NAISTEJUTUD ⟩ Peep Vain: Kuidas saada endale erakordselt hea ja tasakaalus elu?

Peep Vain. Foto: peepvain.com

12. november 2023, 21:42

Erakordselt hea elu... Hm, see pole mulle. Aga miks ei ole? Kas ta tõesti ei taha? Nii mõnigi mõtleb, et parem liiga palju ei taha, siis on vähem pettumusi. Peep Vain aga ütleb risti vastupidi: taha palju! Siis saad natukene küll vähem, aga ikkagi saad seda, mida soovid ja millega rahul oled.

Kuidas siis saada seda head elu? Julge küsida. Kuula sisemist tarkust. Peep jagab ka mitut põnevat seika oma isiklikust elust, mis löövad silmad lahti. Näiteks hetke, mil ta mõistis, et isa päriselt armastas mind!

Erakordselt hea elu võib tunduda selline kättesaamatu ja abstraktne uhhuu-mull. Aga vaatame korra – pole see nii segane midagi! Igaühel on usaldusväärne indikaator endal olemas – elu, mida elades tunned ennast hästi. Su elujõud ei leki niisama tühja. Sa oskad mõistuse hääle kõrval ka oma sisemist tarkust kuulata. Meil, eestlastel, on ka lausa ütlemine selle kohta: nüüd on mu hing rahul. Kõlab ju ilusti ja lihtsalt? Asi ongi tegelikult ilus ja lihtne.

Kuula ka: NAISTEJUTUD | Terapeut: «Kui naine on liiga iseseisev, siis sellel on tagajärg...»

«Mina ütlen selle kohta hinge tarkus,» ütleb Peep Vain, legendaarne koolitaja, autor ja elukutseline inspireerija. «Südame tarkus äkki. Aga kui sa ratsionaalses inforuumis neid sõnu kasutad, siis vaadatakse natukene kõõrdi. (Naerab.) Mina kasutan sealjuures kolme sõna, mida joogid nimetavad ülivõimeteks. Need on inspiratsioon, intuitsioon ja taipamine. Selline sügavam arusaamine.» Ehk võtad vastu, aga ka kuulad, mõtestad ja saad ka aru – ahhaa! See tähendab minu jaoks seda.

Peep Vain innustab inimesi lõpetama ebamugavad sundseisud ja küsima julgelt seda, mida nad elult päriselt soovivad. Foto: peepvain.com

Nad ei küsi mitte midagi!

Selleks, et midagi saada või ka teada saada, on esiteks vaja küsida. Tundub lihtne? Jaa! Kas inimesed teevad seda? Ei! «Väga tihti me inimestena ei olegi üldse avatud. Me ei küsigi midagi! Või kui küsimegi, siis ainult selleks, et ise rääkima hakata, kuidas mul endal läheb.»

Peep jagab üht huvitavat, teemaga haakuvat tähelepanekut oma isiklikust elust. «Mul oli vahepeal periood, kus ma deitisin päris usinalt. Deitimine oli siis mingid sõnumid või telefonikõned ja kohtumised. Aga miks ma sellest rääkima hakkasin, oli asi, mis mind väga üllatas! Mina olen uudishimulik, mul ei ole vaja endast eriti rääkida. Muidugi, kui teine tahab teada, ma räägin hea meelega. Ja mis ma siis teen, kui ma võõra naisega kokku saan? Ma küsin! Küsin, kes ta on, kust ta tuleb, mis ta taust on ja nii edasi. Ma natuke nagu sisimas ootasin, et nad küsivad vastu. Aga selgus, et enamik naisi üldse ei küsi mitte midagi!» Peebu nägu väljendub tänagi veel hämmingut.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Tiina Lokk: ära tee seda! Sellega näitad ainult oma nõrkust

«Oli paar-kolm inimest nendest kahekümnest, kellega ma kokku sain, ja kahest-kolmest üks, kes oli küsimise mõttes minuga võrdväärne partner. Ja paar tükki pealtnäha küsis ainult viisakusest. Aga suurem enamus ei küsinud mitte midagi!»

