6 KÜSIMUST LOOMAARSTILE ⟩ Millega peab koeraomanik talvel arvestama?

Külmade ja poriste ilmade saabudes peaksid koeraomanikud erilist tähelepanu pöörama lemmiku karvahooldusele, aga ka sellele, kuidas teda viirushaiguste eest kaitsta.

1. Millega peab lemmiklooma omanik talvel arvestama – kuidas reageerib lemmikloom kõledale tuulele, jäiselt külmale teekattele ja krõbedatele miinuskraadidele?

Lemmikud kardavad külma täpselt nagu meie isegi. Väikesed ja õhukese karvastikuga loomad võivad olla omanikust tundlikumadki, suured ja paksukarvalised võivad aga lume tulekut hoopis nautida. Oma lemmikut peaks külma ilmaga jälgima – kas ta tunneb end hästi ja õues hullamist võib jätkata või peaks hoopis tuppa sooja minema ja joped-papud välja otsima.

2. Millised tõud on kõige külmatundlikumad ja kuidas neid kaitsta? Kuidas kaitsevad loomakest joped ja kombed – mis tõud neid vajavad, mis mitte? Kas on nende heaks valikuks konkreetseid soovitusi?

Külma taluvad kehvemini väikesed ja lühikarvalised koerad ning aluskarvata tõud, näiteks Yorkshire’i terjer, Itaalia väikehurt, lühikarvaline taks. Õhukese karvkattega koertele võiks kaitseks külma, tuulise, niiske ilma korral selga panna jope või kombinesooni ning jalga papud. Lontkõrvade kaitseks on mõnedel jopedel ka salliosa või võimalik sall eraldi üle kõrvade tõmmata.

Külmatundlikkus on mingil määral individuaalne – mõned koerad on harjunud karmima kliimaga, mõned mitte. Külma ja niisket ilma on samuti raskem taluda kui külma, aga kuiva. Paksu karvastiku ja aluskarvaga arktilised tõud naljalt lisariideid ei vaja, näiteks malamuudid.

Kõige mõistlikum on jälgida oma koera – värisemine, kerratõmbumine, tahtmatus õue minna, sülle küsimine, käppade tõstmine viitavad külmatundele ja koerake tasuks panna riidesse või viia tuppa sooja. Riiete valimisel on oluline koeraga riideid proovima minna, kuna pelgalt tõu või mõõtmete järgi ei pruugi mugavaimat leida. Nõu tasuks seejuures küsida kogenud müügipersonalilt.

3. Kuidas hoolitseda looma karvkatte eest, kui on lörtsine ja porine aeg? Mis hooldusvahendeid ja miks kasutada ning kas talvel peaksid need olema teistsugused kui muul ajal?

Pori tuleks pärast iga jalutuskäiku käppadelt ja kõhualuselt ära puhastada kas niiske lapiga või duši all loputades ning seejärel korralikult kuivatada. Eriti oluline on puhastamine tänavate soolamise aegu, kui kemikaalid jäävad koera karvadesse ning võivad terviseprobleeme esile kutsuda.

Põhjalikum pesemine pesuvahendiga tuleks ette võtta alles siis, kui koer on tugevalt määrdunud. Pesuvahendeid kasutada pigem nii harva kui võimalik, kuid nii tihti kui vaja. Igale loomale iga pesuvahend ei sobi ning võib tekkida nahaärritus, mistõttu jälgida, kuidas šampoon koera nahale mõjub. Tavalised šampoonid võivad liiga tihti kasutades nahka kuivatada, tekitades kõõma, sügelust või punetust. Väga tundliku nahaga koertele võiks pesuvahendi valida hoopis loomakliinikust konsulteerides sealse personaliga.

Karvahoolduse kohta saab professionaalset nõu ka groomer'itelt. Talvel kipub nahk nii inimestel kui koertel olema kuivem ja kõõm kergem tekkima, mistõttu hooldusvahendid võiksid olla niisutavad.

4. Mis tervisemured talvel lemmikuid kõige rohkem kimbutavad ja kuidas nende eest loomakest kaitsta ning mida teha, kui loom on siiski haigestunud?

