Ilusüste reklaamitakse kui võimalust kiiresti nahk siledamaks saada, kuid nendega kaasnevad ohud eelistatakse sageli maha vaikida. See on patsientide suhtes alatu ja ohtlik – tüsistused on küll harvad, kuid väga tõsised.
Eestis kõige rängemaid juhtumeid siiani fikseeritud pole, küll aga on need dokumenteeritud rahvusvahelistes meditsiiniartiklites ja kahjustatud välimuse juhtude arv sageneb ühes teenuse populaarsuse tõusuga.
«Ilusüstide kohta jõuab meieni kaebusi üsna sageli,» kinnitab ka terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas. Seetõttu on reegleid ka karmistatud. Paraku kehtivad need mõnikord üksnes paberil ja kui patsiendi huuled on viltu või nägu mädaneb, pole tal aimugi, kust abi saada.
Jubedad näod
25-aastane Maarika* ei pidanud end koledaks, aga tahtis olla ilusam. Esimesed kortsukesed panid noore naise muretsema ning ilusüstid näisid pakkuvat lihtsat võimalust saada tagasi värskus ja toonus. Sõbranna soovitas kosmeetikut, kelle juures ise näohooldusese käis, olevat sõbralik ja meeldiv. Kui Maarika kuulis, et sama spetsialist teeb ka ilusüste, oligi otsus tehtud.
Ilusalongis võttiski Maarikat vastu igati kena inimene. «Andke andeks, et tulin meiki maha võtmata,» vabandas naine. «Oh, polegi vaja, me tupsutame,» rahustas teenindaja. See tundus Maarikale imelik, aga ta usaldas asjatundjat.
Kolm päeva pärast protseduuri hakkas Maarika nägu valutama, puhkes põletik ja nägu täitus suurte mädapunnidega. Maarika sattus paanikasse ja tormas nahaarsti juurde.
/nginx/o/2023/10/27/15683831t1he1a4.jpg)
«Tupsutamine!» ärritus Alina Brokk, Meliva kliiniku dermatoloogiavaldkonna juht, kelle vastuvõtule Maarika jõudis. «See pole mingi meditsiiniline puhastamine!» Patsiendi nägu kattis ränk, sõlmeline mädapõletik, mis vajas kiiret antibiootikumiravi doksütsükliiniga maksimaalses lubatud doosis. «See on laia toimespektriga karm antibiootikum, mis võib kahjustada kogu keha, soolestiku mikrofloorat, aga meil polnud valikut. See oli täiesti sõlmeline mädane nägu!»
Neljanädalase ravi järel alanes turse, kuid põletikujärgsed laigud jäid pooleks aastaks ja lõplikult kaob pigmentatsioon ehk kahe aastaga. Täielikult Maarika nägu veel taastunud pole ja ilmselt vajab laserravi.
«Sellel neiul läks veel hästi,» on Brokk konkreetne. «Häda tõi kaela patsiendi pime usk – kena avalik ilusalong kesklinnas, küllap kõik on korrektne. Ei saa ju olla, et asi pole kontrollitud? Paraku saab. Kas ta küsis, kes teda süstib? Mis haridusega inimene on? Ei. «Aga ta oli ju valges kitlis ja hästi viisakas!» Kahjuks on piir pindmiste näohoolduste (maskid, kreemitamised, koorimised) ja invasiivsete protseduuride (ilusüstid) vahel läinud väga hägusaks.»
/nginx/o/2023/10/27/15683834t1h2b6d.jpg)
Tundmatu aine
35-aastase Piia* iluiha võttis veel inetuma pöörde. «Minu juurde tuli üks õnnetu naine, silmade all suured valkjad muhud ja väga tugev allergiline reaktsioon,» räägib plastikakirurg Mart Eller. Piia oli käinud silmaalustele täitesüste tegemas. Esmalt palus naine abi samas kohas, kus süstis, aga sealt saadeti ta minema: see olevat normaalne, oodake, läheb üle. Aga läks hoopis hullemaks.
«Küsisin naiselt: mida teile sinna süstiti? Preparaati teades oskan ehk probleemi lahendada. Ja kujutage ette – ta ei teadnud seda!» ütleb Eller. «Saatsin patsiendi seda teenusepakkuja käest üle küsima. Järgnes midagi veel hämmastavamat: teenusepakkuja keeldus infot väljastamast.»