Võib vaid oletada miks. Kas nad kartsid, äkki nad pole harjunud, äkki neid ei huvitanud või olid liiga ärevil, et vabalt vestelda... Reaalsus oli selline, et nad ei saanud mitte midagi teada! «Viisaka inimesena ma muidugi hoidsin dialoogi üleval, ei olnud nagu politseiuurija, panin ikka ise ka asju lauale. Aga ma ei läinud ka plakatitega vehkima.»

See on tõenäoliselt koht, kus nii naised kui ka mehed võiksid korraks peeglisse vaadata – kui palju ma ise vestlusse panustan ja küsin, et kontaktis oleks mingit kvaliteeti? Kui palju ma tunnen huvi inimese vastu, kes kõrval on, et oleks üldse võimalik lähedust luua?

«Ma ei ole kunagi, mitte üheski eluvaldkonnas, saanud paremat asja või rohkem, kui ma olen osanud küsida ja tahta. Mitte ühtegi asja,» tõdeb Peep.

Taipamise näide – ta ei muutu

Kuidas aru saada, et tegu on taipamisega? «Vahel on need taipamised pealtnäha primitiivsed, aga nii sügavad, et piinlik on tunnistada – kas ma tõesti siis enne nii lihtsast asjast aru ei saanud?» Peep toob ka elulise näite taipamisest – see teine inimene minu kõrval ei muutu mitte kunagi. Ta võib areneda, kui ta ise soovib, ja muuta oma käitumist. Aga meie soovitud moel ta ei muutu. Parem oleks see teave vastu võtta ja võltslootustest loobuda. «Inimesed küll arenevad ja muudavad oma käitumist, aga panna tingimuseks, et ma saan sinuga hästi läbi siis, kui sina oled teistsugune, kui sa tegelikult oled... (Naerab.) Jah, me teame seda ammu, aga kas sa ikka päriselt ka seda tead? Nii et pole kahtluse varjugi, sa lepid sellega ega jonni?»

Ratsionaalsema lugeja rahustuseks kinnitab Peep, et tema elukogemuses töötavad taipamised tihtipeale nii: saad mingist sügavast põhjuslikkusest või seosest aru ja seejärel jookseb see võrrand ka ratsionaalsel tasandil kenasti kokku. Aga puhtalt mõistuses kaevates me seda välja ei mõtle. Nii on saates kenasti tasakaalus intuitiivne ja ratsionaalne tasand. Mõistuse usaldajad saavad samuti väärtuslikke tööriistu ja kogemusi, näiteks Peep Vainu loodud seitse küsimust, mis aitavad suuri ja olulisi otsuseid vastu võtta.

Kuula ka: NAISTEJUTUD | Kristjan Port: Just sellest vanuses algavad eestlase kõige rõõmutumad eluaastad, sest...

Seitse otsustamise küsimust:

Mida Sa täpselt tahad ja millal?
Kas see on see, mida Sa tegelikult tahad? Miks?
Kuidas Sa selleni jõuad?
Mis võib Sind takistada ja kuidas end selle vastu kaitsed?
Millal Sa asjaga päriselt alustad?
Kuidas Sa igal juhul võidad?
Kas see on otsus?

Mida iga küsimus arendab ja võimendab?

Täpsust
Pühendumust
Keskendatust
Meelekindlust
Pealehakkamist
Meelerahu (ja muhelust)
Eneseusku

Allikas: Peep Vain, raamat «Kõige tähtsam küsimus»

Oma tuba, oma luba_2.10_Kristina Herodes remondist: mis oli võimatu, selle ma tegin võimalikuks
www.candle4tibet.org
See nädal käis Kristinka külas taskuhäälingule «Oma tuba, oma luba» ja rääkis ära kõik oma mõnusa kodu loomise saladused. Saa kõigest osa siit!
OMA TUBA, OMA LUBA | Kristina Herodes remondist: mis oli võimatu, selle ma tegin võimalikuks

Peep Vain sai alles peale isa surma ürgse taipamise – ta isa täiega armastas teda! Foto: Egert Kamenik

Mu isa täiega armastas mind!

Oluliste taipamiste kontekstis jagab Peep ka hetke, mil ta südamepõhjas mõistis – lapsena võis see tunduda sundus ja trauma, aga tegelikult oli see tema isa armastuse märk.

«Eks me kõik lastena igatseme oma vanemate hoolt, armastus ja kiitust,» mõtiskleb Peep Vain. «Aga alati on meil mingid etteheited nendele. Mul suri see kevad isa ära. Ja meil olid isaga head suhted, isegi väga head. Aga üks asi, mille isa surm kaasa tõi, oli mingisugune ürgne taipamine, selline heureka-moment: ma olen täiesti kindel, et mu isa täiega armastas mind!»

Peep jutustab siiralt, et nii mõnelgi hetkel, kui inimene on elus ja näiteks parasjagu kuri, on seda raske mõista. Mõtled – kas selline käitumine on ikka armastuse tundemärk? «Aga sa saad tagantjärele aru, kui kõik maskid on langenud ja tormid on vaibunud, siis näed asju nii, nagu need on, ja sellega ei ole võimalik vaielda.»

Kuidas Peep isa armastusest aru sai? «Meenutasin fragmente lapsepõlvest ja mis mulle meenus? Ema-isa sundisid mind kolm aastat algklassides klaverit õppima. Asi, mida ma kohutavalt lapsepõlves vihkasin, sund-klaveriõpe oli mu elu üks suurimaid katastroofe. Aga mõtle – mu isa istus minuga igal õhtul ja talus rahulikult seda kohutavat klaveri harjutamist! Ta oli kergesti ärrituv mees. Ja õpetas mulle veel matemaatikat ja füüsikat. Mõtle nüüd korraks tänapäeva isade peale. Mis on ainus võimalik selgitus sellele, et isa lapsega õhtust õhtusse tegeleb? Ma tahaks öelda, et see isa täiega armastas oma last!»

Peep oli lahkelt valmis Naistejuttude kuulajatega jagama oma kirjapandud mõtteid. Loe allpool Peep Vainu vastuseid ja selgitusi sisemise tarkuse kohta. See polegi nii segane asi, vaid vägagi rakenduslik. Ja tõesõna – see teeb su elu paremaks! Ja nagu juba tavaks on saanud, pole lugu siin päris identne saatega. Mõne koha pealt leiad artiklist täiendusi ja põhjalikumat süvenemist. Emotsioonid ja spontaansed inspiratsioonid saad aga üksnes saatest.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Tütar küsis: «Kas emme sureb nüüd ära?» Kuid vapper eestlanna ei andnud alla!

Mis on sisemine tarkus?

Võttes me rännakute kirjeldamiseks kasutusele sõnapaari «sisemine tarkus», püüdsin eelkõige leida midagi, mis toimuvat kõige paremini kirjeldaks. Ja kuna tänapäeval nimetatakse pea iga asja rännakuks, siis oli vaja ju kuidagi eristuda. Teatud mõttes on tegemist nii brändi kui ka žanriga. Ka sõna «müstika» on meie kontekstis mitmetähenduslik, sarnaselt sisemisele tarkusele.

Müstiline kogemus on selline, mille käigus inimese teadvus tuntavalt avardub. Selles hakkavad tekkima uued seosed, pähe tulevad uued head ideed, ära unustatud tähtsad asjad hakkavad meelde tulema. Avardunud teadvus teeb inimese sõna otseses mõttes targemaks.

«Avardunud teadvus teeb inimese sõna otseses mõttes targemaks,» Peep Vain

Me lootsime – ja nüüd ka teame –, et sisemise tarkuse rännakutel avardub paljude inimeste teadvus märgatavalt ja et nad saavad vähem või rohkem müstilisi kogemusi.

Aga selgita ikkagi lahti, millest sisemine tarkus koosneb?

Minu arusaamise järgi käivad sisemise tarkuse alla:

Inspiratsioon – loovusepuhang reaktsioonina välisele mõjutusele. Kas see pole mitte seotud vaimu sissehingamisega? Kui keeleliselt läheneda, siis ingliskeelne spirit on lähedalt seotud sõnaga inspire. Inspiratsiooni soodustavad välised tõstvad mõjutused, mis äratavad sind ellu.

Intuitsioon – selle kohta võiks öelda sisemine hääl või ka südame hääl. Mitte otseselt ratsionaalne (ehk mõistusega seotud) teadmine, mingi selge eelaimus või kõhutunne.

Taipamine – mingid oluliselt selgemad ja sügavamad, meie seniseid arusaamu raputavad äratundmised ja arusaamised. Need tulevad paljuski inimese enda alateadvusest ja käivad eelkõige me endi ja me elude kohta.

Kuidas otsustada sisemise hääle toel?

Istu vaikselt, lõdvestu ja kujuta ette kordamööda kumbagi stsenaariumi. Kui ma teen nii või teen naa, kuidas ma ennast siis tunnen? Jälgi oma südame tunnetust. Kumba tunnet tasub usaldada: kas seda, mis tekitab rahu või seda, mis tekitab aktiivsemat tunnet – elevust, ärevust, erutust?

Peep Vainu õpetaja soovitas: kuula seda, mis toob rahu.

«Mul kulus kümme aastat enne, kui ma esimest korda proovisin seda võtet,» tunnistab Peep muiates. «Aga iga kord, kui olen seda otsustavatel momentidel elus kasutanud, siis just rahu on seotud kindlustundega. Intuitsioon ütleb: sulle praegu on nii õige.»

Lisaks selginevad nii tajud teiste inimeste, maailma ja selle protsesside, kogu reaalsuse ja selle olemuse kohta. Selle kohta öeldakse tihti «üleloomulikud võimed» ning need tulevad meieni, kui saame ühendust kõrgemate, vaimsete sfääridega.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Ettevaatust – need on tõeliselt ohtlikud «sõbrad», kellest tasub kiiresti vabaneda

Kuidas sisemine tarkus teie rännakutes avaldub?

Keskendun oma rännakutel eelkõige sellisele sisemisele tarkusele, mis aitab iseendast järjest teadlikumaks saada. Sest mind ennast huvitab see kõige rohkem!

Teiseks keskendun sellisele tarkusele, mis aitab oma elust ja enda rahulolust sellega paremini aru saada. Mis seisus üks või teine elu päriselt on? Mida muuta? Ja milleks seda muuta? Inimestel tuleb häid mõtteid, kuidas oma elu korrastada.

Kui püüda täpselt väljenduda, siis ma jahin ise järjest paremat ja realistlikumat arusaamist endast, oma elust, seostest, põhjuslikkusest ja varjatud võimalustest. Püüan näha asju järjest ausamalt, täielikumalt ja ilma moonutusteta. Püüan vabaneda illusioonidest – ja see ka üldiselt õnnestub –, et näha asju ja nende olemust just sellistena, nagu nad on.

Endast enam teadlikuks saamise alla käivad näiteks:

Oma isiksuse tundmaõppimine ja selle eripäradega arvestamine. Nii tugevuste kui nõrkustega. Oma pahede ja voorustega. See võimaldab mul olla autentsem – rohkem mina ise. Ja milliste arengute poole teadlikult püüelda.

Oma vajaduste ja eelistuste selgem mõistmine – selleks, et teha paremaid valikuid oma tuleviku suhtes. Mis mulle sobib ja mis ei sobi. Mis mind edasi viib ja mis hoopis kannatusi valmistab.

Mineviku mõjutuste ilmsiks toomine ja mõistmine – millised lapse- ja noorepõlve sündmused ning haigetsaamised sunnivad mind ikka ja jälle samade rehade peale astuma, näiteks suhetes. See aitab vanu haavu tervendada ja teha vähem lolle vigu. Vigu me teeme endiselt, aga juba neid vähem teha on eelis.

Loe ja liigu veel kaugemale

Roberto Assagioli

«Transpersonaalne areng»

Raamatus on itaalia psühholoogi, neuroloogi ja psühhiaatri sügav tarkus ja toetus enesearengu teel.

Autor mõistis psühhoanalüüsi ebatäiust ja asus uurima ka hinge ja üliteadvust. Teos on kirjutatud ammu enne transpersonaalse psühholoogia ametlikku sündi.

Roberto Assagioli

«Psühhosüntees. Põhitööde

kogumik»

Roberto Assagiolit inspireerisid väga Freudi arusaam allasurutud ajejõududest ja Jungi kollektiivse alateadvuse teooriad, kuid psühhoanalüüsi süvenemise kaudu jõudis ta holistilise lähenemiseni.

Autor kirjeldab kaht mudelit, mis kirjeldavad inimese psühholoogilist ülesehitust ja psühhosünteesi.

