:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
«Kuidas saaksime teha nii, et terrass oleks rohkem nagu tuba?» Seisame meie pisitillukese metsaonni ees ja peame aru. Ja siis turgatab pähe suurepärane idee!
Mets meie ümber on tõeline nõiamets – igas kandis on puud otse majal seljas. Maja ise on lihtne ja askeetlik neljakandiline kast, ei midagi liigset. Siiani sellest piisas, aga nüüd on tunne, et tahaks seda mingi nipiga pehmemaks, kodusemaks ja romantilisemaks muuta. Aga kuidas seda teha nii, et poleks liiga kallis ega keeruline?
Maja ümbritseva terrassi tegime kõveriku, et võimalikult vähe puid peaks maha võtma. Seal nad kõik seisavad, iga puu mugavasti omas lookes, puistates sügistuules alla lehti ja okkaid.
Ja korraga turgatab suurepärane idee – mis oleks, kui paneks terrassipostide vahele kardinad!
/nginx/o/2023/09/30/15626232t1heefe.jpg)
Hea idee, aga hunnik miinuseid
Idee tundub hea, aga esialgu on sel hunnik miinuseid. Kallis, keeruline ja ajakulukas. Olen kahe käega poolt, kui keegi usin pioneer selle mõtte minu eest teoks teeks. Aga pole siin metsas paraku kedagi võtta. Niisiis süvenen teemasse.
kurblik käterätt, mitte korralik kardin...
Minu varasemad kardinaprojektid on alati olnud korraliku eelarvega ja töömahukad. Meeter kardinaks sobilikku kangast maksab vähemalt 19 eurot, seda kulub kahele külgkardinale minimaalselt 6,5 meetrit. Kui soovida rohkem krookeid siis 13 meetrit. Ja kinnises olekus täitsa sirgeks kistud kardin näeb ikka välja nagu kurblik käterätt, nii et kroogeteta ei saa. Lisaks kardinapael, niidid. Kiire arvutus – eelarve minimaalselt 250 eurot.
/nginx/o/2023/09/30/15626233t1h609f.jpg)
Esimene ohe...
Ja seal tulebki esimene ohe. Ma tahan kardinatega ümbritseda kogu terrassi kolmest küljest – see tähendab kokku viis samaväärsest kardinapaari! Ühe kuu sissetulekuga siin enam hakkama ei saakski... Ja tööaeg tuleb sinna veel lisaks arvestada, kõiki neid meetreid annab ikka kokku siristada. Üks puhkepäev moonduks niuhti tööpäevaks. Või isegi terve nädalavahetus.
Luksusvärk see kardin! Äkki teeme midagi muud, ostame uue mopi? Aga ei – salaromantik on juba ärganud ja soovib end välja elada. Tõele au andes tuleb tunnistada, et vaatasin sel korral veel soodsamaid kangapakkujaid, ei käinud sugugi mingis eksklusiivkangaid pakkuvas kardinasalongis nuuskimas. Seal poleks kuigi keerukas projektile veel üht nulli otsa lisada.
/nginx/o/2023/09/30/15626225t1hde82.jpg)
On see mingi nali?
Seda suurem on mu üllatus, kui perega IKEAs ringi kolades jääb mulle ette kardin, mille hind on 19.99. On see meeter materjali? Ei, see on valmis õmmeldud kardin – kaks külgkardinat, mis on 145 cm laiad ja 300 cm pikad, kardinapael taga, ääred viimistletud. Lihtsalt võta ja pane ette!
Esialgu olen umbusklik – on see mingi nali? See materjal peab olema mingi hull nafta, mida ei kannata puudutadagi! Aga katsuda on täitsa meeldiv, laste meelest samuti. Kuidas saab valmis kardina hind jääda alla materjali hinnale? «Neid toodetakse nii palju, igas maailma otsas keegi riputab sellised ette,» teab kallim kohe selgitust. Kõlab loogiliselt. Erinevate kardinate valik on siiski päris lai - soodsaima saab kätte vaid 10 euroga, kuid kardinapaari eest võib maksta ka 99 eurot. Ja kõiki neid kasutatakse ilmselt paljudes kodudes üle maailma. Aga tühja kah! Mind ei morjenda üldse, et tuhat vennikest oma koju võib-olla samasugused kardinad riputavad. Nad on ometigi 63 riigi peale kenasti laiali hajutatud. Ja igaühel on erinev maitse ja erinev idee. Ja loomulikult tundub mulle, et minu õuekardina-plaan on see kõige loomingulisem ja lahedam.
Meil on lisaks tarvis osta ainult trossi ja kardinakonkse. Siuh-viuh ja valmis! Nii lihtsalt ikkagi ei lähe. Kardin on liiga pikk – paarkümmend sendimeetrit lohisemist on liig mis liig. Niisiis mõõdan ülearuse välja, voldin kokku ja lasen masinaga kinni. Sundkorras tehtud kohendus hakkab tööle nagu raskus – tuul ei tõmbagi kardinaid enam nii kergesti lendu, need püsivad viksilt ja viisakalt paigas. Kardinatele, kes peavad karmi õue-eluga harjuma, kulub raskus igati ära. Enne me seda muidugi ei teadnud.
:format(webp)/nginx/o/2023/09/30/15626227t1hd8b6.jpg)
Tööjaotus täistuuridel ja siuh-viuh valmis!
Arvutan välja paraja sammu kardinakinnituste tarvis ning siis saabub õnnis hetk, kus saan perekonna tööle panna ja ise mõnda aega ainult servade palistamisega tegelda. Ehk tööjaotus läheb täistuuridel käima ning me saame kõik korraga valmis! Kallim tõmbab trossi paika ja pinguldab ära. Tilluke tütar paneb oma peenikeste osavate sõrmedega kardina-aasad õige sammuga külge. See käis küll kähku! Niisugused asjad teevad rõõmu.
/nginx/o/2023/09/30/15626230t1h80c5.jpg)
Peagi saamegi kardinad üles riputada. Looduslähedane hallikas toon sobib siia metsa alla nagu valatud. Eks me kaalusime ka igasugu teisi mahedaid värve, rohelisi ja siniseid, aga looduse keskel ja loomuliku valguse käes oleks enamik neist toonidest võimendunud ja liiga kirjuna mõjunud.
Paelte abil saab kardinad kenasti külgedele kokku siduda. Kuid meil pole mahti pikemalt uurida, mis siis õieti välja tuli või ei tulnud. Kui tegutsed, siis oled protsessis ninapidi sees, ei ole aega seda eemalt vaadata. Ja aeg saab otsa ka – oleme lubanud lähedasse metsa sõbra perele külla minna, nii paneme kardinad üles ja kihutame minema.
/nginx/o/2023/09/30/15626226t1h6a6b.jpg)
Tõehetk õhtul saabudes
Tõehetk saabub alles koju tagasi jõudes. See pole enam onn! Koos õuekardinatega näeb meie majakene välja nagu imearmas romantikapesa. Uskumatu, kui suure efekti võivad anda tekstiilid õues. Nad kannavad hedonismi, pehmuse ja aja mahavõtmise meeleolu ja justkui sosistaksid: see on mõnulemise paik. Halvad mõtted ja muretsemine nende pehmete voltide all on keelatud.
Tekstiilid õues kannavad hedonismi, pehmuse ja aja mahavõtmise meeleolu.
/nginx/o/2023/09/30/15626234t1h9499.jpg)
Paar päeva «sisseelamist» ja selgub ka kardinate praktiline väärtus – selle suuna peal, kust tuul puhub, saab kardinad lihtsalt ette tõmmata ja tuntavalt soojem on olla. Kui on jahedam õhtu ning infrapunasoojendi sisse lülitame, hoiavad kardinad soojuse kenasti meie ümber. Ning omamoodi romantiline on ise valida, kui laialt avatud kardinate vahel sel hommikul metsavaadet imetleda. Kuid romantikapunktid on siiski kõige tähtsamad – üks väike, lihtne liigutus ja nii suur emotsionaalne väärtus!
/nginx/o/2023/09/30/15626224t1hb31a.jpg)
Enne ja nüüd
Onn enne: tibatilluke laudadest kast väikese ja tuulise katusealuse terrassiga. Veidi kõle, kõva ja kandiline. Romantikapunkte anda ei saa.
Onn nüüd: kardinad muutsid terrassi tõeliseks võluvaks romantikapesaks. Verandast tekkis juurde õdus uus tuba, sügisel peavad kardinad ka tuult ja sooja. Maja on sama tilluke, aga tundub uue idee tõttu palju suurem, pehmem ja mõnusam.
/nginx/o/2023/09/30/15626236t1h0cbf.jpg)