Eller süstis Piiale hüaluroonhappel põhinevatele preparaatidele mõjuvat lahustajat, kuid tulemus oli null. Nüüd oli selge, et asi pole õige. Viimaks soostus süstija tunnistama, et kasutati preparaati, mis polegi silmade alla süstimiseks mõeldud. «See võis olla kaltsiumhüdroksüapatiit,» oletab Eller. «Aine koondus ühte kohta ja tekitas kõva, luutaolise moodustuse. Et seda ära saada, tuleks juba laseriga kallale minna või päris noaga välja lõigata. Kaasus on erakliiniku dokumentides fikseeritud, aga aidata ma seda naist ei saanud – patsient kadus ära. Minu teada ta ei esitanud ka kaebust. Ilusüstide kliendid on omamoodi seltskond. Kui midagi ebaõnnestub, ei taha nad asjale ametlikku käiku anda – see on ju tabu, vähesed tunnistavad, et üldse süste teevad.»
/nginx/o/2023/10/27/15683833t1hdd04.jpg)
Ka Brokk kinnitab, et suur osa patsiente ei usu, et neil oleks võimalus õigust saada. «Inimene tunneb, et äkki oli ise süüdi. Kahtlane koht, kahtlane hind ja äkki ongi tegu minu naha reaktsiooniga? Nad kardavad avalikku tähelepanu, neil on hirm ja häbi. Kannatanud ei otsi õigust, see hoiab statistika tegelikust madalamana.»
Ilusüstide riskid ja nende esinemissagedus
Tervisekahjusid tekib ilusüstide tagajärjel suhteliselt harva, kuid tagajärjed võivad olla kohutavad.
8,5 protsenti protseduuridest lõpeb kudede kärbumisega, 5,3 protsenti põhjustavad eluohtliku allergilise reaktsiooni ning autoimmuunse reaktsiooni tekitavad 0,7 protsenti toimingutest. Halvatust põhjustab 0,1 protsenti ilusüstidest.
Täiteainete süstimise järel pimedaksjäämise juhtumeid on maailmas registreeritud 198, neist 53 hüaluroonhappe tagajärjel, ülejäänud rasvasiirdamisest ja muudest täitesüstidest põhjustatult.
Täiteainest põhjustatud ajuemboolia võetakse eraldi vaatluse alla 15.04.2021 avaldatud meditsiiniartiklis, mis teavitab 43 juhtumist, kus süste tehti kulmude vahele. Veidi alla poole patsientidest paranes täielikult, kolmel tekkis ajuverejooks, viis patsienti suri.
Kergemad kahjustused nagu näo ebasümmeetria, armid, augud, põletikud ja tursed, esinevad ilusüstimise tagajärjel pigem sageli.
Rahvusvahelised arstide kolleegiumid on rõhutanud tõsisematest kõrvaltoimetest teavitamise vajadust seoses näo täitesüstide populaarsuse kasvuga.
Allikad: PMC PubMed Central, Researchgate.net, Oxford Academic Aesthetic Surgery Journal
Surev nahk
«Need kõige jubedamad näod, mida näidatakse plastikakirurgia ebaõnnestumistena – kolmveerand neist on ilusüstitud näod,» kinnitab plastikakirurg Siim Simmo. «Inimesed ei anna endale aru, et ilusüst on invasiivne protseduur – aine viiakse sügavale naha alla. Sellega kaasnevad reaalsed riskid! Number üks: surm. Number kaks: pimedaks jäämine. Number kolm: pöördumatud kahjustused näos.» Nimetatud juhtumid on fikseeritud rahvusvahelistes meditsiiniartiklites, Eestis surmajuhtumeid ega pimedaksjäämist dokumenteeritud ei ole.
«Surm saabub tavaliselt aju verejooksu või insuldi tagajärjel, mis võib tekkida täitesüstidest, see on ka halvatuse põhjus,» täpsustab Simmo. «Kui on kogenud arst, saab pärast süstimist esimeste sümptomite tekkides kiire tegutsemisega veel inimese päästa. Sellised juhtumid on küll üliharvad, kuid kunagi pole küsimus selles, kas neid tekib, vaid millal need tekivad.»