Ralph Metzner

«Alkeemiline kaemus»

Ralph Metzner on psühhoterapeut ning California Integraaluuringute Instituudi emeriitprofessor.

Ta on tegelenud ligi pool sajandit teadvuse ja selle seisundite teaduslike uurimisega, aga ka psühhoteraapia, šamanistliku praktika, joogapraktika ja õpetamisega.

See raamat on nende muljetavaldavate isiklike kogemuste kontsentraat. Tihe, kuid teadvust avardav lugemine.

Ralph Metzner

«Meeleruum ja ajavoog»

Mis on eri teadvusseisundite panus psühholoogilise heaolu tagamisel ja vaimses arengus tervikuna? Raamat näitab selles küsimuses teed.

Metzner leiab, et igale teadvusseisundile on omane konkreetne, teistest selgelt eristuv «meeleruum» ja «ajavoog», mille äratundmine annab oskuse navigeerida välja rusuvatest olukordadest ja panna end ise avardavatesse seisunditesse.

Too mõni praktiline näide ka, kus see sisemine tarkus ennast ilmutab?

Mu meelest avaldub sisemine tarkus siin nii:

Julgus tunnistada endale oma tegelikku rahulolu ja rahulolematust oma elu erinevate aspektide ja osadega. Mitte varjata ega vabandada, kui miski ei meeldi. Mitte valetada endale, et teine muutub, kui me teame – ta ei muutu! Ja siis muidugi otsustada, mida selle asemel endale «tellida» ja luua.

Julgus luua visioone – eelkõige oma tuleviku kohta. Mida rohkem sisemist tarkust ja mida vähem kammitsetust ja hirmu, seda julgemad, selgemad ja mu meelest ka usaldusväärsemad on ettekujutused endast ja oma elust tulevikus.

Seda kõike soodustab soov näha seni enda eest varjul olnud võimalusi. Alati saab elu paremaks teha ja iseennast endale sobivas suunas teadlikult arendada.

Kuidas sisemisele tarkusele ligi saab?

Kõige kättesaadavam tee sisemise tarkuseni on vaikus ja iseendaga koosolemine. Ehk kui ühe sõnaga vastata, siis – meditatsioon. Seejuures on oluline soov seda sisemist tarkust saada, mis teeb inimese avatuks ja vastuvõtlikuks. Ilma soovimata ja küsimata on pea võimatu midagi saada. Kui küsimus on sõnastatud, siis võib öelda, et pool tööd on juba tehtud. Tuleb vaikselt vastust ootama jääda, olema valmis kuulama ja ka vastu võtma.

Aitab julgus ja valmisolek näha ennast ja oma elu realistlikult, terviklikult, ilma ilustamiseta, ilma seda kehvemaks või paremaks mõtlemata. Vahet ei ole, kas ma teen pika jalutuskäigu mere ääres, istun vaikselt silmad kinni ja mediteerin või kirjutan päevikut ning olen just niimoodi endaga dialoogis. Kõik need meetodid töötavad väga hästi.

Kui võõrsõnu kasutada, siis aitavad nii analüüs kui ka süntees. Asja (enda või oma elu) osadeks lahtivõtmine ja uurimine. Seejärjel asja uut ja paremat moodi tagasi kokkupanemine. Sisemine tarkus hakkab voolama, kui avatud meelega ennast ja oma elu analüüsida. Kui mõelda sellele, mida ma endas ja oma elus paremaks muuta soovin.

Mis sisemisest tarkust kasu on? Kuidas seda rakendada?

Suhted. Võtame näiteks suhted. Igaüks igatseb lähedussuhteid, kuid enamiku jaoks on suhted keerulised. Kui suhtesse minnakse (eriti nooruses) tavaliselt pea ees, ilma palju mõtlemata, siis suhtest väljumised (eriti kui mängus on ka lapsed) tavaliselt nii uljad ei ole. Mida ma tegema peaksin? Kas jääma või minema? Kuidas teha seda kõige paremal, targemal, lahkemal moel? Nii, et nii ma ise ja samuti teised mu jaoks ülimalt olulised inimesed võimalikult vähe haiget ja kahju saaksid. Neid vastuseid tasub otsida endast.

Töö. Samad küsimused kerkivad töösituatsioonides. Keda meeskonda valida? Kellele millist vastutust usaldada? Kuidas reageerida vigadele, lohakusele, saamatusele ja altvedamistele? Milliseid eesmärke valida?

