L, 23.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Mis on draamakolmnurk? Kui sa seda ära ei tunne, rikub see su elu! (1)

Nõu annab pereterapeut Lilian Saage. Lisatud kirjad
Uuendatud 9. veebruar 2024, 13:44
Copy

Kas tuleb tuttav ette? Keegi hüppab peale ja süüdistab sind. Siis võtab vastutusest pääsemiseks süütu ohvri rolli – kõik teevad mulle liiga! Ja tagatipuks kuuled selja taga räägitavat, et seesama alatu ründaja on õilis päästja. Hoopis sina oled see vastik ja paha! Mis siin toimub? Oled tiritud draamakolmnurka.

Kuidas sealt välja saab? Mentor, koolitaja ja pereterapeut Lilian Saage annab nõu. Ettevaatust – see saade on silmi avav, kuula lõpuni ja sa ei lase endaga enam kunagi manipuleerida!

Mis asi on draamakolmnurk? Kas see puudutab ka mind? On see ohtlik? Mis mind päästab? Vastused rõõmustavad ei ole. Jah – see puudutab sind kindlasti, sest draamakolmnurga kasutamine on väga sage. Jah, see on ohtlik – see võib täielikult hävitada su vaimse tervise, maine, edu ja suhte. Juhtimiskoolitaja, mentor ja pereterapeut Lilian Saage selgitab teema lahti ja pakub ka lahendusi.

«Draamakolmnurk tõepoolest on igapäevane,» kinnitab Lilian Saage - mentor, koolitaja ja pereterapeut.
«Draamakolmnurk tõepoolest on igapäevane,» kinnitab Lilian Saage - mentor, koolitaja ja pereterapeut. Foto: Eero Vabamägi

«Draamakolmnurk tõepoolest on igapäevane,» kinnitab Saage. «Sageli me ei märkagi seda, kuidas see meid kõiki puudutab.» Ta ei eita, et on ka ise draamakolmnurka kuulunud ilma, et sellest üldse aru saaks. «Mäletan, kuidas agressorist räägiti kui väga vihasest naisest. Ja agressori rollis olles inimesed ei märkagi, et nad tegelikult on ohvri rollis. Ma istusin seal ja mul vajus suu ammuli – issand, ta räägib ju minust! Enamik inimesi, kes mind tunnevad, ei usuks iialgi, et ma olen ohvri rollis olnud. Ma ei paista välja ohvrina. Aga me kõik oleme võimelised olema kõigis neis rollides. Enamik inimesi käitub draamakolmnurgas alateadlikult, nad ei tee seda teadlikult. Aga sellest hetkest alates, kui hakkad dünaamikast aru saama, tekib sul valik ja saad otsustada, kas sa tahad draamakolmnurgas olla või ei taha.»

Kuula ka Liliani väga põhjapanevaid mõtteid juhtimisest:

Samal teemal

Mis on draamakolmnurk ja kuidas see toimib?
Mis on draamakolmnurk ja kuidas see toimib? Foto: Postimees, Stephen Karpmani teooria alusel

Mis on draamakolmnurk?

Tagurpidi kolmnurk, mille tipp on all – selle aluseks on ohvri roll. Draamat toidavad agressor paremal ja päästja vasakul üleval.

OHVER – tunneb, et jääb alla. Tema viis reageerida on kurta – vaene mina! Ta ei näe võimalust ise olukorda muuta, vaid ootab kõrvalist abi. Ta ei võta vastutust ja väldib otsustamist.

Pane tähele – ta võimendab oma kannatuste suurust meelega. Võimalus end ise aidata ei tule talle isegi pähe. Samas võib ohver olla samal ajal ametis teiste jaoks päästja rolli täitmisega, et põgeneda iseenda muredega tegelemise eest.

AGRESSOR – tunneb, et jääb peale. Võim on tema tegevuse eesmärk. Ta vajab seda, et kompenseerida hirmu ja ebakindlust. Alandab, süüdistab, kontrollib annab hinnanguid. Käitub vihaselt ja autoritaarselt. 

Pane tähele – agressor ise tunneb end ohvrina, vahel sellest isegi teadlik olemata. Ta ründab, sest ta kardab, et on ohus. Teda valdab hirm ja rõhub tohutu vastutusekoorem. Ta usub – kui mina ei tee, siis mitte keegi ei tee. Ta võib kogu oma kurjuse ja karjumise foonil uskuda, et tal ongi õigus nii käituda, ta ajab õiget asja ja on tegelikult hoopis päästja.

