Copy

Sügisel avastasin korraga peegli ees juukseid uurides, et mul on «ajuaugud». See tähendab, et suurest tarkusest on osa juukseid kaotsi läinud. Või nii ma end vähemalt lohutasin. Üksiti ei suutnud ma meenutada: on mul juuksepiir kogu aeg laiguline olnud või olen ma alles viimati nii targaks saanud?

Mul on olnud kogu aeg pigem lopsakad juuksed, aga umbes kolm aastat tagasi see muutus. Terve elu enam-vähem pulksirged juuksed viskasid ennast äkitsi lokki, läksid õhemaks ja kasvasid visalt. Kas oli asi kuuma kääri lõikuses, mida ma umbes sel ajal proovisin, või milleski muus, seda ei tea tänini. Kui ma avastasin mullu veel hõrenenud juuksepiiri, vajusid suunurgad päris alla. Murelikuks tegi teadmatus: on see normaalne vaheetapp või ongi juuksepiir asunud taganema, kuniks mul mõne aasta pärast peas vaid munga soeng?

See on ju väga tavaline, et meestel hakkab peanupp karvade alt piiluma, aga naistel teatavasti mitte. Või kuidas? Koolitaja ja vanemjuuksur Kaja Seppel siiski arvas, et kiilanema ma veel ei hakka. «Igal juuksekarval on oma kasvufaas, mis kestab kaks kuni seitse aastat,» selgitas ta. Kui aga juuksesibula töö on mingil põhjusel häiritud, siis karva elutsükkel lõpeb enne, kui täitub kasvufaasi kaks kuni seitse aastat, ja ta langeb ära. Juuksesibul tegutseb aga endistviisi edasi, st uus juuksekarv tuleb alles kahe kuni seitsme aasta pärast. Nii et inimesel võibki olla vahepeal juuste hõrenemise faase, kuid siis hakkavad juuksed uuesti kasvama. Kaja arvas, et mina olen parasjagu oma hõrenemise faasis (muide, Mina Hõrenen kõlab nagu Soome nimi).