikaasa oli väga toetav ja vaimselt tugev. Ta tegi kallima heaks kõike, mis vaja. Nii mõnelgi mehel võib kannatava kallima nägemine üle jõu käia. On lihtsalt liiga ränk tõdeda, et tema ei saa oma südamedaami päästa.

Loe ka: NAISTEJUTUD 300! | «Vähk on heade inimeste haigus! Nende inimeste haigus, kes mitte kunagi...»

Lastele oli aga kannatava emme nägemine väga ränk. «Kui mind kiirabiga ära viidi ühe korra, siis tütar küsis: «Kas emme nüüd sureb ära?» Sest ta oli kogenud seda pimesoole probleemi. Nad olid väga vaprad, aga mina ise olin ka vapper.» 

Ema ja lapse vahelise sideme tugevus tuleb eriliselt selgelt esile, kui valemisse lisada valu. Emad kannatavad ja tunnevad laste valu ja täpselt sama tunnevad lapsed. «Mina olen alati soovinud oma lastele pakkuda võimalikult turvalist keskkonda. Eks ma alateadlikult tajusin seda. Kui mul oli valus, siis muidugi ma ei hakanud seda eitama. Aga me jätkasime tavalist elukorraldust nii palju kui võimalik, kuidagi me hakkama saime.»

«Olin palju endaga, lugesin raamatuid ja hakkasin tajuma, mis on põhjused, miks ma olen sellisesse olukorda üldse sattunud. Sealt hakkasid need vaimsed muutused ka,» meenutab Pille Trolla.
«Olin palju endaga, lugesin raamatuid ja hakkasin tajuma, mis on põhjused, miks ma olen sellisesse olukorda üldse sattunud. Sealt hakkasid need vaimsed muutused ka,» meenutab Pille Trolla. Foto: Portraits by Katery

Iseendasse vaatamine 

Tagasi vaadates on Pille eriliselt tänulik selle eest, et pühendas selle aja, mil ta oli sunnitud peatuma, iseendasse vaatamisele. Olnuks ju võimalik ka teleka, neti või telefoni seltsis aega surnuks lüüa, Pille Trolla seda ei teinud. «Olin palju endaga, lugesin raamatuid ja hakkasin tajuma, mis on põhjused, miks ma olen sellisesse olukorda üldse sattunud. Sealt hakkasid need vaimsed muutused ka.» Alguses Pille loomulikult mässas ega tahtnud ise vastutuse võtmisest kuuldagi. Kuid kokkuvõttes on ta väga tänulik, et tal oli aega endasse vaadata. «See aeg tõi niisugused arengud, mis võib-olla pealtnäha välja ei paista, aga sisemine muutus on tohutu. Kõik need mõttemustrid, elule vaatamine. Tol ajal, mil terviseprobleemid tulid, ma elasin nagu võidusõiduhobune, kellel on silmaklapid peas. Ja siis järsku võeti need klapid ära. Oo!» Naine mõistis, et on veel väga palju sellist, mida ei saa katsuda ega näha. Ning ta ise on vaba, metsik ratsu. Kuid see teadmine ei tulnud kohe, vaid kogemuste ja poris suplemise käigus.

«Minu enesehinnang oli üsna madal, ma ei lubanud ennast pildistada,» kahetseb Pille täna. Tagasi vaadates on tal kahju, et tal oma haiguse ajast ainsatki ülesvõtet pole. Kui hea oleks kogu seda rasket teekonda praegu näidata, et teisi innustada. «Ma arvasin, et ma ei ole piisavalt ilus ja sale. Ma ju enamiku ajast lamasin.»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Kannatad ärevuse all? Saad selle enda trumbiks keerata kui teed nii...

Pille Trolla «Naistejuttudes» külas, paremal Kristinka. Mõlemad jagavad ka väga isiklikke tõdemusi ja taipamisi.
Pille Trolla «Naistejuttudes» külas, paremal Kristinka. Mõlemad jagavad ka väga isiklikke tõdemusi ja taipamisi. Foto: Kristina Herodes

Kaks liigutust hirmu ja raskuse hetkel

Lükka selja taha

Kui Pille leidis end olukorrast, kus ta tundis suurt ebakindlust ning oli vaja teha midagi, mida ta kartis, siis ta kujutas endale ette oma hirmu. Ta ei võidelnud ega vastandunud oma hirmuga, vaid lükkas selle sõbralikult selja taha ja läks ise edasi. Ta tegi käega füüsilise liigutuse. Mis juhtus? Hirm jäigi selja taha.