Muude aastaaegadega võrreldes esineb talvel rohkem respiratoorseid nakkusi ehk nn kennelköha. Tekkida võib köha, nohu, aevastamist, silmade nõretust, loidust, palavikku ja rasketel juhtudel komplikatsioonina kopsupõletikku. Viirushaigusi teadupärast ravida ei saa, nagu inimeste nohugi puhul, nakkus tuleb lihtsalt läbi põdeda. Bakteriaalse nakkuse korral on aga näidustatud antibakteriaalne ravi. Diagnoosi saab aga ainult loomaarsti visiidil. See tähendab, et kerge nohu, aevastamise, läbipaistva ninanõre korral võib looma seisundit kodus jälgida. Kui aga enesetunne läheb kehvaks, tekib loidus, isutus, tugev köha, nina- või silmanõre on paks ja läbipaistmatu, tuleks pöörduda loomaarsti juurde ülevaatusele. Ennetuseks kaitsta looma külma ja tuule eest, eriti niiske ilmaga ning vältida koerterohkeid alasid, kus haigustekitajaid rohkem esineb (nagu jalutusväljakud).

Teine rühm talviseid tervisehädasid on seotud teehoolduseks kasutatavate kemikaalidega. Koeral on võimalik lume söömisest või oma kasuka puhastamisest saada soolamürgistus või tekitavad varvaste vahele kogunenud soolase lume klombid nahapõletiku. Halva enesetunde ja seedehäiretega koer tuleks esimesel võimalusel toimetada loomaarsti juurde. Ennetuseks puhastada käpad pärast iga jalutuskäiku, lõigata varvastevahelised karvad lühemaks, et lumepallid sinna ei koguneks, jalutada vähemsoolatud piirkondades ja takistada lume söömist. Käppade nahka saab kaitsta papude või käpavaha kasutamisega.

5. Teede olukord - külm, lumine, soolatud - mida peaksid loomaomanikud selle kohta teadma. Millal, miks ja kellel kasutada käpavaha või -salvi?

Teedehoolduseks kasutatav sool ärritab nahka. Sageli on soolaga segatud liiva, mis lisab karedust veelgi. Samuti kipuvad varvastevahelise karva külge jääma lumepallikesed, mis häirivad kõndimist ja tekitavad nahaärritust ning sulades loovad niisked tingimused nahapõletiku tekkeks. Varvastevahelise naha põletikud ja käpapadjandite lõhed on külma lumise ilmaga sagedased koerte kimbutajad. Ennetuseks puhastada käpad pärast iga jalutuskäiku, lõigata varvastevahelised karvad lühemaks, et lumepallid sinna ei koguneks, jalutada vähemsoolatud piirkondades. Parimat kaitset pakuvad papud. Käpavaha hoiab käpapadjandid ka pehmena ja niisutab, samuti võib seda määrida liiga kuivale ninale.

6. Millega lemmiku tervist talvel turgutada? Milline toit valida? Vitamiinid-mineraalid?

Kas koera toitumist peaks talvel muutma, sõltub tema eluviisist. Tubased väheaktiivsed koerad võivad talvel hoopis kaalus juurde võtta, kuna õues liikumist jääb vähemaks ning seetõttu võib olla vajalik toidukoguse vähendamine. Väga aktiivsed sportkoerad või õueselavad koerad vajavad aga külma ilmaga kaasneva energiakuluga toimetulekuks rohkem või energiarikkamat toitu. Keskmise kodukoera elu aga talvel nii palju ei muutu, et menüüs suuri muudatusi tegema peaks.

Toit peaks igal aastaajal olema täisväärtuslik ja tasakaalustatud ehk sisaldama õiges koguses toitaineid õiges vahekorras. Valides toidu loomapoest või loomakliinikust, võib kvaliteedis üsna kindel olla. Loomapoodide või supermarketite kõige odavamates kaupades võib elulistest toitainetest vajaka jääda. Kvaliteetsele toidule ei pea vitamiine ega mineraale toidulisandina juurde andma, kui loomaarst pole nõnda määranud. Üksikuid mineraale ilma meditsiinilise näidustuseta lisades võime heast tahtest hoolimata loomale jäädava tervisekahjustuse tekitada.

N-ö turgutuseks võib aga anda probiootikume, mis uuringute järgi toetavad muuhulgas immuunsüsteemi. Ka multivitamiine võib pakendi juhiseid järgides kasutada. Siinjuures tuleb toonitada, et igasugune toidulisand tuleb soetada loomakliinikust sealse personaliga konsulteerides. Poodidest ei tohiks looma ohutuse huvides toidulisandeid omal käel muretseda.