1931. aasta Rahvaleht kirjutas: «Esimene Eesti ehtne «pagan», kelle pead pole kastetud ristimisveega ning kes juba sündides pühendatud hoopis teistele jumalatele, on Boris Parmu väike tütar Juta. See tüdrukuke, kes praegu juba nelja-aastane, ei tea midagi Jeesusest, tal pole aimu vihasest Jehoovast. Isa räägib talle piiblilugude asemel teistsuguseid jutte, räägib vanadest eestlastest, nende mehisusest, õiglusest, jutustab esivanemate jumalatest.»

Artiklis liialdati nagu ikka, aga muidugi efektselt. Kuid ühes oli neil õigus – väike tüdruk Juta oli esimene, kes pühitseti värskelt välja mõeldud taarausu kommete järgi.

Taarausu algusest

Taarausk loodi Eesti Vabariigi algaastatel ja selle algatajateks peetakse doktor Juhan Luigat ja ajaloolast Aleksander Põrki. Organisatsiooni kujundasid major Gustav-Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema naine, kirjanik Marta-Maarda Lepp-Utuste. Viimane oli ka taaralaste ajakirja Hiis toimetaja ja väljaandja. Ametlikult moodustati ühing küll alles 1932. aastal ja siis valiti ka juhtkond, kuhu kuulus arvukalt ohvitsere ja vabadussõjast osavõtnuid.

Kommentaarid
Copy