NAISTEJUTUD ⟩ Kristjan Port: Just sellest vanuses algavad eestlase kõige rõõmutumad eluaastad, sest...

Kristina Herodesajakirjanik

22. oktoober 2023, 13:03

Armsad sõbrad – me tegeleme kollektiivse enesetapuga! Kuidas? Istume ennast surnuks. See pole hoiatus, vaid teaduslikult tõestatud fakt. Uuringud kinnitavad – 40ndates eluaastates algavad eestlase kõige rõõmutumad aastad ja 55-aastasena lõppevad tervena elatud aastad. Miks? Me istume end õnnetuks ja jõuetuks. Edasi oleme mitte ainult masenduses, vaid ka haiged. Kas see pole mitte kohutav perspektiiv?

Meie ise saame seda muuta ja võluvits on liikumine. Ei usu? Kuula ja veendu ise.

Juttu tuleb ka sellest, kuidas tavapärane töökeskkond meid miinimumi peal tegutsema surub ja kuidas ühiskond häid asju trivialiseerib. Mida teevad targasti edukad ettevõtted ja kust tulevad pähe päriselt head ideed? Saade kulgeb vaba loovuse põhimõttel võimaldamaks ideedel tulla. Ja neid tõepoolest tuleb!

See tund ja 19 minutit on tihedalt täis edasi mõtlema innustavad teemasid – maiuspala meie intelligentsetele kuulajatele! Külas on võrratult tark mees, Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port. Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari «Portaal» leiad siit!

Loe ka: NAISTEJUTUD | Ettevaatust – need on tõeliselt ohtlikud «sõbrad», kellest tasub kiiresti vabaneda

«Naistejutud» stuudios Kristjan Port. Foto: Kristina Herodes

Loe ka: NAISTEJUTUD | Tütar küsis: «Kas emme sureb nüüd ära?» Kuid vapper eestlanna ei andnud alla! 

Moodsas maailmas oleme istumist hakanud loomulikuks pidama. Tegelikult ei ole see meile sugugi loomulik. Loomulikum oleks liikumine. Mis meie kehas tegelikult toimub, kui me istume?

«Siis me kaotame suure osa sellest võimest, milleks loodus on meid loonud – liikumisvõimest,» on Kristjan Port konkreetne. Eks me ole seda paljud ka omal nahal kogenud – peale pikemat istumist autosõidul on keha kange ja raske on isegi püsti tõusta. Ja see saabki ainult nii juhtuda. «Midagi juhtub kehaga. Me teame, et terve hulk lihaseid, mis seda keha püsti hoiavad, need lõõgastuvad. Ja kui me laseme lihaskorseti lõdvaks, siis lisandub kehamassile ka lihasmass ja see vajutab lülisambale – selle elastsus saab sedavõrd palju kokku surutud, et kaotab taastumisvõime. Kui me palju istume, siis on aina raskem liikuda ja selle tulemusel me liigumegi veel vähem, istume rohkem ja nõiaring ongi suletud.»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

«Istumisest on saanud omaette riskitegur nagu suitsetamisest,» selgitab professor. «Sa ei saa selle tagajärgi kehast ära võtta. See on nagu teatud sildade põletamine – sa ei saa tagasi minna ja keha hakkab otsima kompensatsioone.»

Port nimetab huvitava seose vähese liikumise, üksinduse ja toidu vahel. Inimesed, kes suhtlevad vähem, liiguvad veelgi vähem. «Ja üksindust toidab huvitaval kombel üks toit, milleks on kuivtoitained. Need säilivad paremini, peab harvem poes käima.» Kuid samas on need toiteainevaesed, süsivesikurikkad ja keha seis läheb aina kehvemaks. «Ja tulebki ära surra,» nendib Port. Selliseid pikaajalise loogilise seose ahelaid enamik inimesi aga ei märka. Vähemalt ei analüüsi neid. Sest kultuuriline norm soosib istumist.

Kristjan Porti seisukohti kinnitavad tunnustatud Rootsi teadlased. Profülaktilise kardioloogia professor Mai-Lis Hellénius sõnab: «Mis on aga hea uudis – liikumine ei pea olema raske trenn. Iga samm loeb. Uuringud näitavad, et oleme neid igapäevaseid väikeseid samme alahinnanud. Ka need aitavad püsida terve ja elada kauem. Isegi see, kui lähed lifti asemel trepist ja teed seda aastaid, vähendab radikaalselt riski surra südame-veresoonkonnahaiguste või vähi tagajärjel. Lisaks langeb teise tüübi diabeedi, artriidi ja dementsuse risk.» 

