PARIISI SÜNDROOM Miks tabab mitmeid Prantsusmaad külastavaid turiste ootamatu haigus? (2)

Prantsusmaal elanud eestlanna kommenteerib
Foto: Shutterstock
Copy

Pikalt planeeritud reisidele minnes kipuvad alatasa tekkima suured ootused ja põnevad lootused, milliseks reis võiks kujuneda. Mis aga juhtub siis, kui sihtkohta jõudes kõik ettekujutused purunevad? Selgub, et mõnel juhul võib ootamatu pettumus lausa tervisehädasid tekitada. 

Tihti on Prantsusmaale, peamiselt Pariisi mõnusale puhkusereisile lendavatel turistidel ettekujutus romantilisest sihtkohast, kus rulluvad lahti muinasjutulised seiklused, mis oleks pärit justkui mõnest filmist. Riigi ajaloolised linnad, kultuur ja põnevad vaatamisväärsused jätavad kaugelt tulnutele tihti mulje, nagu Prantsusmaa oleks enneolematu unelmatemaa, kuhu peaks iga inimene elu jooksul vähemalt ühe korra jõudma. 

Siiski tabab mitmeid turiste suur šokk ja pettumus, kui nad päriselt Prantsusmaale kohale jõuavad. Palju tõsiste nägudega inimesi, prügi tänavatel ja keskpärased turistimagnetid ei täida peas tekkinud ootusi ning reisijate unistused saavad lõhutud. Hullematel juhtudel on kultuurišokk lausa niivõrd suur, et see tekitab tõsiseid füüsilisi sümptomeid. Sellist ehmatust kutsutakse Pariisi sündroomiks. 

@syddiesue

Paris and I have some beef

♬ original sound - syd

Mis on Pariisi sündroom?

Pariisi sündroomiks nimetatakse rasket kultuurišokki, mis võib turistidele tekitada hallutsinatsioone, südame pekslemist, peapööritust ja iiveldust.

Veider nähtus sai endale nime 20. sajandi lõpus, kui psühhiaater Hiroaki Ota 1980. aastatel selle avastas. Kuigi sündroom võib tabada igast rahvusest inimesi, arvavad mitmed inimaju uurinud eksperdid, et nähtus kimbutab peamiselt jaapanlasi. Selle põhjuseks peetakse asjaolusid, et Jaapani popkultuuris kujutatakse Pariisi perfektse muinasjutulinnana ning Prantsusmaa kultuur ja keel on Jaapani omast väga erinev. 

@ariana_venti93 THE OTHER SIDE OF PARIS. ❤️#fyp #xyzbca #europetrip #europe #travel #traveltok #travelgram #filipino #paris #france ♬ [Nocturne No. 2] Piano Chopin(155315) - racoa_production

Pisut naljakana tunduv mure on jaapanlaste hulgas aga lausa ohtlikuks muutunud, sest 2000. aastate alguses sattusid mõned inimesed sündroomi äärmuslike juhtude tõttu lausa psühhiaatriahaiglasse, kirjutab väljaanne Independent.

Väidetavalt vaevab haigus ühe aasta jooksul umbes 20 Jaapanist pärit turisti. Kinnitamata andmete kohaselt on Pariisis asuval Jaapani saatkonnal lausa ööpäev läbi avatud hädaabitelefon, mis on mõeldud neile turistidele, kes piinlevad ekstreemse kultuurišoki käes. 

Pettumus on suur

Hiljuti jõudis sotsiaalmeediasse video, kus üks Prantsusmaad külastanud turist jagas enda masendavat reisikogemust. Naine nimega Angela rääkis kurvas klipis, kuidas ta külastas riigi linna Lyoni ning on oma reisikogemuses kohutavalt pettunud.

Üksi reisinud naine jagas, et ta ootas väga Prantsusmaale reisimist ning ostis puhkusel kandmiseks ka stiilse bareti. Naise ootused olid väga kõrgel, kuid Lyoni linna jõudes tundis ta ennast väga üksikuna. Kuigi Angela sõnas, et linn on väga ilus ja turistidele on seal tegemist palju, tekitas linna külastamine temas hoopis kurbust.

«Inimesed on siin väga ükskõiksed ja panevad sind ennast halvasti tundma, kui sa ei oska nende keelt või ei tunne kultuuri,» selgitas naine. Ta lisas, et on palju reisinud ning varem ei olnud tal probleemi näiteks Itaalias või Saksamaal kohalikega suhelda, kuid Prantsusmaal on inimesed väga kinnised. 

@realphdfoodie Solo traveling in France is such an isolating experience. Do not recommend for solo travelers and people who do not speak French. #france #lyon #lyonfrance🇫🇷 #lyonfrance #solotraveler #solofemaletraveler #solotravelwoman #frenchculture #frenchcultureshock #fyp #fypシ ♬ original sound - RealPhDFoodie

Video alla laekus naisele suures koguses toetavaid kommentaare, kuid samas kinnitasid ka mitmed turistid ja Prantsusmaal elavad inimesed, et tema jutt peab paika. Üsna mitme kommenteerija sõnul pole sinna reisimine raha ega vaeva väärt ning tekitab pigem negatiivseid kogemusi. Siiski jagasid enda kogemusi ka inimesed, kes tunnistasid, et prantslased on väga soojad ja armsad inimesed ning nende reisikogemused on olnud igati rõõmsad. 

Ka eestlased peavad vaeva nägema

Pikalt Prantsusmaal elanud eestlanna Katriin jagab, et kuigi ta oli enne välismaale kolimist prantsuse keelt õppinud, oli ka temal keeruline inimeste keskele sobituda. «Kui mina esimest korda Prantsusmaale kolisin, siis ma teadsin, et paljud prantslased ei räägi inglise keelt, aga ma eeldasin, et ehk ikka enamik siiski räägib. Kohale jõudes sain kohe aru, et tegelikult nii ei ole. Minu arvates ei ole selles suhtes suurt vahet, kas tegu on vanema ja noorema generatsiooniga, suurem osa ei räägi inglise keelt. Avastasin, et need, kes räägivad, on üldiselt kas elanud välismaal või on pooleldi teisest rahvusest,» sõnab Katriin. 

Tema arvates on suure keelebarjääri tekkimisel väga oluline osa selles, et prantslased ei puutu iga päev väga palju teiste keeltega kokku. «Suurt osa mängib kindlasti dubleerimine. Kui meie Eestis oleme harjunud enamikku filme originaalkeeles vaatama, siis Prantsusmaal dubleeritakse iga film ja sari prantsuse keelde. See oli minu jaoks alguses harjumatu, sest kui tahtsin kinno minna, siis pidin alati eriseansse otsima,» jagab eestlanna.

Prantsusmaal hakkamasaamiseks pidi Katriin aga ohjad enda kätte võtma. «Väiksemates linnades on vähem inglise keelt rääkivaid inimesi kui näiteks Pariisis, seega tuleb kindlasti mingisugune baaskeeleoskus kasuks, mis minul õnneks sinna kolides oli. Alguses oli väga raske, aga kuna ma tegin ise selle otsuse sinna elama kolida, siis mul polnud muud valikut, kui hakata aktiivsemalt keelt õppima. Kui mõnikord keeleoskusest puudu jäi, siis aitas kehakeel hädast välja,» meenutab ta.

Prantslasi peetakse tihti ka üleolevateks ja arvatakse, et nad hoiavad pigem omaette, kuid Katriini kogemus näitab, et tegelikult pole olukord üldse nii hull. «Minul isiklikult ei ole halba kogemust sellega olnud. Mind on igal pool hästi vastu võetud ning tuntakse hoopis huvi, kust ma pärit olen ja küsitakse Eesti kohta küsimusi,» ütleb naine.

Teised ajakirjad

Tagasi üles