Raputa maha

Kui Kristina leidis end olukorrast, kus hirm, teiste ootused ja raskus langesid õlule, avastas ta, et ka neid pole mõtet tagasi suruda ega püüda nende eest ära joosta. Aitas see – tunnetad koormust, teadvustad seda ja raputad selle endalt maha. Mis juhtus? Raskustunne kadus ja kõiki neid ülesandeid sai täita omas tempos, omaenda ootustega, kerguses.

Mis on sinu füüsilised liigutused, mis aitavad hirmu ja raskuse korral? Märka neid. Emotsioonid on füüsilised. Krampisolek ja tardumus pingestab, aga mis sind vabastab?

Vaadake väikesi lapsi ja loomi – nemad teevad sedasama intuitiivselt.

Loe ka seda: Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

Halb prognoos

Pillele anti üsna nukker prognoos: tõenäoliselt ei hakka ta enam kunagi käima. Ta otsis tuge teadusuuringutest, kuid pilt ei paranenud. Diskipõletik on küllalt harv haigus, mis võib lõppeda patsiendi ratastooli jäämisega. «On erinevaid väga karme prognoose.»

Liikuvale naisele oli see suur traagika. «Mäletan, kuidas auto aknast vaatasin jooksjat teepervel ja tundsin rasket tunnet hinges: ahh, mina tahaks ju ka! Siis korraga otsustasingi: ei, ma ei ole nõus sellega! Minu tulevik selline ei ole.»

Loe ka: NAISTEJUTUD | «Jälle sa tegid vea, käpard!» Kuidas sisekõne meie elu ära rikub? 

Pille Trolla otsustas, et teeb kõik endast oleneva, et taas liikuma pääseda. Ta alustas treenimist – imepisikeste sammude haaval. Tõstis kätega ühe jala ning siis teise jala... Oli valu, oli tagasilööke ja raksusi. Kuid ta ei jätnud jonni. «Igale asjale peab andma aega, miski ei toimu üle öö. Anna asjale võimalus, siis see saab tulemust anda. Meie keha on nii kohanemisvõimeline!»

Pille Trolla kutsumus täna on isiklikule kogemusele tuginedes aidata ka teistel kehaliste probleemidega toime tulla. Igast olukorrast viib tee edasi ja enda kätes on palju.
Pille Trolla kutsumus täna on isiklikule kogemusele tuginedes aidata ka teistel kehaliste probleemidega toime tulla. Igast olukorrast viib tee edasi ja enda kätes on palju. Foto: Portraits by Katery

Kes on Pille Trolla?

​​Pille Trolla on pilatese õpetaja, kel on tänaseks kogemust 16 aastat. Ta on õppinud pilatese mati- ja masinatreeningute õpetajaks Corpus Studios Kelly McKinnoni juhendamisel. Ta on samuti lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ning täiendab oma teadmisi pidevalt.

Pille juhendab täiskasvanute ja eakate ning ka laste pilatese treeningud. Tema kodulehelt leiab rikkaliku valiku veebitreeninguid ja taastusraviharjutusi.

Isiklikule kogemusele tuginedes aitab ta ka teistel kehaliste probleemidega toime tulla ja liikumise tervendavat jõudu rakendada. Pille on omal nahal läbi elanud, mida tähendab ülekoormus, pimesoole operatsioon, seljakahjustus ja -operatsioon ning lülivaheketaste põletik ehk spondülodistsiit. Ta teab, mida tähendab olukord, kus kõndimise ja isegi pisima puusa liigutamisega kaasneb talumatu valu. Kuid ta ei andnud alla ja võimles end tibusammu haaval taas liikuvaks ja valudest vabaks. Keha võime taastuda on imeline, kui end väga tähelepanelikult kuulata ning olla järjekindel, lootusrikas ja enda vastu hell.

Kuula ära kogu saade, saad teada veel palju kasulikku:

  • Külluslikult taipamisi – kuidas keha paremini kuulata?
  • Tähelepanelik, armastav, leplik – miks see on palju parem piitsutamisest?
  • Kuidas trauma ja operatsioon muudab meie keha anatoomiat?
  • Kuidas end ise tervendada?
  • Kuidas end mitte lõhkuda? (Ettevaatust, see on väga tavaline!)
  • Miks liikumine on meie elukindlustus, mis aitab keha taastada?
  • Mis on head ja halvad miksid treenimiseks?
  • Kuidas mitte kiirustada ja mitte alla anda?
  • Kristinka avaldab ka isikliku valusa loo, miks ta liikumisest enam ei loobu.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 316 osa leiad siit!

Sul on isiklik lugu, mille jagamine võiks kuulajaid inspireerida, toetada, julgustada, innustada? Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee 

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine. Aitäh, et kuulad, loed ja oled meiega.

Kommentaarid
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles