Peep Vain: Kui aasta kokkuvõtteid ei tee, siis kaotad...

Miks me jõuame elus sinna, kuhu ei soovi? Sest me ei vaata, kuhu läheme. Koolitaja Peep Vain usub, et kokkuvõtete tegemine elus on ainuvõimalik viis seda teekonda näha ja ise juhtida. 

«Mulle tundub, et kui me ajas regulaarselt edasi ja tagasi ei vaata, siis oleme natuke nagu see proua võõras linnas – vaatame kaarti siis, kui oleme ammu õige teeotsa maha maganud,» ütleb Peep Vain huumoriga pooleks. Ta toob paralleeli sellega, kui palju me tegelikus elus kaarti vaatame – võõras linnas liigeldes kogu aeg! Aga oma elus, mis on märksa olulisem? Paljude ei vaata üldse! «Mu meelest tuleks seda teha sagedamini kui kord aastas, aga aastalõpp on selleks parim aeg.»

Võib ju mõelda, et aastalõpu kokkuvõtete tegemine on niisugune «Võib ju ka, tore on» teema, aga ei! See on väga kaalukas punkt, mida illustreerib hästi juba eelnev paralleel. Kui seda teha, on võita väga palju! Aga ka kaotada on sama palju.

«Kui aasta kokkuvõtteid ei tee, siis kaotad selguse. Sa ei saa aru, kust tuled, kuhu teel oled ja millisesse punkti oma teekonnal oled jõudnud.» Kui progressi ei näe võib juhtuda kõige kurvem asi – kui me liikumist ei näe, siis lõpetame sootuks liikumise. Jääme paigale ega taju enam elu mõttestatust.

Aastat kokku võtmata saab kaotada palju muudki:

• Eesmärgi, kuhu üldse tahad oma elus jõuda ja mis on sinu jaoks oluline. Aeg kulub väga lihtsalt ebaolulise peale ära ja suured unistused aina ootavad.
• Märkamisvõime. Liikumised elus on nii sujuvad ja toimuvad nii pikas ajas, et väga lihtne on oma õppetunde mitte märgata. Aga võta ette eelmise aasta kokkuvõte ja üllatu: «Ohoo, ma olen juba seal!» 
• Kohalolu. See on eeldus, et kõike elus naudinguga teha. Peatumine ja tagasivaatamine on imeline kohaletooja.
• Usu endasse, sest meie teekond toetab meid. Kui seda ei näe ega mõista, on lihtne uskuma hakata, et ma polegi midagi korda saatnud ega midagi väärt.

Peep Vain käis külas ka «Naistejutud» saates. Episoodist 322 sai 2023 aasta kuulatuim osa, selle leidis 96 812 inimest. Kuula ka sina:

Peep Vain jagab lugejatega ka mõtteid hommikusest ärkamise-eelsest ajast

Teen ise just omi kokkuvõtteid ega suuda ära imestada. Esiteks seda, kui valikuline on mälu. Ma kipun ära unustama rohkem halba kui head, ilmselt on see enamikel nii. Samuti kipuvad domineerima viimaste kuude sündmused ja mälestused.

Aasta on üks väga paras ajaühik, et kokkuvõtteid ja plaane teha. Piisavalt pikk, et jõuaks olulisi asju ette võtta ja ära teha. Piisavalt lühike, et ei tunduks hoomamatu. Muidugi teeb aasta kokkuvõtete tegemise oluliselt lihtsamaks see, kui olen teinud varem iga kuu lõpus ära kuu tähtsamate sündmuste kokkuvõtte. Siis saab aasta lõpus neid kuukokkuvõtteid kasutada nagu imelist mälupulka.

Kuigi raskete sündmuste, vigade ja pettumuste meeldetuletamine pole mingi meelakkumine, on see siiski mu meelest erakordselt vajalik – eriti mulle endale, kes ma kipun halbu asju meelsasti unustama. Näiteks polnud mul sugugi meeles, et aasta alguses (jaanuaris) valdasid mind tumedamad ja raskemad (et mitte öelda depressiivsed) meeleolud. Nüüd kui näen suurt või tervikpilti, saan aru, mis seda põhjustas ning mis mind sellest ajapikku välja aitas. Nii saa edaspidi negatiivse mõjuga tegurite osakaalu ise vähendada, samuti neid mitte liiga tõsiselt võtta. Samuti saan ise teadlikult keskenduda sellele, mis rohkem positiivsust ja helgust toob.

Kui aga meenutan helgemaid läbielamisi, võite, värvi, muutusi ja rõõme, siis see täidab mind justkui uuesti nendega. Nii saan oma lõppevale aastale tagasi vaadates headele sündmustele ja saamistele nende väärilise koha anda, samuti sellest jõudu ammutada.

Peep Vain innustab inimesi lõpetama ebamugavad sundseisud ja küsima julgelt seda, mida nad elult päriselt soovivad. Foto: peepvain.com

Mida rännakul osalemine annab?

Peep Vain selgitab seda nii:

Keskendun oma rännakutel eelkõige sellisele sisemisele tarkusele, mis aitab iseendast järjest teadlikumaks saada. Sest mind ennast huvitab see kõige rohkem!

Teiseks keskendun sellisele tarkusele, mis aitab oma elust ja enda rahulolust sellega paremini aru saada. Mis seisus üks või teine elu päriselt on? Mida muuta? Ja milleks seda muuta? Inimestel tuleb häid mõtteid, kuidas oma elu korrastada.

Kui püüda täpselt väljenduda, siis ma jahin ise järjest paremat ja realistlikumat arusaamist endast, oma elust, seostest, põhjuslikkusest ja varjatud võimalustest. Püüan näha asju järjest ausamalt, täielikumalt ja ilma moonutusteta. Püüan vabaneda illusioonidest – ja see ka üldiselt õnnestub –, et näha asju ja nende olemust just sellistena, nagu nad on.

Endast enam teadlikuks saamise alla käivad näiteks:

Oma isiksuse tundmaõppimine ja selle eripäradega arvestamine. Nii tugevuste kui nõrkustega. Oma pahede ja voorustega. See võimaldab mul olla autentsem – rohkem mina ise. Ja kindlate muutuste poole teadlikult püüelda.

Oma vajaduste ja eelistuste selgem mõistmine – selleks, et teha paremaid valikuid oma tuleviku suhtes. Mis mulle sobib ja mis ei sobi. Mis mind edasi viib ja mis hoopis kannatusi valmistab.

Mineviku mõjutuste ilmsiks toomine ja mõistmine – millised lapse- ja noorepõlve sündmused ning haigetsaamised sunnivad mind ikka ja jälle samade rehade peale astuma, näiteks suhetes. See aitab vanu haavu tervendada ja teha vähem lolle vigu. Vigu me teeme endiselt, aga juba neid vähem teha on eelis.

Milles avaldub sisemine tarkus?

Peep Vainu tunnetuses avaldub sisemine tarkus nii:

Julgus tunnistada endale oma tegelikku rahulolu ja rahulolematust oma elu erinevate aspektide ja osadega. Mitte varjata ega vabandada, kui miski ei meeldi. Mitte valetada endale, et teine muutub, kui me teame – ta ei muutu! Ja siis muidugi otsustada, mida selle asemel endale «tellida» ja luua.

Julgus luua visioone – eelkõige oma tuleviku kohta. Mida rohkem sisemist tarkust ja mida vähem kammitsetust ja hirmu, seda julgemad, selgemad ja mu meelest ka usaldusväärsemad on ettekujutused endast ja oma elust tulevikus.

Seda kõike soodustab soov näha seni enda eest varjul olnud võimalusi. Alati saab elu paremaks teha ja iseennast endale sobivas suunas teadlikult arendada.

Kuidas sisemisele tarkusele ligi saab? Kõige kättesaadavam tee sisemise tarkuseni on vaikus ja iseendaga koosolemine. Ehk kui ühe sõnaga vastata, siis – meditatsioon. Sellise värava avab ka rännakul osalemise kogemus.

Kui võõrsõnu kasutada, siis aitavad nii analüüs kui ka süntees. Asja (enda või oma elu) osadeks lahtivõtmine ja uurimine. Seejärjel asja uut ja paremat moodi tagasi kokkupanemine. Sisemine tarkus hakkab voolama, kui avatud meelega ennast ja oma elu analüüsida. Kui mõelda sellele, mida ma endas ja oma elus paremaks muuta soovin.

Mis sisemisest tarkust kasu on? See aitab selgemalt näha millises seisus täna oled, kuhu teel oled ja mis on üldse oluline. Korrastada saab kõike elus.

Suhted. Võtame näiteks suhted. Igaüks igatseb lähedussuhteid, kuid enamiku jaoks on suhted keerulised. Kui suhtesse minnakse (eriti nooruses) tavaliselt pea ees, ilma palju mõtlemata, siis suhtest väljumised (eriti kui mängus on ka lapsed) tavaliselt nii uljad ei ole. Mida ma tegema peaksin? Kas jääma või minema? Kuidas teha seda kõige paremal, targemal, lahkemal moel? Nii, et nii ma ise ja samuti teised mu jaoks ülimalt olulised inimesed võimalikult vähe haiget ja kahju saaksid. Neid vastuseid tasub otsida endast.

Töö. Samad küsimused kerkivad töösituatsioonides. Keda meeskonda valida? Kellele millist vastutust usaldada? Kuidas reageerida vigadele, lohakusele, saamatusele ja altvedamistele? Milliseid eesmärke valida? 

Raha. Võtame finantsid. Kas mul oleks praeguses olukorras kasulik ja mõistlik – samuti vajalik – omale kodu soetada või parem oleks eluaset hoopis edasi üürida? Kuidas oma piiratud rahalisi ressursse kasutada nii, et maksimeerida mõlemat – nii praegu elamise ja elu nautimise rahuldust kui ka tulevikus materiaalselt heas seisus olemist?

Sisemine tarkus on kasulik tööriist nii maiste küsimuste lahendamisel kui ka iseenda psüühikast arusaamisel. Sisemine tarkus aitab paremaid valikuid teha, vigu ennetada ja kannatusi vähendada. Sisemine tarkus aitab tervendada hinge ja samuti keha. Sisemine tarkus aitab näha varjatud võimalusi, neist endale sobivaimad välja valida ning neid ka mõistliku kulu ja pingutusega realiseerida.

«Lõpud ja algused» aitab 

Sellel pühapäeval 17.12 kell 17.00. toimub Peep Vainu juhatusel rännak «Lõpud ja algused», mis aitab aasta kokku võtta nii, et sellest ka tõepoolest kasu oleks. See on viimane «Müstika rännak» mitte ainult sellel aastal, vaid üldse. Täpsema info leiad siit.

Peep Vain, Ahto Abner ja Raun Juurikas. Foto: peepvain.com