Pöördumatuid kahjustusi näos, mis tekkinud ilusüstide tagajärjel, esineb Alina Brokki sõnul ka Eestis küllalt sageli. «Kui ma aastatel 2017–2022 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötasin, nägin neid patsiente iga kuu. Tõsistest muredest kordus naha alla tekkinud põletikuline sõlm. Olen patsientide suust kuulnud, et nad küll pöördusid esmalt teenusepakkuja poole, ent seal öeldi: teie oma immuunsüsteemi viga, et teie nahk niimoodi reageerib. Dermatoloogina saan kinnitada, et üksikuid allergilisi reaktsioone tõesti esineb, kuid 95 protsenti tüsistustest pole üldse seotud nahaga, vaid tegija ja protseduuriga. Kas vale tehnika, vale ettevalmistus, ebakvaliteetne süstitav toode või vale järelhooldus. Ning rõhutan – patsient ei ole süüdi ka siis, kui tema nahk reageerib, tal on õigus saada aktiivset abi. Õigeaegse arstliku sekkumisega saab väga paljusid juhtumeid ravida.»
Kõige sagedamini tekivad probleemid sellest, et täitesüsti aine pole kvaliteetne. «Kvaliteetse täitesüsti omahind on juba 60–90 eurot. Kuid ainet saab tellida ka Hiinast. Suurbritannias tahetakse kahju ärahoidmiseks vastu võtta seadus, et täitesüsti aine oleks retseptiravim. See muudaks olukorra kontrollitumaks,» lisab Brokk. Üks Hiina veebileht pakub nii täitesüstide ainet hinnaga 20–29 dollarit kui ka botuliini 32–52 dollari eest.
/nginx/o/2023/10/27/15683830t1h8be6.jpg)
Eestis on täitesüstides kasutatav aine klassifitseeritud meditsiiniseadmena. «Meditsiiniseadmena käsitletakse täitesüste ehk fillereid, mille üks näide on hüaluroonhape. Ravimitest eristab täitesüste toimemehhanism – kui näiteks botuliinisüst halvab lihase ja on seetõttu kantud ravimite nimekirja, siis täitesüst täidab üksnes nahaalust ruumi ehk pehmeid kudesid ning sel puudub lihast mõjutav toimeaine,» täpsustab terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas.
Kes süstib?
Et kliinik tohiks teha ilusüste, peab sellele olema väljastatud eriarstiabi teenuse osutamise luba ehk olema selgelt arusaadav, et teenust osutab arst või arsti korraldusel medõde, mitte õde iseseisvalt, seletab Simmo «Sellele on tähelepanu pööratud ka Eesti Ekspressi 2022. aasta veebruaris ilmunud artiklis.»
Nimetatud artikkel võttis vaatluse alla küsimuse, kes tohib süstida. Saaremaal ilusüste pakkuv õde Vilvi Ristlaid läks selles asjas terviseameti vastu kohtusse ning kaotas – terviseamet leidis, et täitesüsti tagajärjel võib inimene pimedaks jääda või saada insuldi, seega on teenuse osutamiseks vaja eriarstiabi teenuse litsentsi. Ka Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus andsid õiguse terviseametile.
Nii et ei saa öelda, et terviseamet lahenduse otsimisega ei tegeleks, ometi on Simmo kriitiline: «Kahjuks on asjad läinud hullemaks, mitte paremaks. Luba väljastatakse residentuuri läbinud eriarstile, mis tähendab, et süste peab ordineerima arst. Kui tegevusloa saamiseks on vaja eriarsti litsentsi, siis tegevuse eest vastutab eriarst, mitte õde. Mõelge, kui sarnane olukord üle kanda mõnda teise valdkonda – lennufirmal on vaja tegevusloa saamiseks tõestada, et neil töötab piloot, aga lendavad stjuardessid.»