Raha. Võtame finantsid. Kas mul oleks praeguses olukorras kasulik ja mõistlik – samuti vajalik – omale kodu soetada või parem oleks eluaset hoopis edasi üürida? Kuidas oma piiratud rahalisi ressursse kasutada nii, et maksimeerida mõlemat – nii praegu elamise ja elu nautimise rahuldust kui ka tulevikus materiaalselt heas seisus olemist?

Mulle meeldib endaga elavat dialoogi pidada. Mind huvitav kogu aeg küsimus, kuidas ma peaksin elama? Mida peaksin selles või teises situatsioonis tegema – nii, et kõige paremini välja kukuks. Nii, et teeksin võimalikult vähe suuri vigu, mille parandamine on kulukas või sootuks võimatu.

Siit edasi võib minna sammuke-paar sügavamale. Miks ma teatud olukordades ikka ja jälle käitun nii, nagu ma ei taha? Mis sunnib mind ennast saboteerima? Mis sunnib mind end piitsutama, endale liiga kõrgeid standardeid seadma?

Loe ka sisemistes sabotööridest: NAISTEJUTUD | «Jälle sa tegid vea, käpard!» Kuidas sisekõne meie elu ära rikub?

Sisemine tarkus on kasulik tööriist nii maiste küsimuste lahendamisel kui ka iseenda psüühikast arusaamisel. Sisemine tarkus aitab paremaid valikuid teha, vigu ennetada ja kannatusi vähendada. Sisemine tarkus aitab tervendada hinge ja samuti keha. Sisemine tarkus aitab näha varjatud võimalusi, neist endale sobivaimad välja valida ning neid ka mõistliku kulu ja pingutusega realiseerida.

Peep Vain, Ahto Abner ja Raun Juurikas. Rännak muusika, koolituse ja juhendatud meditatsiooniga. Foto: peepvain.com

Kuula ka: Rännak iseenda sisemaailma – mida seal näeb?

Räägime lahti rännaku – mis, miks ja kuidas?

Pealtnäha pole muusikaline rännak midagi väga erilist – inimesed pikutavad, silmaklapid ees, kuulavad kohapeal improvisatsioonina sündivat muusikat ja juhendatud meditatsiooni. Nagu lamamiskontsert.

«Muusika on meie võluaine, mis muudab teadvusseisundit,» leiavad Peep Vain, Ahto Abner ja Raun Juurikas. Muusika loob vaikust ja toetab inimest tema sisemistes otsingutes ja tavareaalsusest kõrgemale tõusmises.

Osaleja valib ise, mis sõnumeid või vastuseid ta soovib. See on oluline eeldus, et rännakust reaalselt kasu saada. Igal rännakul on oma teema.

Ajamõõde kaob, meel rahuneb, mõttemüra vaibub ja ei-tea-kust hakkab üles vupsama uusi ja häid mõtteid. Peale rännakut on paljud märganud, et hea on olla, emotsioonid on rahunenud ja olulist on ebaolulisest lihtsam eristada. Tulemus sõltub inimesest endast – kas ta sisemist tarkust usaldab või mitte. Teiseks sellest, kas ta rakendab oma tahet ja energiat, et saadud taipamiste ajel ka midagi reaalselt teha, samme astuda või otsuseid langetada.

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud

Kuula ära terve saade – saad teada:

asi, mille peale isegi ei tuleks, aga seda naised ei tee;
väga lihtsalt ja emotsionaalselt – mis asi hingetarkus on?
et sisemine tarkus on igal inimesel olemas, see pole mingi privilegeeritute värk. Ja igaüks suudab seda ka kuulata;
miks hulk inimesi kardab tõde?
soovitusi otsustamiseks. Lisaks seitsmele küsimusele ka emotsionaalse vastuse kuulamise tehnika – Kristinka arvas seni täitsa valesti!
Peebu ja Kristinka isiklikud vahetud kogemused, täiesti ausalt ja filtrita.

Milliseid mõtteid saade tekitas? Jaga oma arvamust ja seda, millest veel saadet soovid, olen väga tänulik. Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee. Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 322 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine. Peep Vainu ja tema erinevad rännakud leiad siit.