Psühhiaater Andres Lehtmets: just see takistab Eesti meestel suhte loomist

Marju Ränknaine.postimees.ee tegevtoimetaja

12. november 2023, 11:00

10. novembril riigikogu konverentsisaalis toimunud isadepäeva konverentsil «Miks Eesti mees kardab isaks saada?» ütles psühhiaater Andres Lehtmets oma ettekandes «Kas meeste vaimse tervise mured lükkavad isaks saamist edasi?», et vaimsed probleemid on kindlasti üks põhjus, miks isaks ei saada – peamine põhjus on sotsiaalne isolatsioon ja tugivõrgustiku puudumine, mis takistab suhete loomist.

«Statistika näitab, et meeste vaimne tervis oleks justkui palju parem kui naistel: meestel diagnoositakse vähem ärevust ja depressiooni, aga see on väga petlik, sest teatavasti käivad ju arsti juures naised,» sõnas psühhiaater Andres Lehtmets.

«Mehed jõuavad arsti juurde teistmoodi – nende seesmine äng avaldub sõltuvuste ja kuritegevusena. On ju 94 protsenti vangidest mehed. Samuti on meeste suitsidaalsus 2–4 korda kõrgem kui naistel. Eestis on see suhe üks neljale ehk meie meeste suitsidaalsus on väga kõrge. See on teema, millega peab tõsiselt tegema.»

Andres Lehtmets selgitas, et meeste sõltuvuskäitumine käib paaris depressiivsuse ja ärevusega. «Miks Eesti mehed vähem abi otsivad? Peamine põhjus on stigma, et psüühikaprobleemid on omased nõrgale inimesele: see on saamatus, laiskus. Abi otsimisse suhtutakse ka eitavalt: saan ise hakkama – mees teeb kõike ise oma kätega! Õnneks noorem põlvkond ei karda enam arsti juurde tulla ja abi otsimise hirm on vähemaks jäänud, aga see pole täiesti kadunud.»

Andres Lehtmets ütleb, et väga suur kurja juur on alkohol. «Kui on tuju halb ja kehva olla ning äng hinges, siis ega keegi teine mind aidata ju ei saa ja ravi käib alkoholi kaudu. Meeste sotsiaalse toimetuleku mehhanismid on kehvemad ja nad eksivad rohkem reeglite vastu.»

«Meest kaitseb abielu ja hea lähisuhe,» kinnitab psühhiaater. «Heas lähisuhtes inimestel on vähem depressiooni ning alkoholiprobleeme. Loomulikult mõjutab toimiv lähisuhe positiivselt ka naisi.»

Lehtmets märkis, et vaimsete häirete taust on nii geneetiline kui ka sotsiaalne. «Geneetilist poolt me muuta ei saa, küll aga saab muuta sotsiaalset keskkonda. Oluline on tervete eluviiside propageerimine ja kogukonna kokkuhoidlikkus. Tugev kogukondlik side aitab elus väga palju. Ja kolmandaks: võiksime rohkem uhked olla enda üle.»

Kaitseväe Peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts: On austusväärne, kui mees ei suru naisele lapsesaamist peale

«Mees peab leidma oma tee – just oma vaimse tervise nimel. Kui ta elab teiste ootuste järgi, siis ta murdub,» sõnas Enno Mõts oma ettekandes «Kas mehed peaksid tundma vastutust iibeprobleemide eest?».

Enno Mõts rääkis, et igal mehel on anne ja pärand, mida maailmale anda. «Ma ei ole valdkonna spetsialist, mu arvamus on subjektiivne. Meie ühiskonnas on pere täna võrdväärse otsustamise õigusega, aga naise vaev on lapse saamisel siiski suurem. On austusväärne, kui mees ei suru peale naisele laste saamist. Fraas «kas peaks tundma vastutust?» kõlaks nagu etteheide – seal on vihje, nagu midagi on jäänud tegemata. Sunduslikkus pole meie väärtushoiak. Kõik saavad aru, et sundus, kohustus ega häbi pole tervislik põhjus laste saamiseks. Oluline küsimus on teadlik valik laste saamiseks ja siin on meil väärtusruum paigast ära, sest laste saamist nähakse (ma üldistan) takistuse ja koormana nii reisimisel kui karjääri tegemisel. Seda nihkes väärtusruumi klantsitakse petulausega, et last ei saa tuua enne siia ilma, kui pole tagatud tema majanduslikku heaolu.»

«Minu arvamus on, et õnne aluseks peetakse ekslikult edukust, mis on materiaalne väärtus,» lausus Enno Mõts. «USA uuringud on näidanud, et 80 protsenti noortest tahavad saada rikkaks ja kuulsaks. Oleme loonud ühiskonna, kus inimene elab töötamiseks – see kehtib seni, kuni õnne aluseks peetakse majanduslikku edukust. Eakate uuringud jälle on näidanud, et õnne ja tervise aluseks on positiivsed suhted, mis omakorda vajavad sotsiaalset seotust. Oluline pole kontaktide rohkus, vaid suhete läheduse kvaliteet. Kõige ebaõnnestunum stsenaarium on töö rügamine rikkuse ja edukuse saamiseks. Pereliikmed jäävad võõraks. Kahjuks kuulame rohkem noori, kel puudub elukogemus ja kelle väärtusmaailm on raha suunas. Eiratakse elu ilu ja elu müstikat. Iibeprobleemide osas jätaksin kõrvale süüdlase otsimise, vaid pöörduksin õnne loomisele. Lapsed ja lapselapsed on vahend üksinduse vastu, üksindus aga tapab.»

Ettevõtja Jaanus Otsa: Kõrge iga on õnnistus

Ettevõtja Jaanus Otsa märkis ettekandes «Mida tähendab vananev rahvastik ühiskonna arengule?», et kergeid lahendusi vananeva ühiskonnaga toimetulekul ei ole.

«Riigieelarve kulude kokkuhoid on väga keeruline, kuna eeldab olemasolevate toetuste kärpimist, mis oleks poliitiline enesetapp,» sõnas Jaanus Otsa. «Samuti ei leiaks kulude kärpimine enam ühiskonnas laia toetust, kuna Z-põlvkond näeb just riigis ja tema toetustes lahendust enamikule ühiskonna probleemidele. Ka on poliitikutel ja riigiaparaadil vastuseis kokkuhoiule.»

Jaanus Otsa lausus, et sotsiaalse kapitali vähenemisega kahaneb turvatunne ning suureneb kuritegevuse oht, samuti kasvab inimeste passiivsus osalemaks ühiskondlikes protsessides ning väheneb sündimus. «Kui me elame kaua tervelt, siis me elame õnnelikult ja sedamoodi oleme motiveeritud ühiskonna arengusse panustama ükskõik kuidas. Me teeme seda palju kauem, kui teoreetiline pensioniiga ette ütleb. Kehvem variant on, kui elame vähem, oleme stressis, ei taha mitte midagi teha – siis ühiskond maksab kõik kinni. Seega tuleb elada tervelt ja võimalikult kaua.»

Konverentsil võtsid sõna riigikogu esimees Lauri Hussar, Hiiumaa koolijuht Antti Leigri, maalikunstnik Orest Kormašov, vaimulik Gunnar Kotiesen, psühhiaater Andres Lehtmets, Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts, ettevõtja Jaanus otsa. Paneeldiskussioonis osalesid muusik Toomas Lunge, Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus, Eesti Tervise Fondi juhataja ning riigikogu liige Eero Merilind, ettevõtja ja koolitaja Gerry Konnov. Päeva juhtis Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt alates 2012. aastast. Konverentsi toetab Eesti Kirikute Nõukogu.