«Ega keegi ei väida, et õed süstiksid halvasti,» leiab Eller. «Vahel teevad nad seda paremini kui arstid. Kuid ilusüste pakkuval asutusel peab olema eriarsti luba, mida õdedele siiski ei väljastata. Vastavalt korrale võivad Eesti Vabariigis süstida ka õe haridusega inimesed, aga seda tingimusel, et nad teevad seda arsti vastutusel. Käisime Esteetilise Meditsiini Arstide Seltsi juhatusega seda terviseametis uurimas. Kuidas see vastutus realiseerub? Kas vastutav arst peab viibima samas ruumis, kliinikus või linnas? See pole lõpuni selge.»
«Ilusalongi omanik võib olla ka üldse mitte meditsiiniharidusega, aga töötajate nimekirjas peab olema vastava eriala arst. See arst vastutab reaalselt, see pole puhtalt formaalne vastutus.» Imre Kaas
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas annab vastuse: «Ilusalongi omanik võib olla ka üldse mitte meditsiiniharidusega, aga töötajate nimekirjas peab olema vastava eriala arst. See arst vastutab reaalselt, see pole puhtalt formaalne vastutus.»
Simmo on patsientide nägudelt eemaldanud ilusüstide tagajärjel tekkinud suuri mädapaised sügaval naha all. «Näos võib aastaid olla krooniline põletik, mida inimene ei teagi. Enda arvates ilus, ümarapõseline ja sile, aga all on mäda. Südameklapi rike võib alguse saada just varjatud põletikust näos.»
Ilusüste tehes on patsiendil õigus teada
- Kas kliinikul on olemas vastav litsents?
- Kes on teenindav spetsialist ja milline tema meditsiiniline ettevalmistus?
- Kes on vastutav arst ja kas ta viibib ka protseduuri ajal kliinikus?
- Mis protseduuri tehakse ja millised on kaasnevad riskid?
- Millist preparaati süstitakse? Paluda näha selle pakendit.
Staažikas plastikakirurg on kursis ka hullemate juhtumitega. «Süstitakse valesse kohta, aine läheb veresoonde, kahjustab näonärvi ja järgneb naha kärbumine,» selgitab Simmo. «Nahk muutub tumepunaseks, siis mustaks ja viimaks sureb. Praeguseks on registreeritud maailmas ligi 200 pimedaksjäämise juhtumit ilusüstide tagajärjel, aga registreerimata juhte võib olla mitu korda rohkem. Moondunud, viltuseid, paistes, turses nägusid ei suuda keegi enam isegi kokku lugeda! Ma ei ütle, et ilusüstid on halvad, aga neid peab tegema asjatundja ning kontrollitult. Kui süstidega liiale minna, läheb inimene ümmarguseks ja turse. Kui oled aastaid süstinud, siis võib nahaalune olla täis armkudet.»
Vastutajad paberil
«Kõige suurem oht seisneb selles, et ilusüstidele üle pole järelevalvet, mis päriselt hästi funktsioneeriks,» ütleb Simmo.
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist Adelina Žemžurova selgitab, et mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride teenuse osutamiseks on vajalik eriarstiabitegevusluba ja tervishoiuteenuse osutaja vastutab teenuse nõuetekohasuse eest. «Tervishoiuteenuse vajalikkuse ja ravi üle otsustab arst, kelle vastuvõtule patsient pöördub. Tervishoiutöötaja võib teostada esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste protseduure ainult äriühingus, millele on väljastatud ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia või ambulatoorse dermatoveneroloogia teenusetegevusluba ja teenust võib osutada tervishoiutöötaja omandatud eriala piires,» märkis Žemžurova.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Olga Gurjanova kinnitas vajadust järelvalvet tõhustada Postimehe terviseportaalile juba 2017. aasta augustis: «Ollakse mures ilusüstide tagajärjel tekkinud tüsistustega patsientide arvu suurenemise pärast.» Sellest lähtuvalt karmistati nõudeid täitesüstide teenust pakkuvatele kliinikutele.
«Ilusüste tegeval tervishoiutöötajal peab olema põhjalik väljaõpe,» kinnitab terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas. «Näiteks kui oled küll dermatoloog või plastikakirurg, aga puudub pädevus ilusüste teha, siis seda teha ei saa. Kui meditsiiniharidus on omandatud välismaal, tuleb oma pädevust Tartu Ülikooli juures tõendada ja sooritada eesti keeles vastavuseksam. Seda ka tehakse – 2022. aastal lisati sel teel registrisse 11 arsti. Tegevusluba antakse kliinikule, see on seotud konkreetse aadressiga, konkreetsete arstide ja õdedega, kes võivad protseduure teostada. Tervishoiuteenuse osutaja võtab tööle tervishoiutöötajana registreeritud arste ja veebilehel medre.tehnik.ee saab kontrollida, kas õde X, kes ilusüste teeb, sinna registrisse ka kuulub.»
Arstide arvates lahendaks olukorra see, kui võetaks vastu konkreetsem seadus. Eeskujud maailmas on olemas – Lätis on vastu võetud seadus, mis sätestab, et botuliintoksiini ja täiteainete (biomaterjalide) süste võivad teha arstid, kes on saanud Läti Arstide Liidu ja Läti Esteetilise Meditsiini Assotsiatsiooni vastava tõendi.
Selgem olevat olukord ka Taanis ja Rootsis. «Soomes süstisid seni ka kosmeetikud, aga siht on seadustada protseduur nii, et ilusüste saaks teha ainult vastava eriala arstid, kes tõesti vastutavad, ning rakenduks kontroll. Nad on väga hädas praeguse olukorraga,» teab Simmo.
/nginx/o/2023/10/07/15640758t1hd6e7.jpg)
Tunnustatud dermatoveneroloog Elo Kuum leiab, et praegu kehtivad reeglid on piisavad. «Kuid võimaldavad vastutusest kõrvale hiilida,» lisab ta. «Ilusüste teevad valdavalt õed, kes võivad protseduure teha ainult tegevusloaga arsti otsuse alusel. Terviseameti spetsialisti vastustest sain mina aru nii, et arst võtab patsiendi vastu, hindab tema seisundit ja annab õele korraldused, mida, kuhu ja kui palju süstida. Loomulikult eeldab see, et arst on ise pädev vastavat protseduuri tegema.»
Kuum väidab, et reaalsus võib välja näha sootuks teisiti – patsienti süstib «iluspetsialist», kes on heal juhul õde, kuid vahel ka kosmeetik.
«See on juba täiesti seadusevastane,» ütleb Simmo. «Eestis teevad ilusüste nahaalselt isegi töötajad, kel pole selleks õigust ega ettevalmistust. Nad on üksnes läbinud täitetoote pakkuja tasuta koolituse. Vastutavat arsti patsient ei näegi, arsti nimele on kliinikus võetud üksnes tegevust võimaldav litsents.»
Kes siis ikkagi tohib teha ilusüsti?
Ilusüstid on protseduurid, mida saab pakkuda üksnes tervishoiutöötaja eriarstiabi osutamise tegevusloaga ettevõttes.
Piirangud on olulised, kuna esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad teenuse osutajalt põhjalikke meditsiinilisi teadmisi. Standardi reguleerimisalasse kuuluvad kõik esteetilised meditsiinilised hooldused, mis lähevad naha sarvkihist sügavamale või millel on bioloogiline toime sarvkihist sügavamal.
Tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutav ettevõte peab omama terviseameti väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.
Inimesel, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, ei ole lubatud osutada tervishoiuteenuseid, sh esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure. Süstide teostaja ei pea olema arsti diplomiga, võib olla ka õde, kes teeb seda arsti vastutusel, oluline on väljaõpe.
Terviseameti soovitus klientidele: Pöördu kindlasti tervishoiualase haridusega teenusepakkuja poole, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registrisse (ehk tema pädevused on kontrollitud ning tal on valdkonnas tegutsemine lubatud). Samuti tuleb veenduda, et ettevõttel on tegevusluba eriarstiabi osutamiseks, mis kindlustab, et kõik nõuded teenuse osutamiseks antud tegevuskohas on täidetud.
Tegevusluba ja tervishoiutöötaja registreeritust saab kontrollida aadressil: medre.tehik.ee
Allikas: terviseamet
«Vahel ei tööta litsentsi saanud arst teenust pakkuvas kliinikus juba aastaid, kuid väljastatud litsents kehtib endiselt,» toob Kuum välja süsteemi kitsaskoha. «Sisuliselt on tegemist tankistiga, kes küll litsentsi taotlemiseks on esitanud terviseametile vajalikud tõendid, kuid süstimist ei praktiseeri. Kui süstimisel peaks tekkima mingi tüsistus, võib juhtuda, et vastutajat leida ei õnnestugi.»
«Turul liiguvad suured summad, nii on terve hulk teenusepakkujaid ära tabanud – vaja on vaid n-ö fiktiivset vastutajat,» osutab Elo Kuum. Näiteks selgub terviseameti registrist, et mõni doktor on vastutava dermatoloogina tööl kümmekonnas kliinikus.
«Terviseametile on tulnud palju vihjeid väga hõivatud arstide kohta koos väitega, et füüsiliselt ei ole võimalik nii paljudes kohtades tööd teha,» tunnistab Imre Kaas. «Mulle tundub, et seaduse tasandil on kõik korrektne, kuid järelvalve mõttes oleks asjakohane vaadata, kus nimetatud isik päriselt tööd teeb või ei tee.»
«Üheksa töökohta on ebareaalne,» lisab Brokk. «Olen töötanud paralleelselt PERHis ja Confidos ja juba siis oli üliraske jälgida kahe koha patsientide paranemist. Kui vastutad ka õdede töö eest, tõuseb koormus veelgi.»
Ülitöökad tohtrid
Teeme kontrollkõne ühte pealinna ilukliinikusse, kus üks niisugune ülitöökas tohter töötab. «Kuidas nimi oli? Kes?» Töötajad pole temast kuulnudki. Küsimusele, kes ilusüste teeb, tuleb kohe vastus: «Juhtivspetsialist.» Mis haridus tal on? «Meditsiiniline haridus.» Aga milline täpsemalt? Kostub venekeelne nõupidamine teisel pool toru. «Ta on õde.» Aga milline arst vastutab võimalike tüsistuste korral? «Meie kliinik vastutab.» Kes personaalselt? «Kliinik.»
See pole erand. Ka mitme teise arsti puhul selgub, et praegu nad pidevalt kliinikus ei tööta. Kuid terviseameti info põhjal nad seda teevad ja just selle doktori väljaõppe alusel on kliinikule väljastatud eriarstiabi tegevusluba. Loa saamise üks tingimus on tervishoiutöötaja kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks.
Vastutustundlikke arste on probleemi tõstatamise pärast ka rünnatud väitega, et ilusüstide turul liiguvad suured summad ja neid ajendab kaebama kadedus.
«See ei ole nii, et me tahame ise teha ja turgu endale saada,» ohkab Simmo tüdinult. «Asi on puhtalt patsientide turvalisuses. Vastutuse tõsidusest ei anna endale aru ei need, kes peaksid seda reguleerima, ega kliendid.»
Brokk leiab, et olukord, kus enda tervise tagamine on patsiendi mure, ei ole ühegi meditsiiniteenuse puhul lubatav. «Praegu ei saa patsient kindel olla, et ilusüstide tüsistuste osas keegi päriselt vastutuse võtaks. Sisuliselt peaks patsient enne kliinikusse pöördumist ise terviseameti lehelt kontrollima litsentsi, süstijat ja vastutajat – on üsna väike tõenäosus, et patsient selle peale võiks tulla. Minu vastuvõtule on tulnud patsiendid, kes pärast tüsistuse teket pöördusid töö tegija poole ning said soovituse minna EMOsse. Põhjus, miks tegija ise olukorra lahendamises ei osalenud, võib seisneda selles, et neil polnud selleks vajalikku haridust või pädevust, näiteks ka õigust retsepti väljastada.»
Eller on teravam. «Terviseametis anti mõista, et nemad saavad selle probleemiga tegeleda alles siis, kui tulevad kaebused. Kas alles siis, kui keegi on ära surnud? Pöördumatult kahjustatud nägudest ei piisa?»
Alati on kõrvaltoimed
/nginx/o/2023/10/27/15683837t1hee3b.jpg)
Vastukaaluks arstide kriitilistele seisukohtadele selgitab olukorda ka Eesti üks tuntumaid ilusüstide tegijaid Marju Karin, kelle kommentaari avaldame muutmata kujul.
Selliseid juhtumeid Eestis ei ole registreeritud. Nendega püütakse luua katastroofilist pilti õdede ebapädevusest. See on otsene soov laimata ja teiste kliinikute mainet kahjustada. Need juhtumid on maailmast. NB! Viimasel aastal pole terves Euroopas registreeritud ei pimedaks jäämist ega surmajuhtumeid. Selle jaoks on meil ka ühing, mis koosneb eranditult ja igapäevaselt antud protseduure tegevatest spetsialistidest. Oleme seltsiga hetkel pöördunud taas kord terviseameti poole, et tuua avalikkuseni tüsistused ja nende ulatus. Seda sai tehtud umbes viis aastat tagasi, kui samasugust klaperjahti peeti, mille käigus tuli välja, et oli kaks tüsistust ja need olid arstidel. Tänaseks on reguleeritud tegevusala seadusega. Mis sätestab, et süste võib teha registreeritud meditsiiniasutuses ja protseduuri võib teostada arst, õde või ämmaemand, kes on saanud vastava väljaõppe.
Õed on rakenduskõrgharidusega ja vastutavad oma tegude eest. Minul endal on 75000 süstimise juures olnud 5 oklusiooni, mille lahendamine on toimunud koheselt. Alati on kõrvaltoimed ja neid võib esineda kosmeetilisest protseduurist kirurgilisteni. See aga ei tühista antud protseduuride vajalikkust ning ei ole seotud süstija sildiga rinnas. Kõrvaltoime ja tüsistuse vahe on suur ning paljud muutused korraliku materjali kasutades on tagasi pööratavad ning oskaja suudab tuvastada ning kliendiga koheselt ka tegeleda.
Meil on lubatud ained, mida tohib manustada. Seega kui keegi teeb midagi lubamatut, peab koheselt teavitama nii terviseametit kui ravimiametit.
Järelevalve on täiesti toimiv ning seadusega reguleeritud, info on kättesaadav kõigile terviseameti kodulehel. Mina imestan, et lugupeetud kliinikutele käib nõiajaht, kuigi teeme, nagu seadus ette näeb. Ning kutsuda vanglažargoonis tankistideks lugupeetud arste on minu jaoks kurb ja üllatav. Meil on tervishoius väga keerukaid kitsaskohti, kus oleks vaja teha korrektiive. Õed ei ole arstide alluvad, vaid oma eriala spetsialistid ja kolleegid ning praegu liigub kõik sinnapoole, kus tänu täiendavale õppele on õed iseseisvalt võimelised paljudel tasanditel toimima, vähendades sel viisil arstide töökoormust ning ravijärjekordi. Ei, see pole mure rahva tervise pärast, see mure on käest libisenud raha.
«Terviseamet on järelvalveorgan, seega algatatakse menetlusi, kui on kaebus või mingisugune probleem,» möönab Imre Kaas. «Ilusüstide kohta jõuab meieni kaebusi üsna sageli. Tänavu on ilusüstidega seotud pöördumisi 13, kaheksa ilusüstide ja viis täitesüstide kohta. Viimase viie aasta peale tuleb päringuid ligi sada.»
Tihti aga ei teagi patsient mure tekkides, kust abi otsida. Terviseameti järelevalve tegeleb sellega, et kõik vastaks nõuetele – inimesed vastava haridusega, protseduurid põhjendatud ja dokumenteeritud, tegevuskoht nõuetekohane.
Milliseid preparaate kasutada tohib, on ravimiameti pärusmaa. Kui ei olda rahul ravi tulemusega, tegeleb kaasusega tervisehoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon. Kui põhjustatud on raske tervisekahjustus, on tegu kriminaalõigusliku vastutusega ja pöörduda tuleks prokuratuuri või politseisse.
Terviseamet julgustab esmalt pöörduma teenuseosutaja poole ja nõudma arstiabi, kahju heastamist või raha tagastamist. «Me ei saa üle oma pädevuse piiride hüpata,» nendib Kaas.
Kaas nõustub, et süsteem on ülimalt keeruline. «Parim oleks, kui inimene pöördub oma probleemiga ühte kohta ja saab sealt kogu abi, töö selle nimel juba käib, aga see võtab aega,» ütleb Kaas.
* Patsientide nimed on isikuandmete kaitseks muudetud. Kõik juhtumid on fikseeritud kliinikute epikriisides.