Loe pikemat intervjuud tippteadlasega: OHTLIK TREND | «Nii saad kiirelt kõhnaks ja sama kiirelt hauda!»

Sama kinnitab Anna Martling, vähiteadlane, Karolinska instituudi kirurgia professor ja tippteadlane: «Tervelt miljon inimest aastas pääseks vähisurmast, kui nad teeksid muutuse täna: hakkaksid liikuma ja tervislikult sööma. Meditsiin saab küll mõnevõrra aidata, aga sageli on siis juba liiga hilja. Südame-veresoonkonnahaiguste koha pealt on mõju veelgi suurem: tervelt neli südameatakki viiest oleks võimalik ära hoida!»

Loe pikemat lugu: Salakaval tapja kontoris, mille kohta teadlased ütlevad «uus suitsetamine»

Kristjan Port avaldab, miks suur osa inimesi töötab miinimumi piiril ega kasuta oma võimeid kunagi. Sel on erakordselt huvitav ja ootamatu põhjus. Foto: Konstantin Sednev

Miks me ei viitsi püsti tõusta?

«Ma arvan, et see ei ole isegi viitsimise küsimus,» tõdeb Port. «Vaid kultuuriküsimus. Kultuuril on teatud ohjad – näiteks võib töökohal öelda, et tervislik oleks püsti tõusta. Aga levinud arvamus pidurdab: «Oot, oot, kuhu sa nüüd lähed, tööd on vaja teha!»»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Peep Vain: Kuidas saada endale erakordselt hea ja tasakaalus elu?

Kultuurifenomen on näiteks seegi, et meil on raske teha midagi, mis on individuaalselt kasulik, kuna tundub, et see on teiste kulul tehtud. Teine kultuurifenomen on ironiseerimine kõige üle, mis normist erineb. Kui inimene hakkab liikuma, leidub ikka keegi, kes sarkastiliselt küsib: «Mis sa hakkasid sportlaseks vä?» Lihtne on häbeneda ka seda. Väga raske on kuulutada ennast teistsuguseks. Kultuuri traagika seisneb selles, et soov teistele meeldida tõstetakse enda tervisest kõrgemale.

Liikumatus tapab! See pole enam oletus...

See pole oletus, vaid väga paljude uuringutega teaduslikult kinnitatud fakt – istumine on eraldiseisev tervisekahju, mis viib meid enneaegselt hauda.

Viie-aastane laps veedab päevas istudes tervelt üheksa tundi! (TEDDY uuring, The Environmental Determinants of Diabetes in the Young).

Pandeemiaajast alates ja peale seda – täiskasvanu istub päevas üheksa tundi.

(The International Study of Childhood Obesity, Lifestyle and the Environment)

Liikumine lükkab surma edasi. 10 000 sammu päevas langetab:

80 protsendi võrra riski surra südamehaistesse,

70 protsendi võrra riski surra vähki,

50 protsendi võrra riski jääda dementseks,

60 protsendi võrra üldist surmariski.

(78 500 täiskasvanut kaasav 2013–2015 uuring Inglismaal, Šotimaal ja Walesis koos seitsmeaastase vaatlusajaga)

Iga samm loeb. Oluline just pidev istumise katkestamine!

Tee iga tund paus ja kõnni treppidel, see on parem kui trenn kaks kuni kolm korda nädalas. Muuda liikumine harjumuseks lisaks treeningutele.

Uus suitsetamine

Ka Kristjan Port kinnitab teadlaste seas kanda kinnitanud arvamust, et istumisest on saanud «uus suitsetamine». 

Kuula ära terve pikk ja põnev saade – saad teada:

• Mida halba täpselt istumine teeb?
• Kuidas on seotud liikumine ja liikuv mõte?
• Miks paneb tavaline töökeskkond meid tegutsema miinumumi peal?
• Kus ja kuidas tekib loovus?
• Mis tapab loovuse?
• Kus on väljapääs, et mitte minna kaasa massienesetapuga?

Mida saatest arvad? Kirjuta meile: [e-mail]. Tagame, et oleme materjaliga diskreetsed ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 319 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.