Varjupaigast kassi võtnud naine: mõtlesime heateo teha, aga ootamatult juhtus hoopis nii, et...

MTÜ Pesaleidja
Copy
Lumene
Lumene Foto: Pesaleidja

Imekaunis lumekarva Lumene lahkus Pesaleidja varjupaigast tänavu augustis. «Mõtlesime heateo teha, aga hoopis tema tuli meid oma südamlikkusega päästma,» on tema uus perenaine Anne rõõmus ja tänulik.

Lumene saabus Anne perre augustis ja viibis oma esimesed nädalad diivani all. Silmanurgast sai uus perenaine näha vaid valget välgatust toidukausi juures, kuulda kiiret kraapimist liivakastis ja juba põgeneski Lumene uuesti pelgupaika. Anne tõdeb, et kassitüdruk oli alguses üsna kapriisne ning alles viies kassiliiv sai preililt heakskiidu.

Kassikese elu ei olnud enne kodu leidmist kergete killast. Lumenet vaevas pikalt krooniline põiepõletik, mistõttu oli tarvis teha mitmeid uuringuid. Selgus, et raskusi valmistasid põiekivid, mis said ühel hetkel ilusasti eemaldatud ning kiisuneiu alustada valuvaba eluga.

Pisikeste sammudega on Lumenel kasvanud usaldus inimeste ja ümbruse suhtes. Paitamist ja kammimist nauditakse täiel rinnal ja tugeva nurru põrina saatel. Peaga puksimine tuleb ka kenasti välja. Sülle kiisupreili veel ei tule, aga huviga jälgib ümbrust aknalaual istudes või oma pehmest pesast.

Lumene on saanud nime oma lumivalge kasuka järgi ja perenaine usub, et leiaks oma sõbrakese ka kümne teise valge kassi seast üles. «Lumene on hell häbelik hingeke, aga ta oskab vajadusel ka käpaga vehkida,» kirjeldab Anne. «Tal on ilusad mandlikujulised silmad, roosa ninake ja milline uhke kohev saba, vau!» Ta lisab, et kui kassineiu koju jõudis, oli tema nurrumine vaevukuuldav, ent praeguseks töötab nurrumootor nagu luksusautol.

Lumene lemmiktegevus on oma kasuka eest hoolitsemine ja akna peal lindudele poseerimine. «Paar korda on ta kaotanud oma daamilikkuse ja lindudele oma «kähriku» vadistamisega etenduse korraldanud,» muheleb Anne.

Varjupaigast kassi võtmisega Anne perel eelarvamusi ega hirme ei olnud. «Kuna üks meie pereliige on eakas, otsisime täiskasvanud ja rahulikku kassi, kes väga ei parkuuriks,» räägib ta. «Pesaleidja kodulehel on kassipildid ja -videod koos asjalike iseloomustustega juba olemas, mis lihtsustas valiku tegemist.»

«Varjupaigast kassi võttes mõtlesime, et teeme heateo ühele õnnetule hingele, aga praegu tundub, et hoopis tema tuli meid oma südamlikkusega päästma,» sõnab Anne heldinult. «Lumene on nagu kaunis õis, kes alles avaneb. On mida oodata ja aega selleks on tal nii palju, kui ise vajab.»

Täna on Lumene pere ainuke lemmik, kuid Anne ei välista võimalust, et tulevikus võetakse valgele kaunitarile varjupaigast seltsiline.

Kommentaarid
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles