TOPSIMUUTUS ⟩ Mida toob algav aasta näljastele ja janustele?

Ühekordsete plasttopside ja seljankakausside alla mattuvad prügikastid jäävad avalikel üritustel kaugeks mälestuseks. 2024. aastal tuleb sellistel üritustel kasutada pandinõusid või ise oma kopsik kaasa võtta. Abilinnapea Joosep Vimm teeb klaariks, mis meid ees ootab.

Alates esimesest jaanuarist on avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Tallinnas on see kohustus kehtinud juba kuus kuud ning abilinnapea Joosep Vimma, kelle üks vastutusala on ringmajandus, väidab, et see aeg on möödunud suuremate viperusteta.

«Esmakordseid katsumusi võetakse õppetundidena, mida iga uue asja juurutamisel ikka ette tuleb. Kõige rohkem tähelepanu saab muidugi teenuse maksumus ning nõude tagastuse ja pesu korraldamine nii, et kordusnõud oma eesmärki ikka täidaksid ja uuesti kasutusse jõuaksid,» räägib Vimm.

Pandi hinnad Tallinna jõuluturul. Foto: Postimees

Abilinnapea sõnul peavad ürituste korraldajad esmalt läbi mõtlema, milline süsteem on nende kliendile kõige mugavam. Korraldajad teevadki tema sõnul põhjaliku eeltöö ja koostöö on olnud positiivne. «Enne suve oli mõnel kogenematusest hirmud kindlasti suuremad, kui põhjust oli,» meenutab Vimm.

Muudatuse mõju on abilinnapea sõnul olnud silmapilkne ja märgatav. Vimm räägib, et ürituste toimumiskohad on puhtamad ning jäätmeid tekib vähem. «​Taaskasutatavad nõud on alati keskkonnasäästlikumad kui ühekordsed. Sõltuvalt konkreetsest nõust on selle negatiivne keskkonnamõju üks kuni kümme korda väiksem. Pandinõudega saame ühekordsetest nõudest tekkivat prügi oluliselt vähendada. Näiteks suvel toimunud noorte laulu- ja tantsupeol jäi tekkimata 2,3 tonni prügi. Jäätmete kogus oli poole väiksem kui möödunud suurel peol,» tõi Vimm näite.

Loe laulupeo pandinõudest lähemalt: Laulu- ja tantsupeol näeb vaid korduvkasutatavaid nõusid

«​Täpsemad mõjud sõltuvad sellest, millisest materjalist on korduskasutusnõud valmistatud ja millisest materjalist ühekordseid need asendavad. Näiteks pabernõude tootmine põhjustab lageraieid ja elupaikade kadu, plasti tootmisel on suured kliimamõjud ning see on väga suur reostuse põhjustaja, biopõhised materjalid konkureerivad toidutootmiseks väärtusliku maa kasutamisega jne. Kordusnõud teevad enda tootmiseks kulunud keskkonnamõjud tasa keskmiselt 20 kasutuskorraga, aga on loodud kestma palju kauem,» selgitab abilinnapea.

«Minu meelest on see ainuõige suund. Vastasel juhul poleks ma Tallinna linnavolikogu ette seda muudatust viinud. Mul on ainult hea meel, et uue aasta algusest samasugune muudatus kogu riigis aset leiab. Senised kogemused pandinõudega on minul isiklikult olnud positiivsed. Tagastamine pole üldiselt üle paari minuti võtnud, kui sedagi,» jagab Vimm oma kogemusi, kuid lisab, et arenguruumi on.

Tallinna abilinnapea Joosep Vimma sõnul pole tal isiklikult pandinõude kasutamisel probleeme esinenud. Foto: Taavi Sepp

«Vahel tahaks lihtsamat ja selgemat infot, kuidas tagastamine käib, ning mõnel üritusel võiks tagastamiskohad olla paremini tähistatud. Eks korraldajad ja ettevõtjad alles õpivad. Lõpuks tahab igaüks, et ta klient oleks rahul,» tunnistab abilinnapea.

Tagastussüsteemi valiku teeb korraldaja, keda abilinnapea sõnul mõjutab klient, kelle vajadusi tuleb rahuldada. «Eks turg paneb asja paika, millised süsteemid kasutusse jäävad. Kindlasti on oluline, et pandisüsteemid kujuneksid selliseks, et kõik inimesed neid lihtsalt ja mugavalt kasutada saaksid,» selgitab Vimm.

Raekoja platsil toimuval jõuluturul tuleb samuti süüa ja juua pandinõudest. Foto: Taavi Sepp

Vimma sõnul on igal täna kasutuses oleval süsteemil omad plussid ja miinused. Kordussüsteemide kohustuse laienemine üleriigiliseks tekitab tema sõnul teenusepakkujatele lisavahendeid, et oma toodet arendada. «Küllap saame näha, milliseid süsteeme eelistatakse ja kuidas neid kohandatakse inimeste vajadusele. Meil on Eestis see luksus, et kordussüsteemide algusajal on võimalik valida eri teenusepakkujate vahel. See loob konkurentsi ja võimaldab inimestel hinnata, mis neile meeldib ja mis mitte,» ütleb Vimm.

Abilinnapea sõnul pole muudatust karta vaja – kodus, koolisööklas ja restoranis saame ju kõik edukalt pestavate nõudega hakkama. 

Milleks teenustasu?

Pandinõude kasutamise juures tekitab küsimusi selle hind ning osadel üritustel pandile lisanduv teenustasu. Vimma sõnul on pandinõude puhul tegemist uue nähtusega ärimaastikul ning ettevõtted alles õpivad neid hinnastama.

«Ühekordsed nõud ja jäätmevedu pole kunagi tasuta olnud, nende hind on lihtsalt arvestatud muude toodete-teenuste hinna sisse. Teenustasu välja toomine lisaks pandile tekitab inimestes segadust toote lõpphinna osas. See omakorda võib tekitada tunde, et inimene on kuidagi petta saanud, kuigi tegelikult ta seda ei ole,» ütleb Vimm.

Pandinõud Tallinna jõuluturul. Foto: Taavi Sepp

«Küll aga võib hea teavituse ja korraldusega eraldi teenustasu näitamine olla ka positiivse mõjuga. See võib väljenduda näiteks joogitopside kasutamises. Teenustasu saab nügida inimest eelistama sama nõu mitmekordset kasutamist, miskaudu saab vältida asjatut nõudepesu ja logistikat. Vähese info ja puuduliku teavitusega seda mõju paraku ei saavuta, nii et sellise hinnastamise puhul tuleks segaduste vältimiseks kliendi vaatest süsteem hästi läbi mõelda. Lihtsamini arusaadav on üldiselt ikka nii, et toote hinnale lisandub vaid pant,» selgitab Vimm