PÄÄSTJA – ehk tingimuslik armastaja, kes astub vahele olukorda tasakaalustama. Tema tuleb appi ja hoolitseb. See on roll, mida ihaldatakse, sest see on tunnustatud, lugupeetud ja armastatud. Võimaldab näidata ennast suuremana ja võimsamana, kui sa tegelikult oled. Kuid oma tegevusega surub ta kannataja ohvri rolli ega lase sellest välja tulla. Samas tunneb ta ise survet anda endast rohkem, kui tal ressurssi on, kui ta teisi ei päästa on ta ise mõttetu.

Pane tähele – tema heategudel on alati hind, mis selgub hiljem. Tema aitab, aga nõuab vastu kontrolli su elu üle ja kui sa pole nõus alluma, muutub ta agressoriks. Natuke päästan, siis süüdistan sind tänamatuses ja hävitan – vägivaldse suhte tavaline valem. 

Mis on nende ebatervete rollide alus? Nad elavad teiste elu, keegi ei ela enda elu, nagu ta tegelikult peaks, ega võta vastutust ainult enda eest. 

Teooriale pani aluse psühhiaater Stephen Karpman. Praktikapõhine interpretatsioon Lilian Saage.

Mida arvavad uuest osast lugejad ja kuulajad?

Hea, et draamakolmnurga lahti räägite! Olgem ausad, nende rollidega tehakse ka väga palju kahju! Just need «päästjad» teevad. Aga Lilian selgitab nii hoolivalt ja rahulikult, et saad aru ja ei tunne süüd. K.E.

Draamakolmnurga saade oli super saade! Ja nii tark saatekülaline. K.T'

Vapustav podcast. Ja paluks väga sea suhte auditit ka! G.K

*******

Parim kaitse – tunne draamakolmnurk ära

Enamasti me ei taba ära, kui draamakolmnurka sattume. Tunneme lihtsalt ebaõiglust, tormame end kaitsma või õigustama ja olemegi mängus sees! Ära tee seda. Kui keegi võtab agressori, ohvri või päästja rolli, siis seda ta soovibki, et sa osaleksid. Tema mäng, tema reeglid ja tema eelised. Sa ei saa draamakolmnurgas iial võita, ainult kaotada! Nii kui hakkad lahendust leidma, muudab vastane rolli ja draama käivitub taas. Kuid sul on alati valik mitte kaasa minna. 

Kallid lugejad ja kuulajad! Saates tõusis spontaanselt väga oluline teema: PAARISUHTE AUDIT. Kuidas saada aru, mis seisus on suhe? Millistel alustel see püsib? Kas see toimib või ei toimi? Kas te valus eemaldute või saate seda jagada? Kui soovid sel teemal saadet, siis palun kirjuta Kristinkale ja anna oma soovist teada.

«Üks asi, mis võiks kõlama jääda – inimesed draamakolmnurgas tajuvad, et neil ei ole valikut,» toob Lilian Saage välja olulise asja. «Et see on sundseis ja nad ei saagi teha teisiti. Näiteks agressor ise tunneb, et tema peal lasuv vastutusekoorem on suur nagu Everesti mägi. Jõuetuse tunne on see, mis muudab nad väliselt vihaseks.»

Samal teemal

Ka meeskondades muutuvad juhid agressoriteks, kui nad arvavad, et inimesed on nende sundida. Selle asemel tuleks anda inimesele vastutus ja näidata tagajärgi. «Selle asemel et maha teha, küsi, kas inimene üldse mõistis ülesannet?» Väga sageli on kehva töötulemuse taga ebatäpsed juhised, mitte inimeste laiskus, rumalus, pahatahtlikkus või soov mitte teha.

Lugu pole põrmugi lihtsam ka ohvri ja päästja vaatest – nemadki ei näe väljapääsu ega võimalust teisiti teha. Tõde on teine. Alati ja igaühel on võimalik olukorda muuta.

Lilian Saage - mentor, koolitaja ja pereterapeut.
Lilian Saage - mentor, koolitaja ja pereterapeut. Foto: Eero Vabamägi

Taipamine toob kergendust

Draamakolmnurgast arusaamine on tohutu kergendus! See on silmi avav teooria. Elu ei ole kunagi draama. «Inimene, kes süüdistab olukorras teist inimest, ei võta enda osas üldse vastutust,» mainib Saage olulist suhtumise erinevust. «See oli minu jaoks silmi avav lause. Agressori rolli kandes olin mina olnud oma elus supersüüdistaja. Mida kõike teised ei tee ja mina pean üksi tegema. Ja siin tuleb dünaamika nähtavale – mulle tundus, et ma pean seda tegema – mitte ei taha ega vali – ma pean!» Inimene, kes nii tunneb ongi rahulolematu, lärmakas ja kuri, aga samas olukorra ohver, ta ei jäta tegemata ka.»

Samal teemal

Jah, see vajab teadlikkust. Draamakolmnurgast aru saamata oleme alati kaitsetud, sest mäng on ebaaus ja selle eesmärk ongi saavutada sinu üle võim. Võtta ära vaba tahe ja selge arusaamine olukorrast. Draamatekitaja võidab, kõik teised kaotavad. Aga ta teeb ka kõik selleks, et keegi aru ei saaks, kus on draamade allikas – intrigeerib, valetab, ründab salaja, lavastab kellegi teise agressoriks, poeb ruttu ohvri maski varju või mängib päästjat, kelle heateod asetavad ta igasugusest kriitikast kõrgemalt seisvaks. 

Rollid muutuvad

«Siin on oluline mõista, et need on rollid, mitte inimesed,» rõhutab Lilian Saage. «Rollid vahelduvad. Päästjast ehk tingimuslikust armastajast võib väga kergesti saada agressor, kui tema seatud tingimustele ei vastata.» See rollist rolli liikumine ongi lõputu draamatekitaja! Kui keegi võtaks ühe rolli ja püsiks seal, oleks olukord lihtsam. Aga niipea kui sellega toime tuleme, vahetab ta rolli ja tõmbab teistel taas jalad alt. Tulemus– püsiv ärevuse ja ebakindluse tunne! Mõju psüühikale ja tervisele – hävitav.

Samal teemal

«Inimestel on sageli küll oma lemmikrollid, aga ei saa panna silti kellelegi külge, et tema on nüüd ohver, agressor või päästja. Tuleb aru saada kolmnurgastamise loogikast. Seal on palju ärevust, palju pinget, palju ebamugavust ja puudub mina eristumise koht.» Igaühe asi on rääkida enda eest – sinu mõtted ja valikud kuuluvad ainult sulle ja sinu enda asi on näidata oma vajadusi ja piire. Seista enda eest ja hoida enda elu enda kätes.

Õpi märkama! Niipea kui keegi kukub sinu elus päästjat või ründajat mängima tuleb ta tavaliselt õilsate sõnade lipu all. Vastutusest pääsemine võib korraks kergendustunnet tekitada. Tegelikult surub ta sind ohvriks ja loobub otsustamisõigusest oma enese elus.

Samal teemal

Ohvreid on terve armee – kas ka sina?

Draamakolmnurgast võtavad dominantsed rollid agressor ja päästja. Kuid kõige alus on tegelikult ohver. «Kuidas maailmas vesi liigub? Ülevalt alla,» selgitab Saage. «Ja energia liigub ka alla ohvrile. See on hästi oluline taipamine. Nii agressor kui päästja annavad oma energiat ohvrile, aga ohvril pole midagi tagasi anda. Selletõttu tunnevad nii päästja kui ka agressor end tühjaks imetuna.» Aga kas ohver tunneb end täidetuna? Kahjuks mitte. 

Ohvri roll on kõige levinum. «Ohvri rollis inimesed on energiavaesed, tühjad, julgemata teha otsuseid. Ta kogeb, et elu juhtub minuga ja see ongi minu saatus. Nad ei näe valikut teha ise teisiti.» Kuid ohvri rollil on ka magus pool – pääsed vastutusest ja saad tähelepanu. Kaastunne on ju samuti tähelepanu ja armastuse aseaine, mida oma kurtmisega lunida. Kuid ohver võib siis, kui teda piisavalt ruttu ei päästeta, ka vihaseks saada, nõudma hakata ning ise agressoriks muutuda. See on õudne mäng, kus kaotavad kõik peale draamade tekitaja. 

Ei, me keegi pole sundseisus, meil on valik! «Kõiki inimesi saab kohelda selle mõõdupuu järgi, kuidas nad lasevad ennast kohelda,» ütleb Lilian Saage selgelt. «Draamakolmurgast on võimalik välja astuda.» Kunagi pole liiga hilja.
Ei, me keegi pole sundseisus, meil on valik! «Kõiki inimesi saab kohelda selle mõõdupuu järgi, kuidas nad lasevad ennast kohelda,» ütleb Lilian Saage selgelt. «Draamakolmurgast on võimalik välja astuda.» Kunagi pole liiga hilja. Foto: Eero Vabamägi

Kas keegi tõesti naudib draamat?

Paraku jah. Pealtvaatajale tundub draama põnev – midagi toimub. Draamakolmnurk on tavaline element filmides, romaanides, teleseriaalides ja telesaadetes. Ebaõiglus ärritab – sa jääd vaatama. Alligaatori aju motiveerivad surmahirm ja saamahimu. Aju häälestub draamat tarbima ja kaotab huvi sügavamate ja sisulisemate teemade vastu, unustab, et see on illusioonide mäng, mitte tegelikkus. Tark oleks end draamadega mitte toita, isegi mitte pealt vaadates. Kuid kindlasti mitte ise draamakolmnurka sisenedes. See on juba ohtlik.

Eluterve inimene saab draamakolmnurgaga kokkupuutumisest trauma. See on alati ebaõiglane, ebaloogiline ja ettearvamatu. Draama keskmesse sattumine on üks ebameeldivamaid asju, mida elus kogeda. Ja sel on ka kõrge hind. Pihta saanu eneseusk, vaimne tervis ja isegi füüsiline tervis kannatavad. Ja tema maine saab draamaga määritud isegi siis, kui ta milleski süüdi ei ole!

Paraku toimib draamatootjate psüühika vastupidiselt – nende jaoks on draamade tekitamine ning teistele kannatuste põhjustamine toit, isegi mõnu. Kui keegi sattub nende sepitsetud intriigide ja manipulatsiooni tõttu stressi või tõsisesse jamasse, tunnevad need inimesed kahjurõõmu ja kiidavad ennast salamisi: «Näe, mul on mõju! Näe, mina panin selle kõik juhtuma! Ma olen suur, ma olen tähtis.» Alaväärsus saab hetkeks leevendust. Empaatia neid ei sega. Kuna neil sügavamad tunded puuduvad, tundub draamavaba elu neile lihtsalt igav.

Küll aga kannatavad draamatekitajad, kes teevad seda ise endale aru andmata. Nemad tajuvad elu sundseisuna, koormana, survena. Nad tunnevad väga suurt kergendust, kui oskavad viimaks draamakolmnurgas keerlemist märgata ning sealt välja pääseda.

Samal teemal

Kus on lahendus?

Tõde on karm – draamakolmnurka pole võimalik lahendada. Sa võid püüda hea, tarkuse või kavalusega, aga siin pole võimalik võita, sest vastane ei mängi ausalt. Ainus võimalus on draamakolmnurka üldse mitte siseneda. Ja kui oled kaasa tõmmatud, siis otsustavalt välja astuda. Kuid see on väga raske, sest draamakuninganna (kes võib olla ka mees) teeb kõik, et sind sisse mässida. Siiski pea meeles – otsustamise õigus on ja jääb sinu, mitte teiste kätte! «Kõiki inimesi saab kohelda selle mõõdupuu järgi, kuidas nad lasevad ennast kohelda,» ütleb Lilian Saage selgelt. «Draamakolmurgast on võimalik välja astuda.»

Aga kuhu? Eluterves kolmnurgas tegeleb igaüks omaenda eluga ja hävitavatest rollidest saavad ülesehitavad. Alus selleks on julgus väljendada oma soove, seada piire ja võtta vastutus omaenese elu eest. «See on arusaamine, et minu mõtted ja tunded on minuga ja mina vastutan nende eest. Aga sinu mõtted ja tunded on sinuga ja sina vastutad nende eest. Keegi ei ela kellegi teise elu ega võta võõrast vastutust. Seal algab teadvustamine ja meistriklass.»

Mis on jõustamise kolmnurk?

OHVER – temast saab kangelane. Oma elu looja. Ta võtab väljakutse vastu ja reageerib sellele. Võtab vastutuse oma elu eest ega süüdista enam teisi, olukorda või saatust. Ta õpib oma vajadusi märkama ja oma emotsioone endale lubama. Ta julgeb oma mõtteid, tundeid ja soove väljendada isegi siis, kui teised ei kiida neid heaks. Kui ohvriga käib kaasas hirm, siis kangelasega julgus.

Pane tähele – kangelane ei ole hooplev ja vehklev kakleja, vaid rahulik enesekehtestaja. Võitluse vastu võideldes tiirled endiselt draamakolmnurgas, sinust saab agressor või päästja, mitte kangelane. Kangelasel on jalad maas ja side iseendaga tugev. Elus juhtub palju, aga see ei kõiguta enam tema paati.

AGRESSOR – temast saab väljakutse esitaja. See, kes julgeb tõde välja öelda. Süüdistamise asemel märkab ta võimalusi arenguks, kasvuks ja edasiliikumiseks. Alandamise asemel ta julgustab, käsutamise asemel innustab, et inimestes tekiks endis soov asuda tegudele. Kriitika on konstruktiivne ja keskendub teole, mitte isiklik ega inimest alandav. Eksimine pole keelatud, vaid lausa soositud, sest näitab – inimene julges oma mugavustsoonist kaugemale minna. 

Pane tähele – agressor tegeleb teiste elu elamisega, siis väljakutse esitaja jääb oma elu juurde ja jätab teistele sama õiguse. Alles jäävad austus, lugupidamine ja usk teistesse, mida agressoril pole. 

PÄÄSTJA – temast saab mentor või motivaator. Ta juhendab, aitab ja avab võimalusi, aga vastutuse jätab inimesele endale. Nii jääb inimesele alles ka tema väärikus ja  eneseusk. Tingimuslik päästja sisendab ohvrile, et ta ei saa ilma temata hakkama. Mentor sisendab vastupidi – õpime koos, teeme koos, siis sa näed – sa saad ka ise sellega hakkama!

Pane tähele – kui päästja lajatab lahendusega, mis on temast endast lähtuv ja tegelikult tema võimupositsiooni kindlustav, siis mentor tõeliselt kuulab, mõistab ja aitab inimesel endal jõuda lahenduseni, mis on tema vajadustest lähtuv. Temale endale parim.

See on draamakolmnurga konstruktiivne alternatiiv. Teooriale pani aluse mentor, koolitaja ja tippkonsultant David Emerald.

Kui inimesed on tööl, kodus või sõpruskonnas meeletu pinge all ning õhk on alatasa täis intriige, on tavaliselt mõjukal positsioonil keegi, kes näeb maailma draamakolmnurga kaudu. Kus lahvatab draama, on tihti ka draamakolmnurk. Kui teema endale selgeks teed, tunned selle ka oma elus ära ega ole enam manipuleeritav.

Lilian Saage ja Kristinka salvestusel.
Lilian Saage ja Kristinka salvestusel. Foto: Kristina Herodes

Avastatud ammu, lahendamata tänaseni

Draamakolmnurga teooria esitas psühhiaater Stephen Karpman juba 1968. aastal. Ta märkas korduvat, kuid täiesti mittetoimivat viisi suhelda, mida võimumängudes kasutatakse. Normaalse ja ausa kontakti asemel mängitakse ohvri, ründaja või päästja rolli. Ja vahetatakse neid rolle kiirelt ning ettearvamatult, mis tekitab palju draamat. Kõik need rollimängud on kahjulikud ja muudavad suhted ebaterveks. 

Ohver – tagakiusaja – päästja. Seda nimetatakse ka ohvrikolmnurgaks ning smauti kannatuste kolmnurgaks. Blogis Draamavabaelu selgitab Elena Koit asja lahti nii:

«Karpmani kolmnurk ilmestab erakordselt hästi vägivaldseid käitumismustreid ning näitab selgelt ära selle, miks paljudes konfliktides ei jõuta mitte kunagi tõeliste lahendusteni. Keerulises olukorras kiputakse lukustuma ennast õigustavatesse või karistavatesse rollidesse. Konflikte ja vaenu tekib aina juurde. Lahendust polegi! Igasugune vastupanu, võitlus ja eitus viivad Sind ainult halvemasse seisu. Üsna peagi ei ole ükski konflikti pool enam orienteeritud lahenduse leidmisele, vaid keskendunud oma rollile ning olukorraga kaasnevatele dramaatilistele emotsionaalsetele kannatustele.»

Aga kui probleemi draamakolmnurga sees tiireldes lahendada ei saagi, kus siis saab? Välja astudes. Otse välja öeldes: stopp, sa võtad siin päästja rolli, las igaüks räägib enda eest! Aitab ka teadlik jõustamiskolmnurga kasutamine.

Samal teemal

Mida suurem võim, seda suurem kahju

Tänaseks on teada, et eriti altid on maailma draamakolmnurga kaudu tõlgendama isiksus- ja käitumishäiretega inimesed, kel on nartsissistlikke jooni. Kuid draamakolmnurka võib sattuda kes tahes. Ka sina!

Kui draamakolmnuga rolli võtab juht, sunnib tema ebaterve maailmavaade tervet tiimi neidsamu rolle mängima. Juht röögib – meeskonnaliikmed alanduvad ohvriteks. Päästja roll pole põrmugi parem – seegi alandab ohvristaatusse. Levinuim on pendeldamine kahe rolli vahel, millele lisandub veel ohvriroll, kui keegi ebatervele käitumisele osutab, saab agressorist kohe vaeseke, kellele kõik liiga teevad. Täielik ettearvamatus töötajale. Inimesed sellises meeskonnas ei tegele eneseteostuse ega tööga, vaid oma juhi tujude äraarvamisega ning meeldida püüdmisega, et mitte langeda agressiooni ohvriks. Kaovad loovus, algatusvõime ja julgus vastutust võtta. Hetkeks võivad hirmu all tulemused isegi paraneda, kuid järgneb taandareng.

Hoidu vägivallast

Agressori rolli minek on vägivald. Enamik vägivalla kasutajaid armastab ise aga hoopis päästja rolli, mida nad uhkusega maailmale näitavad. «Mina olen see hea, kes tuleb appi.» Ja maailm plaksutab. Aga märka erinevust – ka päästja rolli võtmine on tegelikult vägivald – see on otsustamine teise eest austamata tema autonoomiat. «Sel hetkel, kui domineerival positsioonil seisja lõpetab agressori või päästja rolli täitmise, annab ta üldse võimaluse allpool seisjale ohvri rollist välja astuda,» toob Lilian esile olulise momendi. «Kui keegi enam ei ütle, mida ta tegema peab, ei käsi, ei nõua, ei pahanda, siis avaneb võimalus mõista – ma saan oma elus ise otsustada.»

Kuid asi ei ole ka nii lihtne, et draamakolmnurka tuvastades saaks kohe näpp püsti vahele astuda ja asjad paika panna. Kaugel sellest! Seegi oleks vägivald. Lilian Saage rõhutab: «Sel hetkel, kui keegi tahab kellegi teise hüvanguks asju teha ja kedagi rollist välja aidata, tegeleb ta vale teemaga. Sina saad elada ainult oma elu. Sellest hetkest alates, kui hakkad elama kellegi teise elu, olgu motiivid kuitahes õilsad, oledki juba draamakolmnurgas lustimas. See ongi võtmekoht.»

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada:

  • Miks draamakolmnurk on nii ohtlik ja elusid hävitav?
  • Kuidas seda ära tunda?
  • Kes on neli ratsanikku, mida olulises suhtes ei tohi teha?
  • Kuidas ära tunda destruktiivseid rolle?
  • Kuidas destruktiivsed rollid ümber pöörata nii, et need muutuksid jõustavateks ja ülesehitavateks?
  • Miks draamakolmnurgas polegi lahendust võimalik leida?
  • Miks draamakuningad ja -kuningannad tuleks iga hinna eest hoida eemal juhtivatest positsioonidest, kuid sageli me leiame nad just sealt?
  • Miks oleks targem inimestest, kes maailma draamakolmnurga kaudu tajuvad ning tõlgendavad, eemale hoida?
  • Saates tõusis ka teema – paarisuhte audit, mis see on ja kuidas seda teha? Kui see teema pakub sulle huvi, siis kirjuta – teeme sellest uue saate!
  • LISAKS räägime lahti neli ratsanikku, mida suhetes kasutada ei tohi, peatume piiride ja suhteauditi teemal. Kui soovid pikemat saadet, siis kirjuta.

​Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 334 osa leiad siit!

Lilian Saage leiad siit.

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles