Pikk ja pime talvine periood ei ole katsumuseks üksnes inimestele, vaid paneb tõsiselt proovile ka toataimede ellujäämisvõime. Taimedele lisavalguse andmisega saame nende kannatusi vähendada ja ilu säilitada, ent täiesti möödapääsmatu on lisavalgus juhul, kui tahame ise seemnest taimi külvata ja ette kasvatada.

Võib ju küsida, mis nende taimedega ikka juhtub, kui lisavalgust anda ei ole. On ju ajast aega taimi kasvatatud aknalaual ja verandal. Kui taimed kasvavad jahedas ruumis ja neid kastetakse minimaalselt, siis suurt midagi ei juhtugi – nad on puhkeolekus, oodates uut kasvuperioodi. Eks kasvanud ka meie esivanemate toataimed palju jahedamates ja vähem soojustatud ruumides kui tänapäeval. Meie toad on talvel soojad, mullapinnast aurustub niiskust ning seetõttu me oma taimi ka kastame.

Kuna valgust napib, venivad uued võrsed välja ja jäävad valguse puudusel kahvaturoheliseks. Hästi on seda näha näiteks kaktuste puhul, mille tipp on valguse puudusel välja veninud ja kaotanud oma iseloomuliku keraja kuju. Hiljem seda olukorda enam muuta ei saa, kuigi osal taimedel võib veninud võrsed kevadel tagasi lõigata.

Kommentaarid
Copy